2-24-9957/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9957

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M. H. O. ja J. E. O. hagi T. O. vastu elatise suurendamise

nõudes

Hageja I osas 789,48 eurot, hageja II osas 401,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: M. H. O. (isikukood xxxx)

Hageja II: J. E. O. (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: M. J. (isikukood xxxx; e-post

xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen

Tomberg (e-post helen.tomberg@tibar.ee)

Kostja: T. O. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

Eelistung 16.10.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 17.05.2021 kohtumääruses tsiviilasjas nr xxxx märgitud

elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista T. O.ilt elatis M. H. O.i kasuks perioodi eest 28.06.2024 kuni

31.08.2024 summas 525,46 eurot.

2.2 Välja mõista T. O.ilt elatis M. H. O.i kasuks alates 01.09.2024 kuni M. H. O.i

täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on

maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Muuta Pärnu Maakohtu 10.03.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr xxxx märgitud

elatise suurust alljärgnevalt:

3.1 Välja mõista T. O.ilt elatis J. E. O.i kasuks perioodi eest 28.06.2024 kuni

31.08.2024 summas 428,80 eurot.

3.2 Välja mõista T. O.ilt elatis J. E. O.i kasuks alates 01.09.2024 kuni xxxx (s.o

kuni M. H. O.i täisealiseks saamiseni) 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on

maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja vähendatud PKS §-st 101 lg 7

alusel täiendavalt 15 % võrra).

3.3 Välja mõista T. O.ilt elatis J. E. O.i kasuks alates 23.07.2026 kuni J. E. O.i

täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on

maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 2.2, 3.2 ja 3.3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks M. J. arveldusarvele nr

xxxx, selgitusega „elatised M. H. O. ja J. E. O.“.

6. Juhul, kui T. O. on kohtumenetluse kestel M. H. O.ile ja/või J. E. O.ile maksnud

elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

28.06.2024 esitatud ja 08.07.2024 täiendatud hagiavalduse kohaselt on M. H. O. (hageja I) ja J.

E. O. (hageja II) sündinud M. J. ja T. O. (kostja) kooselust. Pärast vanemate lahkuminekut jäid

hagejad elama emaga. Kuna kostja ei pidanud oma alaealisi lapsi üleval, esitasid hagejad

avaldused elatise saamiseks maksekäsu kiirmenetluses. Harju Maakohus on teinud oma

17.05.2021 määrusega maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise summas

200 eurot kuus alates 12.04.2021 hageja I täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohus on oma

10.03.2023 määrusega teinud maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise

summas 200 eurot kuus alates 28.11.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Alates maksekäskude tegemisest on Eestis toimunud erakordselt suur hinnatõus. Tarbijahinna

indeksi muutus seisuga 1.01.2023 oli võrreldes seisuga 1.01.2022. a. 17,1 % ja tarbijahinna

indeksi muutus seisuga 1.01.2023 oli võrreldes seisuga 1.01.2024. a. 4,3 %. Kokku on

tarbijahinnad tõusnud ajavahemikul 1.01.2022 kuni käesoleva ajani (2024. a. II kvartal)

Statistikaameti andmetel 23,7%. Hagejad selgitavad, et nende kummagi eluasemekulud aasta

lõikes kuu keskmiselt on 200 eurot, kulud toidule on 150 eurot, sidekulud on 15 eurot, kulutused

tervishoiule on 10 eurot, hügieenitarvetele on 30 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks on

ca 40 eurot, trennile 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele (s.h. spordiriietele) on umbes 80

eurot, muud vältimatud püsikulud 40 eurot (juuksur 15 eurot, sõprade sünnipäevad jms. 25

eurot). Kokku on kulud umbes 585 eurot.

Hageja I saab lapsetoetust 80 eurot ja hageja II saab kuni 30.06.2025 lapsetoetust 100 eurot ning

alates 1.07.2025 saab hageja II lapsetoetust 80 eurot (siis lõpetab gümnaasiumi pere vanim laps).

Lisaks makstakse hagejate emale PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel kuni 30.06.2025 lasterikka pere

toetust, siis lõpeb lasterikka pere toetuse maksmine seoses vanema lapse gümnaasiumi

lõpetamisega. Seega jaguneb igakuine lasterikka pere toetus 450 eurot kuni 30.06.2025 kolme

lapse vahel, igaühe osa on 150 eurot ja elatise määratlemisel läheb sellest arvesse 37,50 eurot.

Hagejate vanusevahe on vähem kui kolm aastat, seega hageja II elatist vähendatakse kuni hageja

II täisealiseks saamiseni 15 % võrra võrreldes hagejaga I.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad:

1) suurendada Harju Maakohtu 17.05.2021 määrusega ts.asjas xxxx kostjalt hageja I

ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni

30.06.2025 hageja I kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise

aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse PKS 101 lg 3 alusel

(272,76 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast (54,96 eurot) ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel

makstavast lapsetoetustest (st 40 eurot) ja veerand PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel langevast

osast lasterikka pere toetusest (st 37,50 eurot, elatis hagi esitamisest 250,22 eurot kuus).

Alates 1.07.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni mõista hageja I kasuks kostjalt välja

igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv

baassumma, mis arvutatakse PKS 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti

elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1

p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetustest;

2) suurendada Pärnu Maakohtu 10.03.2023 määrusega ts.asjas xxxx kostjalt hageja II

ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni

30.06.2025 hageja II kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise

aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse PKS 101 lg 3 alusel

(272,76 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast (54,96 eurot) ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel

makstavast lapsetoetustest (st 50 eurot) ning veerand PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel langevast

osast lasterikka pere toetusest (st 37,50 eurot). Saadud summat 240,22 eurot vähendada

15% võrra (elatis hagi esitamisel 204,19 eurot). Alates 1.07.2025 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni xxxx mõista hageja II kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas,

mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

PKS 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel

makstavast lapsetoetustest. Saadud summat vähendada 15% võrra. Alates 23.07.2026

kuni hageja II täisealiseks saamiseni mõista hageja II kasuks kostjalt välja igakuine elatis

summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis

arvutatakse PKS 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise

kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel

makstavast lapsetoetustest.

13.10.2024 täpsustasid hagejad oma hagiavaldust ning märkisid, et alates 01.09.2024 pere

lasterikka pere toetust ei saa. Samuti on vähenenud hagejale II makstav lapsetoetus. Märgitust

tulenevalt moodustus hageja I elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni

31.08.2024 250,22 eurot kuus ning kogu elatisenõue sama perioodi eest on 525,46 eurot (3/30 x

250,22 + 2 x 250,22). Alates 1.09.2024 taotleb hageja I mõista elatis välja lasterikka pere toetust

arvestamata. Hageja II elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 31.08.2024

204,19 eurot kuus ning kogu elatisenõue sama perioodi eest 428,80 eurot (3/30 x 204,19 + 2 x

204,19). Alates 1.09.2024 taotleb hageja II mõista elatis välja lasterikka pere toetust arvestamata

ning arvestada lapsetoetuse suuruseks 80 eurot, mitte 100 eurot.

Kostja vastus

Kostja hagiga ei nõustunud, kuna tema hinnangul ei kajasta nõuded hagejatele tasutud summasid.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejate vanemateks M. J. ja kostja (dtl 6, 8). Kohus

on tuvastanud, et tsiviilasjas nr xxxx on Harju Maakohus teinud 17.05.2021

kohtumäärusega maksekäsu, millega on kostjalt hageja I kasuks välja mõistnud elatise

summas 200 eurot kuus alates 12.04.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (dtl 20-

22). Samuti on kohus tuvastanud, et tsiviilasjas xxxx on Pärnu Maakohus teinud

10.03.2023 kohtumäärusega maksekäsu, millega on kostjalt hageja II kasuks välja

mõistnud elatise summas 200 eurot kuus alates 28.11.2022 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni (dtl 23-24).

Kohus selgitab, et hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda

elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool

üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

4. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hagejad iseenesest õigustatud nõudma

elatise suurendamist. Hagejate poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hagejate

igakuised kulud on võrreldes 2021 ja 2022 aastaga suurenenud. Kohtu hinnangul on

nimetatu ka eluliselt usutav, kuna tarbijahinnad on tõusnud ajavahemikul 2022 aastast

Statistikaameti andmetel 23,7 %. Seega on kallinenud eraisikute toidukorv,

eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud

miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum

kostjalt väljamõistetud elatisest suurem. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et

hagejate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele seaduses

sätestatud baassummale.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ühtegi PKS § 102 märgitud asjaolu ei ole kostja menetluses välja toonud. Seega puudub

kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel.

6. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Puudub vaidlus, et mõlemad hagejad saavad käesoleval ajal lapsetoetust 80 eurot (hageja

II sai kuni 31.08.2024 lapsetoetust 100 eurot) ning kuni 31.08.2024 sai pere ka lasterikka

pere toetust. Seega tuleb elatise suuruse arvestamisel nimetatud asjaoludega arvestada.

Eeltoodust tulenevalt moodustas hageja I elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest

28.06.2024 kuni 31.08.2024 kokku 525,46 eurot (3/30 x 250,22 + 2 x 250,22) ning hageja

II elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 kokku 428,80

eurot (3/30 x 204,19 + 2 x 204,19). Alates 01.09.2024 tuleb arvestada mõlema lapse

puhul lastetoetusega 80 eurot ning jätta arvestamata lasterikka pere toetus.

7. PKS § 101 lg 7 sätestab, et, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse

elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,

kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis tuleb hageja II elatist

vähendada 15 % võrra kuni hageja I täisealiseks saamiseni.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb välja mõista hageja I

kasuks elatis perioodi eest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 summas 525,46 eurot ning

alates 01.09.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt

välja mõista hageja II kasuks elatis perioodi eest 28.06.2024 kuni 31.08.2024

summas 428,80 eurot, alates 01.09.2024 kuni xxxx (s.o kuni hageja I täisealiseks

saamiseni) 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot ja vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra) ning alates

23.07.2026 hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma

272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise

summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 1.

kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud

summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik