2-24-17250/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-17250

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. K. hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsembril 2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

V. K. (ik XXX, viibib Viru Vanglas,

Ülesõidu 1, Jõhvi)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K. hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada A. K. ja V. K. abielu, mis on sõlmitud 25.09.2024.a. Narva Linnavalitsuses

ja mille kohta on koostatud abielutõend 115-2024/2163.

3. Pärast abielu lahutamist jätta A. K.le perekonnanimi „X“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. A. K. esitas 14.11.2024.a. Viru Maakohtule hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte suhted kestnud umbes 2 aastat, abielu on kestnud hagiavalduse

esitamise ajaks vaid 1 kuu. V. K. on olnud hageja suhtes korduvalt vägivaldne ning tekitanud

kehavigastusi. Viimase kallaletungi osas, mis leidis aset 29.10.2024.a., on algatatud kriminaalasi

nr xxx. Kostja vahistati 2 kuuks ning viibib Viru Vanglas. Hageja kardab kostja agressiivset

käitumist ning tunneb hirmu oma elu pärast. Hageja taotles kriminaalmenetluses ka

lähenemiskeeldu, mida soovib kostja vabanedes kaitsemeetmena rakendada. Hageja uskus heas

usus kostja lubadusi käitumise muutmise osas ja soovis ühist elu, kuid pärast abielu sõlmimist

kostja agressiivsus suurenes veelgi. Kostja on ähvardanud hagejat terariistaga, surunud nuga

viimase kõrile. Hageja on lähisuhtes kannatanud, mõistab oma eksimust abielu sõlmimisel ja

kahetseb seda. A. K.lt on varasemast kooselust x aastane laps, kes on olnud kostja vägivaldsuse

tunnistajaks. Hageja leiab, et vägivaldse suhte lõpetamine ja abielu lahutamine on ka hageja lapse

huvides. A. K. vajab pärast vägivaldset suhet psühholoogilist nõustamist ja on registreerinud

ennast psühholoogi vastuvõtule. Leppimisaega hageja ei soovi.

2. Kohtuistungil 11.12.2024.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde ning soovis pärast

abielu lahutamist jätta endale perekonnanimi „X“. Abielusuhted lõppesid oktoobris 2024.a. kostja

vägivaldsuse tõttu.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja V. K. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega.

Kostja väitel on abielu lahutamise tegelik põhjus hoopis A. K. narkootikumide tarvitamine, hageja

on x positiivne ning väidetavalt nakatas ka kostjat. A. K. pettis teda ning seetõttu on abielu

lahutamine põhjendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada.

Kuigi hagiavalduse kohaselt on poolte suhe kestnud umbes 2 aastat ning abielus jõuti olla vaid 1

kuu, on kohtu hinnangul abielu lahutamise eeldused täidetud.

Hageja sõnul kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks kostja vägivaldsus.

Kostja suhtes on algatatud kriminaalasi muuhulgas hageja suhtes vägivalla tarvitamises (dtl 6),

Viru Maakohtu 30.10.2024.a. määrusega kriminaalasjas 1-xx-xxx (xxx) vahistati V. G. kaheks

kuuks.

Kohtute infosüsteemi andmetel on ka kostja varasemate abielude lahutamise põhjuseks olnud V.

K. vägivaldsus abikaasa suhtes (12.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-xx-xxx ja 19.03.2024.a. otsus

tsiviilasjas nr 2-xx-xxx), seejuures endise abikaasa K. B. suhtes on V. K.le kriminaalasjas nr 1-xx-

xxx (xxx) kehtestatud lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks.

Eeltoodust tuleneb V. K. pidev käitumismuster - alandamine, vägivaldsus.

V. K. on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kohus on seisukohal, et kuigi poolte abielu kestis ülilühikest aega, ei ole selle jätkumine võimalik

ega mõistlik kellegi huvides.

Esiteks mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus.

Teiseks ei saa kedagi sundida taluma lähisuhtes alandust, mõnitamist, haiglast armukadedust,

vaimset ega füüsilist vägivalda.

Kostja väited, et abielu lahutamise tegelikuks põhjuseks on hagejapoolne petmine ning kostja x-

viirusega nakatamine, ei ole kontrollitavad ning ei oma ka asja lahendamise seisukohast tähtsust,

kuivõrd kumbki abikaasadest ei näe abielu jätkamise võimalust ega soovi seda.

Leppimisaja andmine on põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete

taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus kumbki abikaasa seda ei soovi ning

kostja on olnud vägivaldne hageja suhtes, ei ole leppimisaja andmine mõistlik ega otstarbekas.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

6. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja soovib pärast abielu lahutamist taastada endale abielueelne perekonnanimi „X“.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik