2-24-118761/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-118761

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi M J Si vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9115,85 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586);

lepinguline esindaja A L

Kostja: M J S (isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja vorminõude järgimata jätmise tõttu tühisest Xxx

AS ja kostja vahel 31.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 6500

eurot, viivis perioodi 11.09.2021-02.07.2024 eest 1819,60 eurot, viivis perioodi

03.07.2024-12.12.2024 eest 354,61 eurot ja viivis põhinõudelt (6500 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 790 eurot.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (790 eurot)

viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 02.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 31.05.2021 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 6500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis

1819,60 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (6500 eurot) edasiulatuvalt arvestatud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 13.08.2024. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale

kätte toimetatud 29.08.2024 avalikult, kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus

tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte avalikult. Tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3. Hageja toob välja, et nõude aluseks on Xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel 31.05.2021

kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 6911,00 eurot

intressiga 39,04 % aastas, krediidi kulukuse määraga 59,72 % aastas. Leping sõlmiti viieks

aastaks, lõpptähtpäevaga 05.05.2026. Hageja on nõude esitanud eeldusega, et algne

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mistõttu nõuab üksnes

laenuna välja makstud summa tagastamist ning viivist seadusjärgses määras.

Otsuse põhjendused

4. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja tegi 31.05.2021

tahteavalduse nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimiseks, andes selleks talle saadetud pin-

koodiga kinnituse, mille kohta tekib ka märge lepingusse.

Kohus on Xxx AS lepinguid, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat

Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei ole Xxx AS sellistest lepingutest tuvastanud

elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle

sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art

25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik

omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja,

mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest

tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on

üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on

eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu

puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul

lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt

allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole

kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid

nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping

olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses tarbijakrediidi lepingu vorminõudeid. Hageja ei

ole esile toonud, et kostjale oleks lepingudokumendid esitatud püsival andmekandjal

viivitamatult peale lepingu sõlmimist. Seega ei ole tarbijakrediidi vorminõude eeldused esile

toodud ning kohus ei saa teha järeldust, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud nõutud

vormis. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses ka seda, et kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väite, et kostjale on 31.05.2021 välja makstud laen

6500 eurot ning et kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Tühise tehingu korral peavad

pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus rahuldab hageja põhinõude

VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude

järgimata jätmise tõttu tühiste laenulepingu alusel kostjale üle antud, tagastamata laenusumma

6500 eurot.

6. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest.

Hageja väitel saatis krediidiandja 07.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teate kostja

poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil, sms-ga kostja telefoninumbril ja tehti

kättesaadavaks internetis laenuandja iseteeninduses. Kostjal tekkis võimalus sellega tutvuda

ülesütlemisteate saatmise päeval 07.09.2021. Hageja märgib, et laenulepingu üldtingimuste p

17.2 tulenevalt saab lugeda ülesütlemisteate kostja poolt kättesaaduks ja leping lõppenuks

hiljemalt 10.09.2021. Hageja arvestab viivist alates 11.09.2021.

Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja faktiväited lepingu üles ütlemise kohta kostja poolt

omaks võetuks.

Kohus on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet

saab pidada VÕS § 113 lg 2 kohaseks nõudeks.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel ja mõistab

kostjalt välja põhivõlalt (6500 eurolt) viivise seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1

teine lause) alates 11.09.2021.

Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud 790 eurot koosnevad tasutud riigilõivust 770 eurot ja maksekäsu

kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot. Need on põhjendatud ja valikud

menetluskulud ning kohus mõistab need kostjalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

8. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

9. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik