2-24-101764/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-101764

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus XX-i vastu võlgnevuse

nõudes

6735,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb

kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele

vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või

a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Asjaolud

1. Hageja esitas 19.02.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4999,51 euro, intressi

793,43 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 907,74 euro

nõudes.

2. Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 27.07.2018

krediidilepingu nr 4878063. Krediidileping sõlmiti internetis esialgse võlausaldaja

iseteeninduskeskkonnas, mille kaudu kostja esitas laenutaotluse. Laenu kinnitamiseks

pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades iseteenindusse

ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Leping sõlmiti

tähtajatult ja selle alusel võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostjale on

saadetud lepingu dokument ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku summas 15

749 eurot.

3. Pooled on lepingus kokku leppinud intressi- ja viivise määras 47,8515% aastas ehk

0,1311% päevas. Viivise määraks leppisid pooled kokku intressimääraga võrdse

määra. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes on krediidi kulukuse määra

kohta märgitud, et see erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000

euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Eespool toodud

arvutuse aluseks on intress 47,8515% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit

võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse

tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi

kasutusse võtmisest.

4. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt

krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi

iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt.

Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen,

teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad

summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt

laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt

sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on

väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate

tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord

järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress;

d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud Kliendi poolt võlgnetavad summad

(üldtingimuste p 10.6.).

5. Kostja jättis tasumata juuni 2023, juuli 2023 ja augusti 2023 osamaksed. Kostjale

edastati 22.09.2023 meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta,

öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu

lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, siis luges esialgne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates 07.10.2023.

2 (6)

6. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale,

millest teavitati kostjat 02.11.2023.

7. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 17 222,40 eurot,

millest arvestati krediidisumma katteks 10 749.49 eurot, kulude katteks 573,23 eurot

ja intressi katteks 5899,68 eurot. Kostja on võlgnevuses krediidi põhiosa summas

4999,51 eurot (15 749 – 10749,49). Kostjal on tasumata intressimaksed 12.06.2023 –

07.10.2023 eest kokku summas 793,43 eurot (arvestatuna laenujäägilt 4999,51 eurot).

Hageja on arvestanud viivist lepingu lõppemisele järgnevast päevast 08.10.2023 – hagi

esitamise kuupäevani 19.02.2024 lepingujärgses määras kokku 907,74 eurot. Hageja

nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulu hüvitamist pärast lepingu lõppemist kokku

summas 35 eurot (nõudekiri 02.11.2023 summas 25 eurot, pretensioon 23.11.2023

summas eurot ja hagihoiatus 22.12.2023 summas 5 eurot). Võla sissenõudmiskulude

osas on pooltel kokkulepe, mis kajastub Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel, s.o pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese

meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab

1000 eurot.

8. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised

andmed. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistri

andmete põhjal. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas

ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole

seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid.

Esialgne võlausaldaja kontrollis registrites kostja maksehäireid. Maksehäireid

avaldatud ei olnud. Kostja kinnitas lepingus, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud

kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale ja ta on selles

osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajaga. Esialgne võlausaldaja selgitas

kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka

kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Hageja on

kohtule selgitanud 05.06.2024 menetlusdokumendis, et kostja tuleb lugeda põhivõla

tasunuks juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

9. 05.06.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas

kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kuna kohtule ei olnud teada kostja kontaktandmeid, siis toimetas kohus hagi

kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 12.10.2024. Kostja hagile

ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud

hagile kohtu määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tutvunud

hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud dokumendiga on seisukohal, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

3 (6)

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Ferratum Bank

plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.07.2018 krediidilepingu nr 4878063, millega

võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti 3000 eurot, mida hiljem suurendati 5000

eurole. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma esialgsele

võlausaldajale intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest

nähtub, et Ferratum Bank plc, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

kostjale võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

12. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja teavitanud kostjat

27.07.2018, et kõik lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kohtule ei ole

teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.

13. VÕS § 4031 lg 1 p-i 9 kohaselt tuleb tarbijale enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

avaldada mh krediidi kulukuse määr aasta kohta. Käesoleval juhul on lepingule lisatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märge, et krediidi kulukuse määr

erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi

korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on

intress 47,8515% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele

viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. VÕS §

4031 lg 4 kohaselt tuleb VÕS § 4031 lg 1 p-s 1 nõutud teave esitada tüüpilise näite

kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatud andmed ja eeldused. Hagiavaldusest nähtub, et sõlmitud leping oli tähtajatu,

limiidiga 3000 eurot (tõsteti 5000 euroni) ja kostja võis ise otsustada, millal ja kui

palju ta talle seatud limiidist kasutusele võtab. VÕS § 4061 lg 4 p-d 1 – 3 sätestab

lisatingimused, kuidas tuleb taoliste lepingute puhul krediidi kulukuse määr arvutada,

mh tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda sellest, et kogu krediit on antud

üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Hageja poolt esitatust

järeldub, et krediidiandja eksis krediidi kulukuse määra avaldamisel sellega, et lähtuti

eeldusest, et krediidisumma on 1000 eurot, kuigi kostjale võimaldatud limiit oli kolm

korda, hiljem viis korda suurem. Kohus on siiski seisukohal, et see eksimus ei muuda

lepingut tühiseks, kuivõrd arvestades krediidi kulukuse määraks kasutatud

komponente, ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal kolmekordset

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (VÕS § 4062 lg 1).

14. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

4 (6)

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal

vastavad asjaolud ja tõendid esitada.

15. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistri andmete

põhjal. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole

maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole seotud

ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Esialgne

võlausaldaja kontrollis registrites kostja maksehäireid. Maksehäireid avaldatud ei

olnud. Kostja kinnitas lepingus, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest,

millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale ja ta on selles osas vajaduse

korral konsulteerinud finantsnõustajaga. Esialgne võlausaldaja selgitas kostjale

lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult

kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kohtu hinnangul

rikkus esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna jättis

sisuliselt välja selgitamata kostja krediidivõimelisuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et

esialgne võlausaldaja oleks kostja käest küsinud andmeid tema igakuiste regulaarsete

sissetulekute ja kohustuste kohta. Samuti ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks neid

andmeid küsinud muudest allikatest. Hageja ei ole kostjalt kogunud pangakonto

väljavõtet piisavalt pika ajaperioodi kohta kostja maksevõimelisuse hindamiseks.

Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei saa

piisavaks lugeda ainult andmete küsimist maksehäirete kohta.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja põhinõue rahuldamata. Hageja on 05.06.2024

kohtule kinnitanud, et kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostja lugeda põhinõude tasunuks.

Eeltoodust tulevalt jäävad rahuldamata ka intressi- ja viivisenõuded. Hageja palub

kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu

summas 35 eurot. Kuna kostja on võla tasunud, siis ei saa hagejal olla ka võla

sissenõudmiskulusid.

5 (6)

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

19. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS §

162 lg 1). Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)