1-24-6859/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-6859

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Pärnu, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-24-6859 (21267000409)

Kohtunik

Indrek Nummert

Prokurör

abiprokurör Hanna Varik

Kriminaalasi

Süüdistatav

Voldemar Reivelt süüdistuses KarS § 349 järgi

käskmenetluses

Voldemar Reivelt

Isikukood või sünniaeg:

39505204714

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

XXX

Emakeel:

eesti

Töökoht: XXX

Kontaktid: XXX

Karistatus:

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad

Tõkend:

ei kohaldatud,

kahtlustatavana oli kinni peetud 12.-13.06.2021. a

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, RÕA

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Voldemar Reivelt KarS § 349 järgi ning mõista talle karistuseks

rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o 900 (üheksasada)

eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.06.2021-

1-24-6859

13.06.2021. a, s.o 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära. Seega kuulub kandmisele

rahaline karistus 84 (kaheksakümmend neli) päevamäära, s.o 840 (kaheksasada

nelikümmend) eurot.

KarS § 66 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Voldemar Reivelti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust rahalise

karistuse katteks igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 70 eurot kuni rahalise

karistuse tasumiseni.

Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB

Pangas; EE522200221013264447 Swedbankis; EE401700017002872300 Luminor Pangas;

EE957700771001523585 LHV Pangas. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99924400002656. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi,

kriminaalasja number.

2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Voldemar Reiveltilt menetluskuludena

riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 87,84

eurot, kokku 1317,84 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Voldemar Reiveltilt

väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Voldemar

Reivelti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu

viimaseks kuupäevaks menetluskulu katteks 109,82 eurot kuni nõude tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700035886. Selgituseks

märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pakendis nr 1 olev R. P nimele väljastatud

juhiluba nr XXX, mis on liiklusregistri järgi tunnistatud kadunuks ning R. P on

väljastatud uus juhiluba.

4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri kätte kaitsjale, süüdistatavale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja

üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Voldemar Reivelti süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.06.2021. a kella 05.23 ajal Pärnu

maakonnas Pärnu linnas Ringi tn 7 juures C OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit Porsche

Panamera registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, ning esitas liiklusjärelvalvet teostanud Pärnu politseijaoskonna

vanempiirivalvurile kell 05.24 R. P nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr X.

Süüdistatav esitas teise isiku juhiloa eesmärgiga luua kontrollijale ebaõige arusaam enda

1-24-6859

juhtimisõiguse olemasolust ja vabaneda vastutusest, mis järgnenuks juhtimisõiguseta

mootorsõiduki juhtimise eest.

KarS § 350 kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba tähtis isiklik dokument.

Seega pani Voldemar Reivelt oma tahtliku tegevusega toime teise isiku nimele

väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ning

vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

21.11.2024. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 22.11.2024. a

kriminaalasja toimiku. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele edastati

süüdistusakt süüdistatavale 21.11.2024. a dokumendihaldussüsteemi kaudu, milline on seotud

süüdistatava poolt prokuratuurile avaldatud e-posti aadressiga X ning samal päeval ka

kaitsjale. Süüdistatav on 21.aa.2024. a kinnitanud Lääne Ringkonnaprokuratuurile

süüdistusakti kättesaamist. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust

kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta

kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud,

tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate

tõendite kogumis.

Kohus leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik ning Voldemar Reivelt tuleb süüdi

tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule

karistuse määra osas.

KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-

500 päevamäära. Seega on Voldemar Reiveltile etteheidetava teo näol tegemist II astme

kuriteoga, mis võimaldab karistusena üksnes rahalise karistuse kohaldamist.

KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära

suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära

suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 30

on andmed süüdistatava maksustatava tulu kohta 2019.-2020. aastal, millest nähtuvalt

süüdistataval sissetulek neil aastatel puudus. Seega tuleb KarS § 44 lg 2 alusel võtta rahalise

karistuse arvestamise aluseks miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad.

Samuti tuleb karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud

kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui

puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja

poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi

jaoks.

1-24-6859

Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, sh võttes arvesse

süüdistatava suhteliselt noort iga kuriteo toimepanemise ajal ning asjaolu, et süüdistatav on

varasemalt kriminaalkorras karistamata, on põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise

karistusmäära. Seejuures võtab kohus arvesse ka kuriteo toimepanemise aega, millest on

möödunud enam kui kolm aastat.

Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, samuti varasemate

kriminaalkaristuste puudumist, peab kohus prokuröri ettepanekut Voldemar Reivelti

karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 90 päevamäära, mõistlikuks ning

kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärki täitvaks.

Seega tuleb Voldemar Reivelt tunnistada süüdi KarS § 349 järgi ning karistuseks talle mõista

rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära, s.o 900 eurot. Karistuse hulka tuleb arvata

eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust, mis võrdub 6 päevamääraga, seega on jääb

kandmisele kuuluva karistuse suuruseks rahaline karistus 84 päevamäära, s.o 840 eurot.

Võttes arvesse asjaolu, et süüdistava suhtes on kriminaalmenetlus varasemalt oportuniteediga

lõpetatud, kuid oma kohustusi Voldemar Reivelt ei täitnud ning suhtus üleolevalt ka

menetluse uuendamisse, mis on vältimatu protsess seaduse järgi, kui kohustused jäävad

täitmata, ei pea kohus põhjendatuks karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Küll aga on

Voldemar Reivelti majandusliku seisukorda arvesse võttes (millele ta ise kirjavahetuses

prokuröriga viidanud on) põhjendatud määrata rahaline karistus kandmisele ositi 12 kuu

jooksul.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb Voldemar Reiveltilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista

sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 87,84 eurot,

kokku 1317,84 eurot, mille tasumine tuleb samuti KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada ositi 12

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud

rekvisiitide alusel.

Asitõend, s.o pakendis nr 1 olev R. P nimele väljastatud juhiluba nr X , mis on liiklusregistri

järgi tunnistatud kadunuks ning R. P on väljastatud uus juhiluba, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada

Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale,

kaitsjale ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

kohtunik