2-18-4957/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4957

Tsiviilasi

P.Z-i (P.Z, isikukood XXX, elukoht xxx) kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Ärakuulamise toimumise aeg

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

12.11.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.Z-i taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada P.Z kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

12.07.2018. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Avaldada teade P.Z-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud P.Z-i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 12.07.2018 määrusega kuulutati välja P.Z-i pankrot. Harju Maakohtu

05.04.2019 määrusega lõpetati P.Z-i pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisiku ülesandeid

täitma võlgnikku ennast.

Võlgnik esitas kohtule viimase usaldusisiku aruande, millest nähtuvalt võlgnik ei ole töötanud,

kuna võlgnik on vanaduspensionär ning tervise tõttu ei saa töötada. Võlgnik tasub olmekulud ise,

kuid mõnikord aitab ka poeg kui pensionist ei jätku. Väljamakseid võlausaldajale on teostatud

summas 531,48 eurot. Suuremas ulatuses ei ole võlgnikul võimalik väljamakseid teostada.

Võlgnikul puudub II pensionisammas.

Harju Maakohtu 05.04.2019 kohtumääruse kohaselt oli võlgnikul järgmine võlausaldaja:

Jrk nr

Nimi

Rahuldamata nõue

(eurodes)

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

239 473,73

19.09.2024 kirjaga andis kohus võlausaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku

kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et võlgnik on võlausaldajale maksnud 531,48

eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

12.11.2024 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik ja võlgniku lepinguline esindaja, võlausaldajad

ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et Maksu- ja Tolliameti nõue tekkis

maksude mittemaksmisest. Võlgnik lisas, et võlgnik on vanaduspensionär ja saab pensioni

ligikaudu 600 eurot kuus. Võlgnikul on jalaprotees, lisaks on võlgnik diabeetik ja tal on

südamehaigus, mistõttu ei saa võlgnik tööd teha.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

(01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.

juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise

menetlus on algatatud 05.04.2019, so rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud

menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei

saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik

teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Võlgnikul oli 1 võlausaldaja, kes esitas tähtaegselt seisukoha

võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet märkis, et

võlgnik on tasunud 239 473,73 euro suurusest nõudest 531,48 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlgnik on esitanud kohtule arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on

Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension vahemikus ca 400 – 600 eurot kuus. Kohtule

esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele

väljamakseid teostada, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust,

millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on

alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse

seadustiku § 131 ja 132). Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi

täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et

võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik tegeleda tulutoova tegevusega, mille

arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldaja nõuet suuremas ulatuses. Siinkohal arvestab kohus, et

võlgnikul on jalaprotees, lisaks on võlgnik diabeetik ja tal on südamehaigus, mistõttu ei saa

võlgnik tööd teha.

Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal töötada ning

võlgniku sissetuleku moodustab pension, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võimalik

teostada võlausaldajale väljamakseid suuremas ulatuses. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgniku

igakuised püsikulud on summas 605 eurot, so elukohakulu summas 85 eurot, toidukulu summas

220 eurot ning muud kulud summas 300 (so ravimid, riided ja hügieenitarbed). Võlgnik on

avaldanud, et ta kannab püsikulud ise, kuid kui pensionist ei jätku, siis aitab võlgnikku ka poeg.

Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu

hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et

võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab

Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise

võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on

leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada

ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab

(RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid

vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning

täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid

enda kohta. Võlgniku tervislik seisund on kogu kohustuste vabastamise menetluse vältel olnud

selline, millest tulenevalt ei ole võlgnik suuteline töötama. Võlausaldaja on jätnud võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud

seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta

teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.

Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud tegevust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud

sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“

Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles

pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või

sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et

kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad P.Z-

i kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik