2-24-116392/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116392

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R.-M. R.e vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

902,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja: R.-M. R. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista R.-M. R.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS I ja R.-M. R.e vahel

29.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxxx tulenev põhivõlg 649 eurot, viivis

perioodi 25.08.2024-12.12.2024 eest 23,89 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 16% aastas.

3. Jätta rahuldamata intressinõue 67,57 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40

eurot ja 25.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 42,27 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 80,70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

19,30% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 496,31 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(496,31 eurot) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 29.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS I ja kostja vahel 29.09.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 649 eurot, intress 67,57 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 42,27 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 26.07.2024 kuni põhinõude summas

649,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas.

2. Hageja nõude aluseks on I AS-i ja kostja vahel 29.09.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr

xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kauba maksumus oli 649 eurot. Lepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 34,64% aastas ja intressimäär 16% aastas. Hageja väitel

öeldi leping üles 27.02.2024 ning I AS loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude hagejale.

Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest

nõudest. Hageja toob välja, et kostja tagasimakseid teinud ei ole ning kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud krediidisumma 649 eurot ning viivis alates lepingu üles ütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 28.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 24.08.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule

teadaolevatele kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud

tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi

tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 29.09.2023, digiallkirjastatud konteineris on leping, maksegraafik ja

tarbijakrediidi teabeleht. Hageja selgitab, järelmaksulepinguga sai kostja soetada kauplusest

kauba ning krediidiandja tasus kauba eest otse müüjale. Hageja väitel võttis kostja kauba

vastu ning on esitanud tõendina algse krediidiandja poolt esitatud info (dtl 102), et kauba

müüja Xxxx sõnul väljastati pakk Omniva pakiautomaadi kaudu ning võeti välja 3.10.2023

Omniva Pärnu Kaubamajaka pakiautomaadist. Esitatud tõendis on märgitud ka

telefoninumber, kuhu saadeti sõnum paki saabumise kohta ning see number langeb kokku

lepingus märgitud kostja telefoninumbriga. Hageja on esitanud maksekorraldusena ka tõendi,

et algne krediidiandja on kandnud raha üle T aktsiaseltsile 2.10.2023. Nõude aluseks olevas

järelmaksulepingus on kauba müüjaks märgitud T aktsiaselts. Esitatu põhjal peab kohus

usutavaks, et kostjale saadeti kaup ja ta sai kauba kätte ning seeläbi on krediit kostja kasutusse

antud.

Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust

tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud,

sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,16%).

Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 52) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 53).

Maksehäireregistri päring on aga tehtud 25.07.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne

laenulepingu sõlmimist. Laenutaotluses on küsitud vaid kostja igakuist sissetulekut ja

igakuiseid kohustusi. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja

sissetulekut (nt Maksu-ja Tolliametist või konto väljavõttelt), ülalpeetavate olemasolu ega

finantskohustusi. Krediidiandja andis laenu kostja poolt esitatud kahe numbri (kuu sissetulek

ja kuu kohustused) alusel. Kohus on seega seisukohal, et VÕS § 4034

sätestatud

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud on olulises osas esile toomata ja

tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada, selgitas kohus menetlusse

võtmise määruses, peale mida hageja esitas ka täiendava seisukoha ning nõude

ümberarvestuse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen

oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab

kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt.

Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (5.10.2025) ei ole saabunud. Ent hageja väitel

on leping üles öeldud. Hageja väitel saadeti lepingu üles ütlemise hoiatus (dtl 49) ja üles

ütlemise teade (dtl 50) e-tähtkirjaga, ent kohtule tõendina esitatust nähtub, et lepingu üles

ütlemise hoiatus saadeti 07.02.2024 e-tähtkirjaga ning ülesütlemise teade 28.02.2024

tähtkirjaga.

Kuivõrd lepingu üles ütlemise hoiatusega lepingut veel üles ei öeldud, tuleb leping lugeda

üles öelduks sellest ajast, mil kostja pidi üles ütlemise teate kätte saama. TsÜS § 69 lg 1

kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise

teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole esile toonud, millal kostja tähtkirja kätte sai. Hageja

on esitanud 24.09.2024 menetlusdokumendi lisana tõendi (dtl 106), millest nähtub, et

28.02.2024 kostjale tähitud kirjaga saadetud ülesütlemise teade on hagejale tagasi saadetud

20.03.2024. Kohtu hinnangul ei saa seega lugeda lepingut üles öelduks hageja väidetud

27.veebruarist 2024, sest kostja ei saanud teadet kätte ning tal ei tekkinud võimalust selle

sisuga tutvuda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on nimetatud ülesütlemise teade kostjale kätte

toimetatud kohtumenetluses koos hagiavaldusega avalikult, läbi Ametlike Teadaannete

24.08.2024. Seega saab lugeda lepingut üles öelduks 24.08.2024.

Arvestades, et hageja väitel ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud, on lepingu üles ütlemine

kehtiv ka ümberarvestuse korral ning kogu laenusumma on muutunud sissenõutavaks.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 649 eurot.

Hageja algne intressinõue lepingujärgses intressimääras jääb VÕS § 4034 lg 7 alusel

rahuldamata. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal

kehtinud seadusjärgse intressimääraga, ent hageja ei ole ümberarvestuses intressi arvestanud.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest

viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli 16% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101

lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (649 eurolt) alates 25.08.2024 (s.o

lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast) kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 16% aastas. Arvestatud viivis perioodi

25.08.2024-12.12.2024 eest on 23,89 eurot.

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest

peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb

rahuldamata.

5. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja 27.11.2024

menetlusdokumendis. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 245 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 887,25 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud koos

hagiavaldusega 24.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Menetluskulude täiendav nimekiri on e-toimikus nähtav alates 28.11.2024 ja on kostjale

saadetud e-posti aadressile. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

245 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 902,68 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 245 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi hagiavalduse lisa kohaselt

järgmiselt: täiendavate alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule 3 tundi.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 27.11.2024 esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt järgmiselt: 04.07.2023 hagi dokumentide analüüs,

komplekteerimine; hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine ning menetluskulude

nimekirja koostamine 3 tundi; 13.02.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 2 tundi;

15.08.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi, kokku 5 tundi 15 minutit.

Sama dokumendi resolutsioonis palub hageja välja mõista riigilõivu 315 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 822,75 eurot.

Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-24-116392 ei ole tasutud riigilõivu 315 eurot. Kuna

maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 30.04.2024 ja hagi on esitatud 29.07.2024, siis ei ole

04.07.2023-13.02.2024 osutatud hagejale õigusabi käesolevas tsiviilasjas, samuti ei nähtu

tsiviilasja toimikust 15.08.2024 menetluskulude nimekirja esitamine.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud 29.07.2024 hagiavalduse koos lisadega,

24.09.2024 seisukoha ja tõendid ning 27.11.2024 menetluskulude nimekirja kuludega, mis ei

puuduta suures osas käesolevat kohtumenetlust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist

keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud.

Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus

lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 3,5 tundi.

Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu

kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi 30 minutit × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 29.07.2024 esitatud hagi hind oli 902,68 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 649 eurot ja viivisenõude põhivõlalt

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast alates kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 79,50 eurot. Seega kokku

rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 728,50 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (902,68 eurot) 80,70%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 80,70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

19,30% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80,70% hageja põhjendatud menetluskuludest

(615 eurot), millele vastab summa 496,31 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marus Juha

kohtunik