2-24-17123/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-17123

Kohtuasi

E. S., O. S. ja I. S. hagi I. S. vastu elatise nõudes.

Tsiviilasja hind

6328,17 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: E. S. (isikukood XXX)

O. S. (isikukood XXX)

I. S. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja/eestkostja: Lüganuse vald

(Lüganuse Vallavalitsuse kaudu, registrikood: 77000223,

asukoht: Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, e-post XXX )

Kostja: I. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

)

Asja läbivaatamise kuupäev

11. detsember 2024 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood XXX) igakuine elatis E. S.

(isikukood

XXX)

kasuks alates 13.11.2024 kuni E. S. täisealiseks saamiseni xxx summas 250,22 eurot

(baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool lasterikka pere

toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 37,50 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja

lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

Elatis kuulub kandmisele E. S. arveldusarvele nr. EEXXX.

1(5)

3. Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood XXX) igakuine elatis O. S. (isikukood XXX)

kasuks alates 13.11.2024 kuni elatis O. S. täisealiseks saamiseni xxx summas 212,69

eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja

pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 37,50 eurot) ja - 15%

PKS § 101 lg 7 alusel, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

(perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

Elatis kuulub kandmisele O. S. arveldusarvele nr. EEXXX.

4. Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood XXX) igakuine elatis I. S. (isikukood XXX)

kasuks alates 13.11.2024 kuni I. S. täisealiseks saamiseni xxx summas 240,22 eurot

(baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja pool lasterikka pere

toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 37,50 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja

lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

Elatis kuulub kandmisele I. S. arveldusarvele nr. EEXXX.

5. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus §

59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

2(5)

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. E. S., O. S. ja I. S. seaduslik esindaja, eestkostja Lüganuse Vallavalitsus esitas 12.11.2024

Viru Maakohtule hagi I. S.i vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, 08.08.2024

jõustus Viru Maakohtu kohtumäärus nr 2-23-16685. Määruse 17.07.2024 nr 2-23-16685

kohaselt võeti I. S.´ilt ära isiku- ja varahooldusõigus alaealiste E. S., O. S. ja I. S. suhtes ning

määrati laste eestkostjaks Lüganuse vald (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu) kuni laste

täisealiseks saamiseni. Eestkostjal on eestkostetava seadusliku esindaja õigused, sh õigus ja

kohustus hoolitseda eestkostetavate isiku ja vara eest. Käesoleval ajal, alates 24.11.2023,

viibivad hagejad asendushooldusteenusel asenduskodus, xxx (X MTÜ). Alaealised lapsed on

ülalpeetavad ja ülalpidamisega seotud kulud tasub Lüganuse Vallavalitsus. Lüganuse

Vallavalitsus tasub asenduskodu teenuse osutamise eest ühes kalendrikuus ühe lapse eest 2743

eurot ning kahe lapse eest 2286 eurot teenusepakkujale, esitatud arve alusel.

Asendushooldusteenusega on tagatud laste heaolu ja õigused ning asenduskodu on loonud

lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused, turvalise ja arenguks

soodsa elukeskkonna ning eesmärgiks on laste ettevalmistamine võimetekohaseks

toimetulekuks täisealisena. Kostja I. S. ei ole alates eestkoste määramisest hagejate

kasvatamises ja ülalpidamises osalenud.

Hagejate seaduslik esindaja/eestkostja/ palub kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuise

elatise miinimumsummas, mis on arvutatud PKS § 101 järgi, elatissumma suuruse arvutamise

aluseid silmas pidades, alates elatishagi kohtule esitamisest, s.o. 13.11.2024. a kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Määrata, et punktides elatissumma tuleb tasuda E. S.´i (EEXXX), O.

S.´i (EEXXX) ja I. S.´i (EEXXX) arveldusarvetele.

MENETLUSE KÄIK

3. Viru Maakohus võttis 13.11.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates

dokumentide kättesaamisest.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 16.11.2024 KÄPO vahendusel. Kostja

kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja

ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja

nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

3(5)

5. Rahvastikuregistri andmetel on kostja hagejate isa. Laste ema M. R. on surnud XXX.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis).

TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik

pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks.

PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Viru Maakohtu 17.07.2024.a kohtumäärusest nr 2-23-16685 nähtub, et alaealiste laste E. S., O.

S. ja I. S. eestkostjaks on määratud Lüganuse vald (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu).

6. Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja seaduslikus miinimummääras.

Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.2022. PKS §

101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist

tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti

esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste

puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

7. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

8. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

Baassumma on 01.04.2024 seisuga 272,76 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2023. aastal 1832

eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on elatise miinimummäär 327,72 eurot.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5

järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab esimese

ja teise lapse peretoetus 80 eurot kuus lapse kohta, kolmanda lapse toetus 100 eurot kuus,

kokku 260 eurot kuus.

Esitatud asjaolude kohaselt moodustab lasterikka pere toetus (peres on 3 last) 2024. aastal 450

eurot (Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2).

Hagiavalduse kohaselt moodustab pere kõikide esimese ja teise lapse vanusevahe vähem kui 3

aastat, seega kuulub teise lapse puhul kohaldamisele PKS § 101 lg 7.

9. Eeltoodust tulenevalt on alates 13.11.2024 kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise

suurus lapse E. kasuks 250,22 eurot (327,72–40-37,50); lapse O.i kasuks 212,69 eurot (327,72–

4(5)

40-37,50) – 15%; lapse I.i kasuks 240,22 eurot (327,72–50-37,50), kokku 703,13 eurot kuus.

Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.

10. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle

täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust

tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette,

hagejate arveldusarvetele (E. S.i arveldusarvele nr. EEXXX; O. S.i arveldusarvele nr EEXXX

ja I. S.i arveldusarvele nr. EEXXX).

Tsiviilasja hind

11. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja

juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 6328,17 eurot (9x250,22 + 9x212,69 + 9x240,22).

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et

hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle

vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

5(5)