2-22-129599/27 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hagejate Q.V ja Z.Z-i seadusliku esindaja K.N-i ja kostja M.B vahel M.B kohustub tasuma elatist lapse Q.V ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2025
Legislator headnote
AI generated2-22-129599/27 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: jaanuarist 2025
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Määruse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2024, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-22-129599
Tsiviilasi
Q.V ja Z.Z-i hagi M.B vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: Q.V, isikukood XXX
Hageja II: Z.Z, isikukood XXX
Hagejate seaduslik esindaja (ema) K.N, isikukood
XXX
Kostja: M.B, isikukood XXX, lepinguline esindaja
Liivi Tuus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hagejate Q.V ja Z.Z-i seadusliku esindaja K.N-i ja kostja M.B vahel
sõlmitud kompromiss järgnevalt.
2. M.B kohustub tasuma elatist lapse Q.V ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2025
igakuises summas 287,72 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub
iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-
tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Elatist tasub M.B kuni lapse täisealiseks saamiseni 1. novembril 2035.
3. M.B kohustub tasuma elatist lapse Z.Z-i ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2025
igakuises summas 244,56 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 43,16 eurot
(15% PKS § 101 lg 7 alusel Q.V-le tasumisele kuuluvast elatisest)], mis muutub iga
aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-
tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Elatist tasub M.B kuni lapse täisealiseks saamiseni 24. jaanuaril 2038.
4. Alates 1. jaanuarist 2025 kokku lepitud elatise tasub M.B jooksva kuu 10.
kuupäevaks K.N-i arvelduskontole xxxxxx.
5. Elatise perioodi eest 1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2024 kokku summas
3174 eurot (s.o kummalegi lapsele 1587 eurot) tasub M.B 10 aasta jooksul igakuise
maksega 13,23 eurot kummalegi lapsele iga kuu 10. kuupäevaks laste Koolifond+
kogumislepingu kontodele järgmiselt:
5.1.
Q.V-le, märkides makse tegemiseks andmed:
Saaja nimi: xxxxx
Saaja konto: xxxx
Summa: 13,23 eurot
Selgitus: Q.V
Viitenumber: xxxx
5.2.
Z.Z-ile, märkides makse tegemiseks andmed:
Saaja nimi: xxxx
Saaja konto: xxxxx
Summa: 13,23 eurot
Selgitus: Z.Z
Viitenumber: xxxxx
6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-129599.
8. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude
puudumisel kohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
Edasikaebe kord
Poolte kokkuleppel ei saa määrusele määruskaebust esitada (TsMS § 64 lg 2, § 661 lg 4).
ASJAOLUD JA POOLTE KOMPROMISS
1. Pärnu Maakohtu menetluses on Q.V ja Z.Z-i hagi M.B vastu elatise nõudes. Hagejate
seaduslik esindaja K.N ja kostja M.B otsustasid 12. detsembril 2024 toimunud
kohtuistungil lahendada vaidluse kokkuleppel. Kohus selgitas pooltele menetluse
kompromissi kinnitamisega lõpetamise tagajärgi. Istungil arutati läbi ja pooled avaldasid
protokollimiseks kompromissi tingimused järgnevalt.
2. M.B kohustub tasuma elatist lapse Q.V ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2025 igakuises
summas 287,72 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1.
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest
alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasub M.B kuni lapse
täisealiseks saamiseni 1. novembril 2035.
3. M.B kohustub tasuma elatist lapse Z.Z-i ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2025 igakuises
summas 244,56 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 43,16 eurot (15% PKS §
101 lg 7 alusel Q.V-le tasumisele kuuluvast elatisest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil
(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse
suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasub M.B kuni lapse täisealiseks saamiseni
24. jaanuaril 2038.
4. Alates 1. jaanuarist 2025 kokku lepitud elatise tasub M.B jooksva kuu 10. kuupäevaks
K.N-i arvelduskontole xxxxxxx.
5. Elatise perioodi eest 1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2024 kokku summas 3174
eurot (s.o kummalegi lapsele 1587 eurot) tasub M.B 10 aasta jooksul igakuise maksega
13,23 eurot iga kuu 10. kuupäevaks laste Koolifond+ kogumislepingu kontodele
järgmiselt:
5.1. Q.V-le , märkides makse tegemiseks andmed:
Saaja nimi: xxxxx
Saaja konto: xxxx
Summa: 13,23 eurot
Selgitus: Q.V
Viitenumber: xxxx
5.2. Z.Z-ile, märkides makse tegemiseks andmed:
Saaja nimi: xxxxx
Saaja konto: xxxx
Summa: 13,23 eurot
Selgitus: Z.Z
Viitenumber: xxxx
6. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad
lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-22-10621 elatise nõudes ja kinnitasid, et on teadlikud
TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitasid, et nad ei
soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaevata ja loobuvad edasikaebe
õigusest.
KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled
on avaldanud kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). TsMS §
428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud
kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist
avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte
esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest
keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas
lõpetatakse.
8. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama
kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud
kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed
nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa
seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda
võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele
tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,
jätkub (TsMS § 430 lg 8).
9. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas
määruses (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku
leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Hüvitatavate menetluskulude puudumise
tõttu pole kohtul vajadust menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
10. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määrus-
kaebuse. Praegusel juhul on pooled TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel
määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, seega ei ole käesolev määrus kaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik