2-24-8813/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8813

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

352,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank ja X vahel 17.01.2022

sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89007513472 tulenev põhivõlg 60,92 eurolt, viivis

perioodi 16.07.2023-04.06.2024 eest 6,63 eurot, viivis perioodi 05.06.2024-12.12.2024

eest 3,91 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, ent mitte

rohkem kui 18% aastas.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 149,51 euro ulatuses, intressinõue 10,12 eurot,

haldustasunõue 22 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja 04.06.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 35,46 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 21,28% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

78,72% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 93,63 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 04.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks Inbank AS ja X vahel 17.01.2022 sõlmitud väikelaenu

lepingust nr L89007513472 tulenev põhivõlgnevus 210,43 eurot, intress 10,12 eurot,

haldustasu 22 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagi esitamise seisuga (04.06.2024)

sissenõutavaks muutunud viivis 42,09 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis lepingust nr L89007513472 tulenevalt põhinõudelt (210,43 eurot) alates

05.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 18% aastas

2. Hageja nõude aluseks on Inbank ASi (krediidiandja) ja kostja vahel 17.01.2022 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr L89007513472, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Lepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49,04% aastas ja intressimäär 18% aastas. Hageja väitel

saatis krediidiandja 25.04.2023 kostjale lepingu üles ütlemise teate ning loovutas 26.04.2023

kostja vastase nõude hagejale.

Hageja väitel tekkisid sissenõudmiskulud 30 eurot järgmiste toimingutega: 27.04.2023

esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 5.05.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot,

22.05.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud

5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest

nõudest. Hageja toob välja, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kokku 439,08 eurot

ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

kostjal tasuda tagastamata krediidisumma 60,92 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 16.07.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus tähitud kirjaga kätte

toimetatud 09.07.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva

arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva väikelaenu lepingu nr L89007513472 17.01.2022. Digiallkirjastatud konteineris

on leping, maksegraafik, laenulepingu tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht ning leping

sisaldas seadusega nõutud andmeid. Hageja on esitanud tõendina maksekorralduse 500 euro

kostjale välja maksmise kohta (dtl 21).

Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust

tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud,

sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid. Kohus kontrollis, et lepingu

krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi

kulukuse määra (oli 50,85%).

Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 27) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 28).

Maksehäireregistri päring on aga tehtud 04.06.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne

laenulepingu sõlmimist. Laenutaotluses on küsitud kostja igakuist sissetulekut ja igakuiseid

kohustusi, ülalpeetavate arvu ja tööandja lahter on jäetud täitmata Hageja ei ole esile toonud,

et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekut (nt Maksu-ja Tolliametist või konto

väljavõttelt), ülalpeetavate olemasolu ega finantskohustusi. Krediidiandja andis laenu kostja

poolt esitatud kahe numbri (kuu sissetulek ja kuu kohustused) alusel. Kohus on seega

seisukohal, et VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud

on olulises osas esile toomata ja tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja

tõendada, selgitas kohus menetlusse võtmise määruses, peale mida hageja esitas ka täiendava

seisukoha ning nõude ümberarvestuse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen

oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab

kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt.

Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kokku 439,08 eurot. Arvestades selle põhivõla

katteks, on kostjal tagastamata krediidisumma 60,92 eurot.

Hageja väitel on leping üles öeldud. Hageja väitel saadeti 4.04.2023 lepingu üles ütlemise

hoiatus (dtl 22) ja 25.04.2023 üles ütlemise teade (dtl 24). Hageja on tõendina esitanud

Omniva iseteeninduse (ASi Eesti Post kirjakeskus) väljavõtted, millest nähtub, et kostjale

saadeti üles ütlemise hoiatus 5.04.2023 ja üles ütlemise teade 26.04.2023 e-tähtkirjaga.

Hageja ei ole esile toonud, et lepingu üles ütlemine kehtiks ka nõude ümberarvestuse

kohaselt. Hageja on nõude ümberarvestuse juures märkinud, et viivist tuleks arvestada lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.07.2023.

Jagades 500 eurot 18 võrdseks tagasimakseks, oleks igakuine tagasimakse 27,78 eurot, ehk

kostjal oleks tasumata täielikult kaks viimast ja osaliselt 15.05.2023 tagasimakse. Algse

maksegraafiku põhiosa maksete tulbas on põhiosamaksete suuruseks 14,67-31.39 eurot

(annuiteetgraafiku tõttu põhiosa osakaal kogu tagasimaksest on alguses väiksem, järjest

suurenedes. Ka algse lepingu maksegraafiku põhiosamaksete alusel oleks kostjal

ümberarvestuse korral tasumata täielikult viimane ning osaliselt eelviimane makse. Seega ei

oleks ümberarvestuse korral lepingu üles ütlemise teate saatmise ajal, 26.04.2023, kostja

olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning üles ütlemine on toimetu.

Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (15.07.2023) on saabunud ning seetõttu on

tasumata põhivõlg sissenõutavaks muutunud.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 60,92 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressimääraga, mis nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli 0%. Seetõttu

jääb hageja intressinõue VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt rahuldamata.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest

viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli 18% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101

lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (60,92 eurolt) alates 16.07.2023 (s.o

laenu tagastamise lõpptähtajale järgnevast päevast) kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 18% aastas. Viivis perioodi

16.07.2023-04.06.2024 eest on 6,63 eurot ja perioodi 05.06.2024-12.12.2024 eest on 3,91

eurot.

Hageja on esile toonud, et õigus võla sissenõudmiskulusid just sellises ulatuses nõuda tuleneb

lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Nimetatud punktis ei sisaldu hüvitiste määrad, punkt

viitab, et sissenõudmiskulude hüvitamist on õigus nõuda vastavalt hinnakirjale. Hinnakirja

kohtule esitatud ei ole ning ei ole esile toodud ka selle sisu.

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud

meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas lepingulise kokkulepe sisu ega

tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses, ei ole võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

5. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega 04.06.2024 ja täiendatud

nimekirja 25.11.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 140 eurot ja esindajale makstud

tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud koos hagiavaldusega 09.07.2024, täiendatud nimekiri on kostjale saadetud e-

postiga ja on e-toimikus nähtav alates 26.11.2024. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 352,52 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 140 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 140

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 3 tundi summas 507 eurot. Õigusabi

osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine;

lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi;

-24.10.2024 seisukoha koostamine, esitamine 1 tund.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise

esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku

300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 440 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja

300 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtule esitatud hagi hind oli 352,52 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 60,92 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga

summas 6,63 eurot ja viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 7,46 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 75,01 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (352,52 eurot) 21,28%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 21,28% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

78,72% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 21,28% hageja põhjendatud menetluskuludest

(440 eurot), millele vastab summa 93,63 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik