2-24-13660/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2024. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-24-13660

Tsiviilasi

B.J F.W hagi F.W vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: B.J F.W (isikukood XXX);

Kostja: F.W (isikukood XXX);

Kohtuistungi toimumise aeg

12.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.J F.W hagi F.W vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada B.J F.W ja F.W abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Taastada abielu lahutamisel B.J F.W abielu eel kantud perekonnanimi B.J.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.J F.W (edaspidi ka hageja) esitas 10.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.W

(edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte

abielu registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna suhtes esines nii

vaimset kui füüsilist vägivalda ning abielulised suhted abikaasaga lõppesid juba enne

2024.a maikuud. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja ei ole

nõus abielu lahutama.

2. Kostja teatas 12.11.2024 vastuses kohtule, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega, sest neil

on ühised lapsed, kelle hooldusõigust pole kindlaks määratud, ning kostja soovib jätkata

hagejaga ühtse perekonnana.

3. Kohus pidas 12.12.2024 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Hageja

kinnitas, et jääb abilu lahutamise soovi juurde ega soovi saada kohtult kostjaga

leppimisaega. Hageja selgitas, et nende abielulised suhted lõppesid juba rohkem kui aasta

tagasi 2023. aastal. Kostja teatas, et ta ei soovi abielu hagejaga lahutada ning soovib

hagejaga suhte taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse

abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude

üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1

kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu

lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,

millal kohtuotsus jõustub.

5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (abielukanne nr 13-32-2017/280). Kohus jõudis

hageja ja kostja kirjalike menetlusdokumentide ja suulise ärakuulamise põhjal

veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist

kooselu ei ole enam juba alates 2023. aastast ja hageja soovib kindlameelselt abielu

lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pidanud kohus otstarbekaks määrata pooltele PKS § 67 lg

3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel

sõlmitud abielu ning hageja taotlusel taastada tema abielu eel kantud perekonnanimi B.J.

7. Kohus selgitab, et poolte abielu lahutamisel ei ole mõju nende ühiste laste hooldusõigusele

ega suhtlusõigusele, st mõlemal vanemal on ühiste laste osas ühine hooldusõigus ja

samaväärne suhtlusõigus ka pärast abielu lahutamist.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik