3-23-1461/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1461

Haldusasi

N.N.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 5. juuni

2023. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.N. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – N.N.

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a

otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13.

jaanuar 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 5. juuni 2023. a otsusega nr 4.2-1/5622-3 tunnistati

kehtetuks N.N.-ile väljastatud relvaluba vintraudsele püstolile TT-33. Otsuses viidati

relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel (luba tunnistatakse kehtetuks, kui isik on enda või teiste

turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama). Faktiliste

asjaoludena viidati sellele, et N.N. viibis 30. aprillil 2023 Tallinnas Suur-Karja tänaval

alkoholijoobes, ei tajunud ümbritsevat ega allunud politsei korraldustele, seisis politseisõiduki

ees ja keeldus lahkumast. Oli kaasisikute suhtes provotseeriv ning vehkis kätega. Ta toimetati

kainenemisele ja kasutati tema suhtes käeraudasid. Tema puhul on olnud ka varasemaid

intsidente, kuhu on kaasatud politsei.

2. N.N. esitas kaebuse, milles palus relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus tühistada. Kaebuse

kohaselt on RelvS § 43 lg 31 kohaldamise eeldused täitmata.

3. Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kaebaja on õigesti viidanud, et 2009. a ja 2015. a toimunud intsidendid (2009. a urineeris

Tartus Pirogovi platsil ja 2015. aastal kuulas valjult muusikat ja tekitas lärmi ning käitus

politseiametnike suhtes agressiivselt ja üleolevalt) ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise

faktiliseks aluseks. Need ei olnudki aga relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks, PPA võttis

neid asjaolusid lihtsalt arvesse kaebaja käitumisele hinnangu andmisel.

3.2. Politsei andis vaidlustatud otsuses hinnangu, et kaebaja ei suuda teatud olukordades oma

emotsioone kontrollida, võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt ning võib tekitada

konfliktseid olukordi. Kohus leidis, et sellise hinnangu põhjal saab järeldada, et selliselt käituv

isik ohustab enda ja teiste turvalisust sedavõrd, et ei sobi relvaluba omama. Kui on alust

hinnanguks, et isik kaotab kergesti enesevalitsuse, saab pidada piisavalt tõenäoliseks ka ohtu, et

isik võib verbaalse konflikti eskaleerudes kasutada relva, ilma et objektiivselt esineks vajadus

end ründe eest kaitsta. Asjaolu, et isik muutub joobeseisundis agressiivseks, suurendab sellisest

ohust tingitud korrarikkumise toimumise tõenäosust veelgi.

3.3. Järeldust kaebaja emotsionaalse ebastabiilsuse kohta kinnitab see, et kui politseiametnik

saabus 17. mail 2023 kontrollima relva hoiutingimusi, asus kaebaja avaldama oma negatiivset

hoiakut politsei suhtes ja kirjeldama oma poliitilisi vaateid. Ka relvaloa kehtetuks tunnistamise

menetluse käigus esitatud kirjalikus arvamuses puudus ilma täiendavate asjaoludeta igasugune

vajadus kirjeldada oma ühiskondlikke või poliitilisi vaateid. Kui isik ei taju, millises olukorras

on kohane oma seisukohti väljendada, võib see viia sotsiaalsete konfliktideni.

3.4. Ka politseiametniku töötõendi pildistamist ja vestluse salvestamist 17. mail 2023. a

kontrollkäigu ajal ei saa pidada tavapäraseks tegevuseks.

3.5. Eesti kultuuriruumis on küll mõistetav, et isikut häirib, kui tema eluruumides kantakse

välijalanõusid, kuid ärritumine või solvumine pole adekvaatne reaktsioon olukorras, kus

korrakaitseametnik täidab isikule arusaadaval moel oma ametiülesandeid. Kui isik ei mõista

ametiisiku käitumise põhjuseid, oleks kohane paluda selgitusi. Vastustaja selgitas

kohtumenetluses, et politseiametnikud kannavad siseruumides välijalanõusid turvakaalutlustel.

3.6. Põhjendatud on ka vastustaja hinnang, et kaebaja võib joobes käituda agressiivselt. 30.

aprilli 2023. a kaebaja kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt ei allunud kaebaja

politseiametniku suulistele korraldustele ning tema käitumine oli provotseeriv (vehkis kätega;

kõndis vastu inimesi; kordas politseiametnikele, et on kaitseväelane ja oskab kõike). Allumatuse

tõttu otsustas politseiametnik kasutada tema suhtes käeraudu. Kainestusmaja kontroll-lehelt

nähtub, et kaebaja agressiivne käitumine jätkus ka kainestusmajas (nt „lõhub vastu ust ja karjub“,

„madratsi lõhkumine, madratsi äravõtm, vesi kinni, uputus“). Kaebaja küll väidab, et ta ei olnud

joobes, kuid pole oma agressiivse käitumise põhjuseid selgitanud.

3.7. Politsei on põhjendatult leidnud, et relvaloa omaja, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida,

käitub joobes olles agressiivselt ning kelle suhtes on vaja kasutada sunnivahendit, ei ole

relvaomanikuna enam piisavalt usaldusväärne.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. N.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Senise kohtupraktika kohaselt eeldab relvaloa kehtetuks tunnistamine oluliselt raskemaid

asjaolusid kui need, mida vastustaja on kaebajale ette heitnud.

4.2. 2009. ja 2015. a juhtumid jäävad mitmete aastate taha ning ei jää enam mõistliku ajalise

raami sisse. Kaebaja ei ole neid ka omaks võtnud.

4.3. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oli 30. aprillil 2023. aastal joobes. Kaebaja joovet

ei ole tuvastatud. Kainenemisele toimetamise protokollis loetletud tunnused ilmnevad ka

väsimuse ja unisuse korral. Arvestades, et protokoll on koostatud öösel kell 3.25, on ilmne, et

kaebaja oli lihtsalt väsinud ja unine, mitte joobes. Protokollis on kirjas, et kaebaja suust ei

tulnud alkoholilõhna.

4.4. Protokolli ja selle lisa vahel on vastuolud.

4.5. Kaebaja toimetati õigusvastaselt arestimajja, ta oleks tulnud toimetada korrakaitseseaduse

§ 42 lg 3 järgi tema ööbimiskohta. Olukorras, kus kaebaja ei olnud joobes ega ohtlik, ei oleks

tohtinud kaebajat kuhugi toimetada.

4.6. See, et kaebaja palub tema koju sisenenud politseiametnikul välijalanõud jalast ära võtta

ja pildistab politseiametniku töötõendit, ei näita seda, et kaebaja on endale või ühiskonnale

ohtlik.

4.7. Relva hoiutingimuste kontrollil ei ole ohtu politseiametnikele ning välijalanõude jalas

hoidmine turvakaalutlustel pole põhjendatud.

4.8. Kaebaja selgitas oma eelistusi politsei arenguvõimaluste suhtes mitte kontrollkäigu ajal,

vaid kirjalikes vastuväidetes (kaebaja eelistas politseisüsteemi arengut Suurbritannia, mitte

Ameerika Ühendriikide poole) ning pole arusaadav, mis oli neis seisukohtades konfliktset.

4.9. Kohus on võtnud selgelt vastustaja positsiooni.

5. PPA palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks kaine inimene käituma sedavõrd ettearvamatult ja

provotseerivalt, et vajalik oli politsei sekkumine ja vahetu sunni kasutamine. Kui isik keeldub

sõiduki eest lahkumast, käitub kaasisikute suhtes provotseerivalt ning ei allu politsei

korraldustele, on tegemist kaebaja ja teiste isikute turvalisust ohustava käitumisega.

5.2. Politsei poolt 30. aprillil 2023 tehtud toiminguid ei saa praeguses kohtumenetluses

vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Faktilised põhjused, miks kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistati, on kokkuvõtlikult

järgmised:

- kaebaja viibis 30. aprillil 2023 Tallinnas Suur-Karja tänaval ja oli alkoholijoobes. Ta ei

allunud politsei viibimiskeelu korraldusele, seisis politseisõiduki ees ja keeldus lahkumast. Ta

oli provotseeriv kaasisikute suhtes ja vehkis kätega;

- kaebaja toimetati sel kuupäeval kell 03.06 kainenemisele, kusjuures tema suhtes kohaldati

käeraudu. Kaebaja kainenes ja vabastati samal päeval kell 13.58 (dtl 30);

- kainenemisele toimetamise protokolli järgi oli kaebaja raskes alkoholijoobes, ei tajunud

ümbritsevat ega allunud politsei suulistele korraldustele. Isik seisis politseisõiduki ees ja

keeldus lahkumast. Käitumine oli provotseeriv kaasisikute suhtes, mis väljendus kätega

vehkimises. Isik keeldus joobeseisundi kontrollimisest või ei olnud võimeline järgima

indikaatorvahendi kasutamise protseduuri (dtl 35);

- kainenemisele paigutamisel kasutati kaebaja suhtes käeraudu, kuna kaebaja oli agressiivne,

ei allunud korraldustele, politseiametnik tundis ohtu, et kaebaja ründab teda (dtl 36);

- kaebaja väitis, et ta ei olnud joobes, kuid selle väitega politsei ei nõustunud, kuna

arestimajas kulus kaebaja kainenemiseks üle 10 tunni (dtl 32);

- kainenemisele paigutamise protokolli lisa „Joobeseisundile viitavad tunnused“ järgi esines

kaebajal silmade punetus; pupillid olid suured; kõne oli arusaamatu; esines häireid aja, isiku

ja kohataju osas; ta ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi; koordinatsioonis olid kerged

häireid; käitumine oli apaatne, kuid ka omamehelik ja ründav (dtl 36-37);

- arestimaja kainestusmaja isikupõhise kontroll-lehe järgi kaebaja lõhkus ust ja madratsit ning

karjus. Võimalik on ka järeldada, et kambrist võeti seetõttu ära madrats ning veeuputuse

tekitamise tõttu keerati kinni vesi (dtl 39-40);

- 16. aprillil 2009 kella 22.15 ajal urineeris kaebaja Tartus Pirogovi platsil ja rikkus sellega

avalikku korda;

- 10. juulil 2015 kuulas kaebaja valjult muusikat ja tekitas lärmi, mis häiris teisi isikuid. Selle

tegevusega rikkus kaebaja avalikku korda. Algul käitus kaebaja politseiametnike suhtes

agressiivselt ja üleolevalt, kuid hiljem keeras muusika kinni (dtl 30);

- 17. mail 2023, kui politsei kontrollis kaebaja elukohas relva hoiutingimusi, nõudis kaebaja

koheselt näha politseiametniku töötõendit ja pildistas seda, tuues põhjenduseks, et varasemalt

on teda jälitatud ning informeeris, et ta salvestab nendevahelise vestluse. Samuti nõudis

kaebaja, et politseiametnik võtaks jalanõud jalast ära, keeldumise peale ta solvus ja ärritus (tl

31). Politseiametniku hinnangul käitus kabeaja vestluse ajal küll adekvaatselt, aga samas oli

paranoiline, kohati järsk ja paindumatu (dtl 31).

Ringkonnakohus möönab, et kaebaja et kaebaja poliitilised vaated, millele kaebaja viitas

ärakuulamisel esitatud seisukohas, ja tema käitumine relva hoiutingimuste kontrolli ajal ei

pruugi eraldivõetuna olla asjaoluks, mis tingiksid relvaloa kehtetuks tunnistamise. Isikutel on

õigus omada isiklikke poliitilisi seisukoht, samuti võivad neil olla subjektiivsed

väärtushinnangud, mille järgi on korrektne teise isiku eluruumis viibides välijalanõud jalast

ära võtta. Need asjaolud eraldivõetuna ei saa õigustada relvaloa kehtetuks tunnistamist. Ka

asjaolu, et isik ei suuda ärakuulamise raames esitada asjakohaseid argumente ning esitab

asjassepuutumatuid seisukohti (nägemus politseisüsteemi arengusuundadest) ei tähenda seda,

et isik on sobimatu relva omama. Asjassepuutumatutesse argumentidesse esitamine võib

üldteadaolevalt ette tulla paljude isikute puhul, kuid need ei pruugi näidata isiku sobimatust

relva omama.

Seega need asjaolud eraldivõetuna relvaloa kehtetuks tingida ei saa. Seetõttu ringkonnakohus

kaebaja argumentidel, mis seonduvad relva hoiutingimuste kontrolliga, pikemalt ei peatu.

8. Samas on igati piisav alus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks kaebaja käitumine 30. aprillil

2023 kainenemisele paigutamise eel ja järel. Isik, kes ei allu politsei korraldustele minna

politseisõiduki eest ära, on agressiivne ja provotseeriv kaasisikute suhtes ning kainenemisele

paigutamisel lõhub kambri ust ja madratsit, on ka ringkonnakohtu hinnangul enda või teiste

turvalisust ohustava eluviisi või käitumisega ning sobimatu relva omama RelvS § 43 lg 31

mõttes. Sellist käitumist arvestades on piisav alus arvata, et kui kaebaja järjekordselt sellises

joobeseisundis on, võib ta kasutada relva, ehkki objektiivne vajadus enda või vara kaitsmiseks

puudub. Kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kaebaja ei kontrolli joobeseisundis olles enda

käitumist. Kui sellisel isikul on võimalus kasutada joobeseisundis tänu kehtivale relvaloale

relva, siis võivad sellega kaasneda pöördumatult kahjulikud tagajärjed ümbritsevatele

isikutele. Seetõttu on niisugust käitumist arvestades relvaloa kehtetuks tunnistamine

põhjendatud.

9. Paika ei pea kaebaja väide, et senine kohtupraktika eeldab relvaloa kehtetuks tunnistamisel

oluliselt raskemaid asjaolusid kui need, mida käesolevas asjas kaebajal ette heidetakse.

Kaebaja välja toodud sellekohane kohtupraktika ei hõlma kaugeltki kõiki lahendeid. Nt asjas

3-17-1229 jäi jõusse relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et kaebajat oli karistatud

kanepi suitsetamise eest. Asjas 3-13-1198 jäi jõusse relvaloa kehtetuks tunnistamine

hoolimata sellest, et isik oli etteheidetud kahest kuriteoepisoodist ühes õigeks mõistetud. Ka

kaebaja enda poolt näiteks toodud haldusasjas, kus relvaluba tunnistati kehtetuks seetõttu, et

isik ületas kolmel korral lubatud sõidukiirust, ei ole objektiivselt võttes tegemist kõige

rängema süüteoga (haldusasi nr 3-20-2365).

Reeglina on varasemates haldusasjades aga tegemist erisuguste olukordadega, mille tehiolud

ei ole võrreldavad käesoleva haldusasjaga. Seetõttu ei tingi viited varasemale kohtupraktikale

käesolevas asjas kaebuse rahuldamist.

10. Kaebaja leiab, et 2009. ja 2015. a sündmustega ei saanud relvaloa kehtetuks tunnistamisel

arvestada.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuskilt ei tulene keeldu arvestada isiku eluviisi

ja käitumise hindamisel RelvS § 43 lg 31 järgi isikut iseloomustavate andmetena tema

varasema käitumist, mis on politseile teada. Ainuüksi asjaolu, et varasematest intsidentidest

on möödunud võrdlemisi palju aega, ei välista selle arvessevõtmist, eriti juhul, kui selline

käitumine langeb kokku isiku hilisema käitumisega. Käesoleval juhul on kaebaja käitumine

2009, 2015 ning 2023. aastal selles mõttes sarnane, et kõigil juhtudel ei arvestanud kaebaja

üldtunnustatud käitumisnormidega avalikus ruumis ning vähemalt kahel juhul (2015. ja 2023

aastal) käitus politsei suhtes agressiivselt (vt ülal p 7). Asjaolu, et kaebaja ei ole enda

hinnangul neid rikkumisi omaks võtnud, ei tähenda, et neid intsidente pole olnud.

Lisaks ei olnud varasemad intsidendid kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel määravad.

Põhiline osa otsuse põhjendustest lähtusid 30. aprilli 2023. a intsidendist.

11. Kaebaja hinnangul pole tõendatud, et ta oli 30. aprillil 2023 joobes.

See, et otseselt pole indikaatorvahendi abil joobeseisundit fikseeritud, ei tähenda, et politsei

hinnang, mille järgi oli kaebaja joobes, oleks vale. Kaebaja ei ole esitanud ühtki mõistlikku

põhjendust, miks pidanuks kaine isik käituma selliselt, nagu kaebaja seda tegi. Väsimus ja

unisus ei too üldteadaolevalt kindlasti kaasa seda, et isik ei allu politseiametnike

korraldustele, seisab politseisõiduki ees ning on provotseeriv kaasisikute suhtes. Veelgi enam

ei too väsimus ja unisus kaasa käitumist, mille puhul on vaja paigutada isik kainenemisele ja

kasutada tema suhtes käeraudu, ega tingi seda, et isik mitme tunni vältel lõhub kambri ust ja

madratsit.

Lõppkokkuvõttes on aga selge, et sõltumata joobest on isik, kes eelkirjeldatud viisil käitub,

sobimatu RelvS § 43 lg 31 mõttes relva omama. Ikkagi kohaldub hinnang, et relva omamisel

võib selliselt käituv isik kasutada relva põhjendamatult ning tekitada sellega kahjulikke

tagajärgi.

12. Asjaolu, et kaebaja nägemuses on kainenemisele paigutamise protokolli ja selle lisa vahel

vastuolusid, ei tähenda, et kaebaja ei oleks eelnevalt korduvalt kirjeldatud viisil käitunud.

Need vastuolud ei ole sellised, mis annaksid alust arvata, et kaebaja käitumine ei ole

tõendatud.

13. Kaebaja hinnang, et temaga toimiti kainenemisele paigutamisel õigusvastaselt, ei muuda

samuti olematuks kaebaja käitumist ning ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

14. Nõustuda ei saa kaebaja hinnanguga, et kohus on võtnud selgelt vastustaja positsiooni.

Kaebuse rahuldamata jätmisega võib paratamatult kaasneda vastustaja seisukohtadega

nõustumine, kuid see ei tähenda vastustaja positsioonile asumist.

15. See, et kaebaja arvates ei ole vastustaja esitanud kaebaja käitumise kohta 30. aprillil 2023

piisavaid või kaebaja nägemuses kohaseid tõendeid (nt rinnakaamera salvestisi jms), ei

tähenda, et kaebaja käitumine oleks tõendamata. Ringkonnakohus peab eelnevalt viidatud

tõendeid (vaidlusaluses haldusaktis esitatud kirjeldus kaebaja käitumisest, samuti

kainenemisele paigutamise protokoll ja selle lisa) piisavateks ja asjakohasteks, mis kinnitavad

kaebaja käitumist. Kaebaja seevastu pole esitanud tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 järgi peab menetlusosaline tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema väited.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (1327,60 eurot, dtl 46) jäävad HKMS

§ 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)