2-22-21/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-21

Tsiviilasi

Z.F kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamata jätmine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik

Z.F

(isikukood

XXX;

rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX-i, xxxx XXX; e-

post XXX)

võlausaldajad:

1. Kohtutäitur V.R (e-post XXX)

2. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti

kaudu (rg-kood 70001975; e-post XXX)

3. Tallinna Linnakantselei (rg-kood 75014920; e-

post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

31. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Z.F-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada Z.F kohustustest vabastamise menetlus.

3. Jätta menetluskulud Z.F kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Z.F pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 05.04.2022 määrusega välja Z.F pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 02.02.2023 määrusega (jõust

18.02.2023) lõpetati Z.F pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. Z.F kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik nimetamata ja kohustati Z.F-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 1. septembriks ja 1. märtsiks.

Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. veebruaril.

2. Käesolevaks ajaks peab olema esitatud kolm aruannet, viimased kaks on kohtule

esitamata. Kohus saatis 14.03.2024 ja 05.09.2024 võlgnikule e-toimiku vahendusel

meeldetuletuse esitamata aruannete kohta. Võlgnik kohtule aruandeid ei esitanud.

3. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 31.10.2024. Võlgnik istungile ei ilmunud

ega teavitanud mitteilmumise põhjust. Kohtuistungisekretär sai võlgniku telefoni teel

kätte; võlgnik teatas, et on haigestunud ja viibib xxxxxx, mistõttu ei saanud istungile

ilmuda. 02.11.2024 esitas võlgnik arstitõendi ja lubas aruande saata 2-3 nädala jooksul.

Käesolevaks ajaks aruannet esitatud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

5. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu

jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

6. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016

määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

8. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Z.F-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

9. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

10. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 02.02.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks peab olema esitatud kolm aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud

aruandeid viimase aasta kohta ehkki on kohtu meeldetuletused kätte saanud ja mõlemal

korral palunud ajapikendust, kuid vaatamata pikendusele ei ole aruandeid esitanud.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

11. PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohtul puuduvad andmed võlausaldajatele raha eraldamise kohta. Arvestades eeltoodut

leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5 toodud eraldamiskohustust.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS §

104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus

ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena

ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja

tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes

2–5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetluse

läbimiseks.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik ei ole täitnud

kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi ega esitanud nõuetekohaselt ja

õigeaegselt aruandeid ega teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on kohtule

teadaolevalt viibinud terve menetluse aja xxxxxx, mistõttu puudub kohtul ülevaade

võlgniku tegevusest ja sissetulekutest.

13. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et PankrS § 175 lg 5 alusel

tuleb keelduda Z.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

14. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku

kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub Z.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Z.F pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

16. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud Z.F kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik