2-24-11100/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-11100

Tsiviilasi

K.K. kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 18.

juuli 2024. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2021/35 ja

084/2021/46

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. septembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): K.K. (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2024. a määruse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

2. Jätta K.K. määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud K.K. kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. K.K. (avaldaja) esitas 19. juulil 2024 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei 18. juuli 2024. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2021/35 ja nr 084/2021/46. Ühtlasi

palus avaldaja peatada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 alusel tagatiseta nimetatud

täitemenetluste täitmised.

Kaebuse kohaselt avaldaja esitas 21. juunil 2024 kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur

jättis 18. juuli 2024. a otsusega rahuldamata. Avaldaja elab alaliselt Soomes ja on Soome

maksumaksja. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevuse põhjusel, et kohtutäitur on tema

arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa määramisel lähtunud ebaõigesti Eesti, mitte Soome

elatusmiinimumi normidest. Avaldaja põhihuvide kese on vähemalt alates 2020. a jaanuarist

Soomes. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja sissetuleku arestimisel lähtuma Soome

vastavatest seadustest või jätma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848

kohaselt täitemenetlused alustamata ja suunama sissenõudjad edasi Soome kohtutäituri

juurde. Avaldaja nõuab, et kohtutäitur korraldaks ülemääraselt arestitud summade tagastamise

tema pangakontole. Kohtutäituri tegevus seab võlgniku ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste

võlgnikega, kes elavad Soomes. Mõlemad sissenõudjad on alustanud sama täitedokumendi

alusel täitemenetlused avaldaja vastu ka Soomes.

2. Tartu Maakohus jättis 22. juuli 2024. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, s.o täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 täitemenetluse

peatamiseks.

3. Tartu Maakohus jättis 26. augusti 2024. a määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale

tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selge taotluse esitamiseks, kus avaldaja toob esile,

millises osas ta kohtutäituri otsuse vaidlustab ja millist lahendit ta soovib, sissenõudja

andmete ja avaldaja elukoha aadressi märkimiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja esitas

30. augustil 2024 kaebuse täienduse ja tasus riigilõivu 15 eurot.

Avaldaja esitas kaebuse täienduses järgmised taotlused: 1) peatada TMS § 218 lg 2 alusel

tagatiseta vaidlustatud täitemenetluste täitmised Eestis; 2) tühistada 4. jaanuaril 2021

ebaseaduslikult alustatud täitemenetluste algatamise otsused täiteasjades nr 084/2021/35 ja

084/2021/46; 3) tunnistada kehtetuks Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük; 4)

tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit

tagastama avaldaja pangakontole kõik tänaseni ebaseaduslikult sotsiaalkindlustusametist ja

mujalt sissenõutud summad ehk see sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata vastavalt

Soomes kehtestatud korrale; 5) tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-te

1 ja 3 alusel aegunuks 10 aasta möödumisel kõik Swedbank AS-i ja Omega Invest OÜ

esitatud nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a otsusest tsiviilasjas nr

2-14-52132; 6) lisakaristusena tühistada Oksana Kutšmei ja tema abi Vladimir Kutšmei

tegevuslitsents kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile mõlemale ärikeeld

vähemalt viieks aastaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus keeldus 24. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus selgitas, et eeskätt saab võlgnik TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse,

mille kohtutäitur tegi tema kaebuse kohta. Seega saab kohus lahendada üksnes need avaldaja

nõuded, mille kohta ta on esitanud kohtutäiturile eelnevalt kaebuse ja mille kohtutäitur on

lahendanud 18. juuli 2024. a otsuses. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Kohtutäitur on 18. juuli 2024. a otsusega lahendanud avaldaja 21. juunil 2024 esitatud

kaebuse täituri tegevuse peale, milles avaldaja taotles, et kohtutäitur tagastaks ülemääraselt

arestitud raha avaldaja pangakontole. Kohtutäitur ei ole taganud avaldajale Soomes kehtivat

seadusjärgset elatusmiinimumi. Avaldaja hinnangul on ta ebavõrdses olukorras võrreldes

teiste Soomes elavate võlglastega. Avaldaja põhihuvide kese asub alates jaanuarist 2020

Soomes ja kohtutäitur oleks pidanud juba täitemenetluse alguses lähtuma Soomes kehtivatest

normidest. Kohtutäitur jättis 18. juuli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohtule esitatud kaebuses taotleb avaldaja tühistada kõik senised Eestis toimunud

sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldaja pangakontole kõik

ebaseaduslikult sotsiaalkindlustusametist ja mujalt sissenõutud summad ehk see sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata vastavalt Soomes kehtestatud korrale.

Maakohus leidis, et esitatud kaebus on õiguslikult perspektiivitu.

Võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimine vara asukohajärgses riigis ei ole vastuolus

rahvusvahelise kohtualluvuse ja täitemenetluse reeglitega, nagu leiab avaldaja. TMS § 4 lg 1

kohaselt on võlgniku varale sissenõude pööramiseks pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas

asub võlgniku vara. Seejuures ei oma tähtsust, kas avaldaja elas täitemenetluse alustamise ajal

veel Eestis või mitte.

Avaldaja on kaebuses taotlenud, et kohtutäitur tagastaks talle mittearestitava sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata vastavalt Soomes kehtivale korrale.

Maakohus leidis, et õige ei ole avaldaja seisukoht, et Eesti kohtutäitur peab välisriigis elava

võlgniku suhtes Eestis täitemenetlust läbi viies kohaldama välisriigi õigust. TMS § 4 lg 4 järgi

teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale

täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega toimub

Soomes läbi viidav täitemenetlus Soome Vabariigi õiguse kohaselt ja Eestis toimuv

täitemenetlus Eesti Vabariigi õiguse kohaselt.

Samuti on asjakohatu avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

2015/848, sest see kohaldub maksejõuetusmenetluste suhtes. Viidatud määrus ei reguleeri

Eestis tehtud kohtulahendi täitmise menetlust Eesti kohtutäituri poolt.

Avaldaja ei ole esitatud kaebuses väitnud ega välja toonud, et tema sissetuleku arestimisel

kohaldatud mittearestitav summa ei vasta täitemenetluse seadustikus sätestatud normidele.

Esitatud kaebuses märgitud asjaolude kohaselt tugineb avaldaja sellele, et kuna ta elab

alaliselt Soomes ja on Soome maksuresident, tuleb kohtutäituril avaldaja sissetuleku

arestimisel lähtuda Soome õigusest. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes

elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt

vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Seega ei ole kaebusega avaldaja taotletavat

eesmärki – tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada

kohtutäiturit tagastama mittearestitav sissetuleku osa – võimalik saavutada ning avaldaja

kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse

võtmata.

Avaldaja ei ole eelduslikult arestimisakte ka õigeaegselt vaidlustanud. 21. juunil 2024

kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt elas avaldaja Soomes juba enne täitemenetluste

algatamist. Kui avaldaja hinnangul tuli talle Soome õigusest tulenev elatusmiinimum tagada

juba täitemenetluste alguses, oleks avaldaja pidanud vaidlustama seaduses märgitud tähtaja

jooksul ka kohtutäituri esialgsed sissetuleku arestimise aktid. Kohtule esitatud kaebusele

lisatud 11. juuni 2024. a sissetuleku arestimise akt ei ole asjakohane, kuna see on koostatud

teises täiteasjas nr 084/2024/2966.

Seoses vaidlustatud kohtutäituri 18. juuli 2024. a otsusega ei ole asjakohased avaldaja

taotlused, milles ta palub tühistada 4. jaanuaril 2021 kohtutäituri poolt ebaseaduslikult

alustatud täitemenetluste algatamise otsused täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 ning

tunnistada kehtetuks Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük.

Kui avaldaja leidis, et kohtutäitur algatas täitemenetlused ebaõigesti, siis oleks ta pidanud

esitama TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse seaduses märgitud tähtaja jooksul, kuid avaldaja ei

ole kohtutäiturile vastavat kaebust esitanud. Seega ei ole avaldaja kinni pidanud eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning maakohus

keeldus selles osas TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel kaebuse menetlusse võtmisest.

Avaldaja ei saa enam vaidlustada täitemenetluste algatamist. Avaldaja hinnangul oleks

kohtutäitur pidanud keelduma avaldaja suhtes täitemenetluste algatamisest Eestis. Kui

avaldaja leidis, et täitemenetluste alustamine on ebaseaduslik, tuli tal esitada kaebus

kohtutäituri otsuste peale, millega täitur täitemenetlused alustas. Asja materjalidest nähtuvalt

on vaidluse all olevad täitemenetlused alustatud ja täitmisteated mõlemas täiteasjas avaldajale

kätte toimetatud 2021. a-l. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile

selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida

ta oleks võinud esitada kaebuses. Seega on kaebuse esitaja minetanud õiguse esitada kaebus

kohtutäituri tegevusele täitemenetluste algatamisele täiteasjades nr 084/2021/35 ja

084/2021/46.

Maakohus jättis avaldaja taotluse tunnistada kehtetuks 2021. a-l toimunud Richardi

Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebusega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber

olemasolevat õiguslikku olukorda, st saavutada osaühingu osa enampakkumise kehtetuks

tunnistamist. Kohaseks õiguskaitsevahendiks on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

esitamine seaduses sätestatud eelduste esinemise korral TMS § 223 lg 1 alusel alates akti

kättetoimetamisest 30 päeva jooksul.

Avaldaja palub mh TsÜS § 157 alusel tunnistada aegunuks seoses 10 aasta möödumisega kõik

Swedbank AS ning Omega Invest OÜ poolt esitatud kõikvõimalikud nõuded, kui jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a

kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-52132. Nõude täitmise aegumise küsimuse lahendamiseks ei

ole sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui avaldaja eesmärk

on lõpetada täitemenetlused sundtäitmisele esitatud nõuete täitmise aegumise tõttu (TsÜS §

157), on avaldajal õigus esitada vastavasisuline avaldus TMS § 481 alusel kohtutäiturile või §

2231 alusel maakohtule. Kohtutäiturile tuleb maksta avalduse läbivaatamise eest 15 eurot

(kohtutäituri seaduse § 411 lg 1), maakohtusse pöördumise korral tuleb maksta riigilõivu 30

eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 101).

Kuna avaldaja esitatud taotlus seoses nõuete täitmise aegumisega ei vasta sisu- ja

vorminõuetele ning taotluselt on tasumata riigilõiv, keeldus maakohus avaldust menetlusse

võtmast TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel. Avaldajal on võimalik esitada kohtule uus

nõuetekohane avaldus. Samas juhtis maakohus tähelepanu, et arvestades täitmisel oleva

kohtulahendi tegemise aega, puudub alus arvata, et nõuete täitmine on aegunud.

Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei ja tema abi tegevuslitsents

kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile ärikeeld viieks aastaks.

Kohtul puudub pädevus tühistada kohtutäituri tegevuslitsents või kehtestada kohtutäiturile

ärikeeld ja keeldus selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest.

Kohtutäituri seaduse järgi teostavad haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle

Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus.

Kuivõrd kohus keeldub avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest, puudub asjas vajadus esialgse

õiguskaitse korras TMS § 218 lg 2 alusel täitemenetluste peatamiseks. Maakohus jättis ka

selles osas taotluse menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub tuvastada

kohtutäituri õigusrikkumised ja leida probleemile sobiv lahendus. Avaldaja palub TMS § 218

lg 2 alusel peatada tagatiseta täitemenetlused täiteasjades nr 084/2021/35 ja nr 084/2021/46.

Avaldaja viitab maakohtu seisukohtadele, mille kohaselt võlgniku vara suhtes täitemenetluse

läbiviimine vara asukohajärgses riigis ei ole vastuolus rahvusvahelise kohtualluvuse ja

täitemenetluse reeglitega, TMS § 4 lg 1 kohaselt on võlgniku varale sissenõude pööramiseks

pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara ja et sealjuures ei oma tähtsust

asjaolu, kas avaldaja elas täitemenetluse alustamise ajal veel Eestis või mitte. Samuti viitab

avaldaja maakohtu seisukohtadele, mille kohaselt TMS § 4 lg-st 4 tulenevalt toimub Eestis

läbiviidav täitemenetlus Eesti Vabariigi õiguse kohaselt ning avaldaja viide Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/848 on asjakohatu.

Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, sest põhihuvide kese ja elukoht ei ole samad

mõisted. Maakohus ei ole analüüsinud seda, kus asub avaldaja põhihuvide kese.

Maksejõuetuse põhimenetlus algatatakse riigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Juhul, kui

ei ole võimalik täitemenetluse läbiviimine selle riigi seaduste alusel, kus asub avaldaja

põhihuvide kese, tuleks usaldada õigusemõistmine ja täitemenetluse läbiviimine Soome

pädevatele õigusorganitele. Ka selliselt on tagatud kõik sissenõudjate õigused.

Avaldajal on analoogne kohtuvaidlus Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-23-17935), kus

avaldaja on alustanud pankrotimenetlust oma endise tööandja vastu. Selle pankrotimenetluse

alustamise aluseks on Helsingi Ringkonnakohtu jõustunud ning tunnustatud otsused.

Mõlemas kohtuvaidluses on samad osapooled. Tekkinud on olukord, kus avaldaja

pankrotinõude puhul Harju Maakohtus on väga oluline asjaolu, kus asub võlgniku põhihuvide

kese. Praeguses vaidluses on tegemist samade asjaosalistega vastupidises olukorras, kus ei ole

enam oluline, kus on avaldaja põhihuvide kese.

Maakohus märkis, et avaldaja ei ole eelduslikult arestimisakte õigeaegselt vaidlustanud.

Avaldaja leiab, et kui kohtutäituri otsus on seadusevastane ja seega õigustühine, siis peaks ta

olema õigustühine sõltumata asjaolust, kas avaldaja on seda otsust vaidlustanud või mitte.

Maakohtu määrusest jääb mulje, et kuna avaldaja ei ole kohtutäituri otsust vaidlustanud, siis

muutub kohtutäituri ebaseaduslik otsus seaduslikuks.

6. Ringkonnakohus jättis 14. oktoobri 2024. a määrusega rahuldamata avaldaja

määruskaebuses esitatud taotluse täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 täitemenetluse

peatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

659, § 657 lg 1 p 21).

8. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata.

Määruskaebusest on võimalik aru saada, et määruskaebuse esitamise eesmärk on maakohtu

määruse tühistamine. Määruskaebuse põhjendused selleks alust ei anna. Avaldaja leiab, et

tema mittearestitava sissetuleku osa suurus tuleks määrata selle riigi õiguse kohaselt, kus asub

tema põhihuvide kese (s.o Soome õiguse kohaselt). Kui see ei ole võimalik, tuleks avaldaja

suhtes täitemenetluse läbi viimine usaldada Soome pädevatele asutustele. Maakohus leidis

õigesti, et Eesti kohtutäitur võib võlgniku Eestis asuva vara suhtes täitemenetlust läbi viia

ning Eestis läbi viidav täitemenetlus toimub Eesti õiguse kohaselt. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja viited maksejõuetusmenetlusele ja arvestamisele sellega,

millises riigis on võlgniku põhihuvide kese, ei ole asjakohased. Maakohus märkis õigesti, et

avaldaja viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848 kohaldub

maksejõuetusmenetluste suhtes ja ei reguleeri Eestis tehtud kohtulahendi täitmise menetlust

Eesti kohtutäituri poolt. Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust sellel,

millises riigis on võlgniku põhihuvide kese.

9. Avaldaja viitab määruskaebuses maakohtu seisukohale, mille kohaselt avaldaja ei ole

eelduslikult arestimisakte õigeaegselt vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei

nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt seadusega vastuolus olev

kohtutäituri otsus peaks olema tühine sõltumata sellest, kas otsust on vaidlustatud või mitte.

Sellele vaatamata muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi osas, mis puudutab

arestimisaktide eelduslikult õigeaegselt vaidlustamata jätmist. Asjaolu, et võlgnik ei

vaidlustanud varasemat sissetuleku arestimise akti, ei võta võlgnikult õigust järgmise

sissetuleku arestimise akti vaidlustamisel tugineda asjaoludele, millele ta oleks saanud

tugineda varasema arestimise akti vaidlustamisel (vt ka RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p

15). Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt avaldaja ei saa enam

vaidlustada täitemenetluse algatamist Eestis. Täitemenetluse põhjendamatule alustamisele

saab tugineda ka hiljem täitemenetluse kestel ja nõuda täitemenetluse lõpetamist. Kui täitur

taotlust ei rahulda, on võlgnikul võimalik seda vaidlustada kaebusega TMS § 217 lg-s 1

ettenähtud korras.

Eeltoodule vaatamata on õige maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt kaebusega ei ole

praegusel juhul võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)