2-24-4308/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-4308

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Jõhvi kohtumaja, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

E. P. hagi A. P. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

15.05.2024

Menetlusosalised

Hageja: E.P. (isikukood: XXX, elukoht XXX, telefon:

+372 XXX, e-post: XXX ), lepinguline esindaja M. F., e-

post XXX

Kostja: A.P. (isikukood: XXX, elukoht XXX,

telefon: +372 XXX, e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. P. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada E. P. (isikukood: XXX) ja A. P. (isikukood: XXX) vahel 28.07.2021

Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu (tõend nr. 181-2021/1120).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele

abielulahutuse registreerimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. P. esitas 15.03.2024 Viru Maakohtule hagi A. P. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hageja palub lahutada abielu, sest viimastel aastatel on abikaasade vahel kujunenud

ületamatud erimeelsused, mida nendel ei õnnestunud lahendada. Tingides abikaasade vahel

sagedasi vaidluseid, konflikte, erimeelsuseid. Viimase 2 aasta jooksul on abikaasad pidevalt

lahku läinud ja uuesti kokku tulnud. Eraldi on elatud mitu kuud. Viimased 4 kuud abikaasad

koos ei ela, omavahel ei suhtle. E. P. teab, et käesoleval ajal on A. P.´il suhted teise naisega.

2. Kostja vastust hagile ei esitanud.

Kohtuistung

3. 15.05.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Poolte abielulised

suhted on lõppenud märtsis 2024. Kostja tunnistas kohtuistungil hagi ja oli nõus abielu

lahutamisega. Kohus andis pooltele leppimise/järelemõtlemise aja kolm kuud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2

kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud

asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p

2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele

võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja

ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

8. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 181-2021/1120 andmetel sõlmiti

poolte abielu 28.07.2021 Jõhvi Vallavalitsuses.

9. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud

seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik.

Pooled elavad lahus alates märtsist 2024, kuid varasemalt on nad mitmel korral lahus elanud ja

taas ära leppinud. Kohus määras pooltele leppimise aja, kuid pooled leppida ei suutnud. Kohus

leiab, et olukorras, kus poolte vahel puuduvad abielulised suhted alates märtsist 2024 ja

pooled elavad lahus, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse

peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

10. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 03.08.2019 sõlmitud

abielu.

11. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise

päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3

lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru

Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja

isikunime kande tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik