2-22-18815/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-18815

Tsiviilasi

Marti Kuusiku hagi Kaarel Levo vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaarel Levo apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Kaarel

Levo

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kevin Kõo

Vastustaja (hageja): Marti Kuusik (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Märt

Mürk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus.

2. Jätta Marti Kuusiku hagi Kaarel Levo vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

rahuldamata.

3. Kaarel Levo apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Marti Kuusiku kanda. Mõista Marti

Kuusikult Kaarel Levo kasuks välja menetluskuluna maakohtus 2537 eurot 50 senti ja

ringkonnakohtus 2536 eurot 63 senti, kokku 5074 eurot 13 senti.

5. Välja mõista Marti Kuusikult Kaarel Levo kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulult (5074 eurot 13 senti) kuni menetluskulu tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulu tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marti Kuusik (hageja) esitas 15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagi Kaarel Levo

(kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hageja au teotava kommentaari

avaldamisega ja kahjuhüvitiselt viivise saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes artikli „Prokuratuur esitas Marti

Kuusikule kehalise väärkohtlemise kahtlustuse“ kommenteerimise alal 11. juunil 2019

pseudonüümi „Riks“ all kommentaari: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni pannakse, et

siis pole nagu midagi olnud. Kui terve tutvusringkond räägib, et naine saab kodus peksa, siis

pole ka midagi olnud. Kui kehavigastustega haiglas käib, siis pole ka midagi olnud. Kas naine

peab meie riigis riigikogu ees pealtvaatajate ja kaamerate silme all peksa saama, et osad

poliittegelased julgeksid öelda, et asi pole õige?“

Hageja tugines avaldatud kommentaari esimesele lausele ja leidis, et kostja rikkus hageja

isiklikke õigusi. Kostja avaldas ebaõige faktiväite, et hageja on oma abikaasat ähvardanud

jätma kuriteost teatamata. Hageja ei ole oma abikaasat ähvardanud, et tal „suu kinni panna“

eesmärgiga, et abikaasa jätaks väidetavast kuriteost teatamata.

Hageja leidis, et kostja põhjustas hagejale ebaõigete andmete avaldamise kaudu moraalse

kahju, mis seisneb selles, et hageja pidi tundma avalikult häbitunnet ja taluma enesehinnangu

negatiivset muutust. Kostja ei vabandanud ning ignoreeris kohtueelsetel läbirääkimistel

hageja pakutud kompromissi.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et ei avaldanud hageja kohta faktiväidet, vaid avaldas üldisi õiguspoliitilisi

hinnanguid kahtlustuse esitamise põhjendatuse ning poliitikute tegevuse kohta. Kostja esitas

kommentaari vastusena isikule, kes artiklit kommenteeris.

Avaldatud arvamus ei riku hageja õigusi ning selle avaldamine ei olnud õigusvastane. Üksnes

asjaolu, et kommentaar on avaldatud hagejaga puutumust omavas artiklis ning kostja on

kommentaaris oma arvamuse näitlikustamiseks kasutanud hageja kohta varasemalt meedias

avaldatud asjaolusid, ei tähenda, et kostja esitas hinnanguid hageja kohta.

Isegi kui lugeda, et kostja on avaldanud väärtushinnanguid hageja suhtes, ei ole avaldatud

hinnangud ebakohased, sest kostja on väljendanud oma arvamust neutraalselt, viisakalt ning

hagejat solvamata. Isegi kui kostja oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks väärtushinnangute

avaldamine õigusvastane.

Kui kostja avaldas faktiväiteid, ei olnud nende avaldamine õigusvastane. Kostja õigustatud

huvi kommentaari avaldamiseks seisnes selles, et kostja soovis pidada avalikku debatti selle

üle, millisel juhul on põhjendatud isikule kahtlustuse esitamine ning millistest asjaoludest

peaksid poliitikud otsuste tegemisel lähtuma. Kuna arvamuses näitlikustamiseks kasutatud

andmeid oli varasemalt korduvalt avaldatud, ei saa pidada andmete avaldamisega seotud

rikkumise raskust selliseks, et oodata kostjalt andmete täiendavat või põhjalikumat

kontrollimist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2023 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud maakohtus

jäid kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi mõistlik inimene kogu konteksti arvestades kostja

kommentaari esimesest lausest aru saama nii, et hageja on oma abikaasat ähvardanud, et see

vaikiks (hageja vägivaldsusega seoses). Tegemist on faktiväitega. Kohus ei nõustunud

kostjaga, et kostja on avaldanud üksnes arvamust või on tegemist väärtushinnanguga.

Kostja avaldatud faktiväitest jääb keskmisele mõistlikule isikule mulje, et hageja on

vägivaldne. Tegemist on hageja mainet kahjustava faktiväitega. Kuna avaldatud faktiväide

kahjustas hageja mainet, ei oleks kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 kohaselt õigusvastane, kui

avaldaja tõendaks, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei tõendanud, et tema

väide vastab tõele. Olukorras, kus kostja ei tõendanud hageja mainet kahjustava faktiväite

tõesust, oleks ta vastutusest vabanemiseks pidanud tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki

teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma.

Kostja ei ole usutavalt põhjendanud faktiväite avaldamise suhtes õigustatud huvi esinemist. Ei

esine piisavat seost faktiväite, mille kohaselt hageja on oma abikaasat ähvardanud,

eesmärgiga, et abikaasa vaikiks, ning avaliku debati pidamisel selle üle, millisel juhul on

põhjendatud isikule kahtlustuse esitamine ja millistest asjaoludest peaksid poliitikud otsuste

tegemisel lähtuma. Kostja tegu ei muuda õiguspäraseks see, et ta võis faktiväidet esitades

tugineda varem ajakirjandusest loetud infole. Kostja ei väitnud ega tõendanud ka seda, et ta

kontrollis esitatud faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Seega ei esine VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevaid aluseid kostja tegevuse õigusvastasuse

välistamiseks.

Kostja tegu on eelduslikult õigusvastane. Kuigi hageja on avaliku elu tegelane, ei pea ka

avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, seda eriti olukorras, kus

avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega. Antud juhul ei kaalu kostja õigus sõnavabadusele

üle hageja au teotamist ja maine kahjustamist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud VÕS §

1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu ning kohtu ette toodud

asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolud saanuks objektiivselt esineda. Kostja tekitas hagejale

kahju hooletusest VÕS § 104 lg 3 tähenduses, kuna ta ei täitnud hoolsuskohustust kontrollida

avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3).

Maakohus leidis, et asjaolusid kogumis hinnates on kohane hüvitis 300 eurot, millelt tuleb

alates kohtuotsuse tegemisest arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue

otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kosta palub menetluskulud jätta hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud maakohus kommentaari avaldamise

konteksti ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et avaldati faktiväiteid. Avaldatu

konteksti ja mõistliku isiku vaate tuvastamisel on määravaks see, millise artikli juures ning

millise kommentaari vastusena on avaldatud kommentaar lisatud.

Vaidlusalune kommentaar avaldati artikli juures, milles teatatakse hagejale kehalise

väärkohtlemise kahtlustuse esitamisest. Samuti on kommentaar avaldatud vastusena teisele

kommentaarile, mille avaldaja on seisukohal, et juhul, kui hageja abikaasa on kinnitanud, et

kehalist väärkohtlemist pole toimunud, ei ole põhjust ka „uurida ja kahtlustada“. Kostja

avaldas vastusena eelnevale kommentaarile arvamust, et kahtlustuse esitamine võib olla

põhjendatud ka olukorras, kus kannatanu ise pole väärkohtlemist kinnitanud. Eeltoodust

tulenevalt on vaidlusaluse kommentaari mõtteks juhtida tähelepanu sellele, et kannatanu

ütlused on kriminaalmenetluses üksnes üheks tõendiks, mille põhjal ei ole võimalik lõplikult

hinnata seda, kas mingi tegu on toime pandud või mitte. Kostja avaldas vaidlusaluses

kommentaari lauses arvamust selle kohta, millistel juhtudel võiks kahtlustuse esitamine olla

nn latentsete süütegude puhul põhjendatud.

Maakohus ei hinnanud seda, millist tähendust omavad artikli sisu ning kommentaar millele

vastati kostja kommentaari sisu tuvastamisel. Kommentaari ainus seos hagejaga on see, et see

avaldati hageja kohta käiva artikli all. Eeltoodu ei tähenda vältimatult seda, et kommentaaris

avaldatakse väiteid või hinnanguid hageja kohta. Kostja kasutas vaidlusaluses kommentaaris

oma arvamuse näitlikustamiseks hageja kohta meedias avaldatud asjaolusid, esitamata

faktiväiteid või andmata hinnanguid hageja või tema tegevuse kohta.

Isegi kui kostja oleks avaldanud hinnanguid hageja kohta, siis ei olnud avaldatud hinnangud

ebakohased. Kostja ei teinud vulgaarseid, inimväärikust alandavaid või mõnitavaid avaldusi,

vaid panustas viisakalt ühiskondlikusse debatti. Olukorras, kus prokuratuur on esitanud hageja

suhtes kahtlustuse, on adekvaatne ja põhjendatud seda kajastava artikli all esitada

kommentaar selle kohta, millistel juhtudel on kostja hinnangul kahtlustuse esitamine

põhjendatud, sh tugineda olukorra näitlikustamiseks meedias varasemalt avaldatule.

Isegi kui kostja oleks avaldanud faktiväite, ei oleks selle avaldamine olnud õigusvastane.

Maakohus ei hinnanud õigusvastasuse tuvastamisel seda, kes oli andmete avaldajaks ning

kuidas see mõjutab andmete avaldamise õigusvastasust. Kostja ei ole meediaväljaanne või

muu autoriteetne isik, kes peaks avaldatud andmeid äärmise põhjalikkusega kontrollima.

Kostja näitlikustas oma arvamust kahtlustuse esitamise põhjendatuse kohta varasemalt

erinevate meediaväljaannete avaldatud andmetega. Eelnevalt avaldatud artiklites on

muuhulgas kirjeldatud, kuidas avaldatu põhineb mitmete erinevate isikute väidetel, kuidas

meediaväljaanded on hageja suhtes avaldatut põhjalikult kontrollinud ning miks on peetud

väidete avaldamist põhjendatuks. Sellises olukorras ei saanud kostjalt oodata, et andmeid

tuleb veel mingil moel põhjalikumalt kontrollida.

Maakohus ei hinnanud korrektselt hageja õiguste riivet VÕS § 1046 lg 1 kohaselt. Avalik

kriitika hageja suhtes seostus üksnes asjaoludega, millest lähtuvalt esitati hagejale kahtlustus.

Avalik debatt toimus selle üle, kas meediaväljaannetes välja toodud asjaoludel on hageja

ministriametisse sobiv. Hageja õiguste riive ei olnud intensiivne. Avaliku elu tegelased

peavad Riigikohtu ja EIK praktika kohaselt taluma ka põhjendamatut kriitikat ning ka

ebakohaste faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika ei

pruugi olla õigusvastane. Samuti ei ole olnud hageja õiguste riive intensiivne, kuivõrd

tegemist on artikli all avaldatud kommentaariga, mis ei jõudnud paljude isikuteni.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Hageja hinnangul arvestas maakohus kostja väite konteksti ning tuvastas selle pinnalt, et

kostja kommentaar oli avaldatud hageja kohta. Kostja on väitnud, nagu oleks kommentaari

ainus seos hagejaga, et see avaldati hageja kohta käivas artiklis. Samas on kostja kinnitanud,

et kasutas arvamuse näitlikustamiseks hageja kohta meedias avaldatud asjaolusid. Kostja

kommentaar on hagejaga seotud põhjusel, et see on avaldatud hagejaga seonduvas kontekstis

ning selles on kasutatud hagejaga seonduvaid asjaolusid. Mõistlik inimene sai kostja

kommentaarist aru, et see on avaldatud hageja kohta.

Kostja avaldas faktiväite. Kostja ei põhjendanud, miks oleks maakohus pidanud kostja väite

kvalifitseerima väärtushinnanguks. Kostja avaldas väite, nagu oleks hageja oma abikaasat

ähvardanud. Kostja avaldatud väide on objektiivselt kontrollitav, sest kostja omistas hagejale

konkreetse teo toimepanemise. Kostja avaldatud kommentaar teotab hageja au ja head nime.

Kostja ei põhjendanud, miks peaks hageja taluma seda, et temast luuakse ebaõigesti mulje kui

vägivaldsest inimesest.

Kostja ei põhjendanud, et tal oleks olnud õigustatud huvi hageja õigusi kahjustavate ebaõigete

andmete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise esimene eeldus on seetõttu täitmata.

Lisaks ei ole kostja faktiväidet enne selle avaldamist kontrollinud. Kostja kinnitas maakohtu

istungil, et tal puuduvad teadmised hageja tegude kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Hageja on esitanud nõude ebaõige faktiväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

Puudub vaidlus, et kostja avaldas artikli „Prokuratuur esitas Marti Kuusikule kehalise

väärkohtlemise kahtlustuse“ kommenteerimise alal kommentaari osana lause: „Kui abikaasal

suu ähvardustega kinni pannakse, et siis pole nagu midagi olnud.“

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas lausega hageja kohta hageja au teotava

faktiväite.

8. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena.

See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav

(RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04 p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu

need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo

31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11). Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete

avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Seega peab andmeid (faktiväidet) olema võimalik

ümber lükata.

Hageja leiab, et kostja esitas lausega: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni pannakse, et siis

pole nagu midagi olnud.“ hageja kohta faktiväite, et hageja on oma abikaasat ähvardanud

jätma kuriteost teatamata.

Eeltoodud Riigikohtu selgituse järgi käsitletakse faktiväitena isiku kohta andmeid sisaldavat

lauset. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõnealune lause faktiväide. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtuga, et mõistlik inimene pidi kogu konteksti arvestades kostja kommentaari

esimesest lausest aru saama nii, et hageja on oma abikaasat ähvardanud, et see vaikiks (hageja

vägivaldsusega seoses). Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väitega, et kostja

ei avaldanud vaidlusaluses lauses andmeid hageja kohta.

Sõna „kui“ lause ees alustab tingimust väljendavat või tingimuse varjundiga lauset (veebis:

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kui). Avaldatud lause on seega tingimuslause, mis

väljendab võimaliku sündmuse võimalikku põhjust (Eesti keele lauseõpetus. Komplekslause,

M. Erelt, Tartu 2014, lk 109). Teiseks on lause umbisikulises tegumoes. Umbisikuline

tegumood näitab, et tegijaks on keegi tundmatu tegija, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses

väljendamata (veebis:

https://arhiiv.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=189).

Seega on avaldatud lause esiteks tingimuslik, ehk selles ei ole esitatud faktiväidet ega

väärtushinnangut. Tingimuslikku lauset ei saa kontrollida, ega tema tõesust või väärust

kohtumenetluses tõendada. Teiseks ei ole lause esitatud ühegi konkreetse isiku kohta, vaid on

umbisikuline.

Vaidlusaluse lause ümberlükkamine oleks sisutu, mis näitab omakorda, et tegemist ei ole

faktiväitega. Kostjal tuleks lause ümberlükkamisel kinnitada: „Kui abikaasal ei panda suud

ähvardustega kinni, et siis on nagu midagi olnud“. Isegi kui lause käiks hageja kohta, ei oleks

tegemist faktiväidet sisaldava lausega. Lauset tuleks sel juhul lugeda järgmiselt: „Kui hageja

abikaasal suu ähvardustega kinni paneb, et siis pole nagu midagi olnud.“

9. Lauset ning selles esitatud võimalike väiteid tuleb hinnata arvestades konteksti.

Põhimõtteliselt on võimalik, et ka umbisikulise teguviisiga tingimuslauses on esitatud isiku

suhtes faktiväide, kui see tuleneb lause avaldamise kontekstist. Käesoleval juhul tuleb

konteksti hindamisel arvestada, et:



hageja suhtes oli varasemalt avaldatud mitmeid põhjalikke artikleid, milles mh

avaldati hagejat tundvate inimeste väiteid, et hageja oli oma abikaasa suhtes

vägivaldne ning sh ähvardas teda (dtl 56–89);



kostja avaldas oma kommentaari artiklile, mille kohaselt esitas prokuratuur hagejale

kehalise väärkohtlemise kahtlustuse (dtl 90–91);



kostjas vastas varasemale kommentaarile: „On ju abikaasa fikseeritud tunnistus – ei

kinnita kehalist väärkohtlemist! Ja ikka keegi uurib ja kahtlustab. Pole ju kannatanu

avaldustki? Meenutab Savisaare keissi kus ka kohus käib aga süüdlane on õigeks

mõistetud! Ajuvabadus!“;



täielik kostja avaldatud kommentaar oli: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni

pannakse, et siis pole nagu midagi olnud. Kui terve tutvusringkond räägib, et naine

saab kodus peksa, siis pole ka midagi olnud. Kui kehavigastustega haiglas käib, siis

pole ka midagi olnud. Kas naine peab meie riigis riigikogu ees pealtvaatajate ja

kaamerate silme all peksa saama, et osad poliittegelased julgeksid öelda, et asi pole

õige?“

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja avaldatud lauset kontekstis hinnates, et lauses on

esitatud hageja kohta faktiväide. Hageja ning maakohus on avaldatud lauset tõlgendanud liiga

laialt ning andnud lausele sisu, mida sellel ei ole. Ükski kostja kommentaari lause ei sisalda

hageja nime. Hinnates kostja kogu kommentaari vastusena eelmisele kommentaarile ei nähtu

samuti, et esimeses lauses avaldatakse hageja kohta andmeid. Kostja kommentaarile eelnenud

kommentaar toob esile, et on olemas hageja abikaasa tunnistus, mis kinnitab kehalise

väärkohtlemise puudumist. Seejärel avaldab eelnev kommentaar halvakspanu, et vaatamata

sellele on hagejale esitatud kahtlustus. Kostja kommentaar toob eelnevale vastuseks välja

kolm hüpoteetilist olukorda ning küsib, kas nende esinemine tähendab, et midagi (kehalist

väärkohtlemist) ei ole olnud. Viimases lauses küsib kostja utreeritult, kas naise kehaline

väärkohtlemine peab toimuma avalikult, et poliitikud julgeksid öelda, et asi pole õige.

Ringkonnakohtu hinnangul on konteksti arvestades käsitletava lause sisuks tõdemus, et kui

abikaasat on ähvardatud kehalisest väärkohtlemisest mitte rääkima, ei välista see kehalise

väärkohtlemise tegelikku toimumist.

Kuigi kommentaaris on käsitletud hüpoteetiliselt hageja kohta ajakirjanduses käsitletud

faktiväiteid, ei tähenda see, et kommentaar väidab midagi hageja kohta. Kostja on käsitlenud

mõistlikule inimesele arusaadavalt hüpoteetilist olukorda. Põhjendatud ei ole hinnata lauset

hageja kohta käivaks eelduslikult ja otsitult. Hinnata tuleb seda, mida kostja päriselt kirjutas.

10. Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, ning seda on küll võimalik

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust (vt nt RKTKo 13.04.2007, 3-2-

1-5-07, p 26). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käsitletav lause ei sisalda endas

väärtushinnangut. Lauses ei antud hinnangut, vaid räägiti hüpoteetilisest faktilisest olukorrast,

milles teadmata isiku tegevus põhjustab teatud tagajärje.

11. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hageja

kohta ebaõigete andmete avaldamisega. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole

hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kostja ei tekitanud seega hagejale

õigusvastaselt kahju, mistõttu ei saa hageja VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamise nõuet

rahuldada.

12. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162

lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks maakohtus

õigusabikulu 2677 eurot 50 senti (13 tundi 45 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga), millele

lisandub kulu maakohtu istungil osalemisele 280 eurot (1 tund 20 minutit hinnaga 210 eurot/h

km-ga). Ringkonnakohtus on kostja menetluskulu suuruseks 2536 eurot 63 senti, sh

õigusabikulu 2116 eurot 63 senti (5 tundi 15 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga + 4 tundi 45

minutit hinnaga 213,50 eurot/h km-ga) ja riigilõiv 420 eurot.

Kostja palub mõistja menetluskulude väljamõistmisel välja ka viivise VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja vaidleb kostja menetluskuludele maa- ja ringkonnakohtus vastu. Õigusabi andmiseks

kulunud aeg on üle paisutatud. Hagiavalduse ning selle lisadega tutvumise, õigusliku analüüsi

ja suhtluse kliendiga ajakuluks tuleb lugeda maksimaalselt 2 tundi 30 minutit; hagiavaldusele

vastuse koostamise ajakuluks maksimaalselt 4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu on

ülepaisutatud; apellatsioonkaebuse vastusega tutvumise ning sellele vastamise põhjendatud

ajakulu on maksimaalselt 3 tundi 30 minutit.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks tuleb rahuldada

osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja

sisu ning hageja vastuväiteid tuleb kostja esindaja ajakulu suurust maakohtus vähendada 2

tunni võrra. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna maakohtus 2537 eurot

50 senti (13 tundi 5 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga) ja ringkonnakohtus 2536 eurot 63

senti (õigusabikulu 2116 eurot 63 senti + riigilõiv 420 eurot), millele lisandub viivis.

(allkirjastatud digitaalselt)