2-24-15639/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-15639

Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg

ja koht

12. detsember 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

O B hagi A B vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja O B (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksei Forstiman

Kostja A B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

4. detsembri 2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O B hagi.

2. Lahutada A B (isikukood XXX) ja O B (isikukood XXX, abielueelne

perekonnanimi N) abielu, mis on registreeritud Narva Linnavalitsuse poolt 28.

veebruaril 2020, abielukanne nr 115-32-2020/49.

3. O B peale abielu lahutamist säilib abielus kantud perekonnanimi „B“.

4. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale ning pärast jõustumist edastada

Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

Tsiviilasi nr 2-24-15639

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtule 15.10.2024 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 28.02.2020 Narva Linnavalitsuse poolt.

Kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda korduvalt, viimane juhtum oli 20.09.2024,

mille kohta on alustatud kriminaalasi. Kostja ei soovi lahutada abielu perekonnaseisuasutuses.

Abielusuhted lõppesid 18.09.2024 ja abikaasad ei ela koos. Abikaasadel on ühine laps D B

(sündinud XXX), laps elab emaga. Pärast abielu lahutust soovib hageja jätta perekonnanimeks

B. 2. Viru Maakohus 16.10.2024 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja ei ole kohtu määratud

tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud.

KOHTUISTUNG

3. 04.12.2024 kohtuistungil jäi hageja omapoolsete nõuete ja põhjenduste juurde. Oli korduv

vägivalla kasutamine, viimase 20.09.2024 juhtumi kohta on algatatud kriminaalmenetlus, mis

ei ole veel lõpetatud. Varasemalt ei ole hageja politsei poole pöördunud. Hageja ei näe

võimalust jätkata suhteid kostjaga. Hageja selgitab täiendavalt, et abikaasad elasid kaks aastat

koos, muul ajal elasid eraldi. Praegu hagejal on uued suhted. Hageja on lõplikult otsustanud,

et tahab abielu lahutada. Käitumine, mis sai põhjuseks, oli korduvad vägivalda juhtumid,

sellise mehega hageja enam elada ei taha.

4. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja põhjendab abielu lahutamisega mittenõustumist sellega, et

abielusuhted ei toimi alles kaks kuud. Septembri kuu juhtum oli esimene juhtum. See oli

lihtsalt abikaasade vaheline arusaamatus. Kriminaalasi on lõpetatud. Kriminaalasi oli

algatatud ka hageja suhtes, kuna hageja tekitas ka kehavigastusi. Kostja leiab, et see oli üksik

juhtum, vägivald oli mõlemapoolne, mõlematel olid fikseeritud tervisekahjustused ja et see

oleks olnud süstemaatiline või korduv juhtum – ei ole tõestatud. Kostja toob ka ette, et peres

kasvab 3,5 aastane laps, kes viibib nii ema kui isa juures ja vajab isa ja ema.

5. Kostja on palunud anda leppimisaega. Hageja ei ole nõus leppimisajaga.

6. Kohus jättis kostja taotluse leppimisaja andmiseks rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

2(4)

Tsiviilasi nr 2-24-15639

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

8. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada.

9. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Kohus tegi kindlaks (tl 26), et poolte abielu on registreeritud 28.02.2020 Narva Linnavalitsuse

poolt (abielukanne nr 115-32-2020/49). Abielust on sündinud laps (tl 25), kes on käesoleval

ajal alaealine.

10. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama

paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja

arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

11. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu.

Hagiavalduses ja 04.12.2024 kohtuistungil hageja esitatud väidete kohaselt, millele vastu

kostja ei vaielnud, lõppes poolte ühiselu 18.09.2024. Kostja on vägivaldne hageja suhtes,

viimane juhtum leidis aset 20.09.2024, mille kohta on alustatud kriminaalmenetlus.

Kostja seletas kohtuistungil, et 20.09.2024 vägivalla juhtum oli üksikjuhtum.

Kriminaalmenetlus algatatud ka hageja suhtes, kuna hageja tekitas ka kehavigastusi.

12. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted lõppesid hiljemalt 18.09.2024. Abikaasad ei

ela koos. Poolte lapse elukoht on ema juures.

13. Kohus tegi kindlaks poolte seletustega, et poolte abielulised suhted on ikka lõppenud.

Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Ka on hageja

kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata, tal on uued

suhted.

14. Kostja kohtuistungil palus leppimisaega. Hageja ei olnud sellega nõus. Kohus jättis kostja

taotluse leppimisaja andmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et lepitusaja andmine ei anna mitte

midagi. Kostja ei ütelnud ühtegi meedet, mida ta plaanib tarvitusele võtta, et hagejaga leppida,

samuti mõlemad pooled ei vaidle, et oli algatatud kriminaalmenetlus seoses avaldusega

vägivallaga kasutamisest, selle tõttu ei ole mõtet perelepitusele minna, arvestades, et hageja

kategooriliselt ei soovi abielu säilitada.

15. Võttes arvesse, et:

- kostja oli hageja suhtes vägivaldne;

- pooltel puudub abieluline kooselu alates 18.09.2024;

- hageja leppimiseks aega ei soovi;

3(4)

Tsiviilasi nr 2-24-15639

- hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada;

- hagejal on juba uued suhted,

siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust,

et abielu saaks jätkata.

16. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe

ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa

sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik

säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe

abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe

abikaasa sellekohase soovi puudumise, samuti kostja vägivalduse tõttu hageja suhtes, ning

poolte abielu tuleb lahutada.

Kohus leiab, et eelnevatest asjaoludest tulenevalt on poolte lepitamine võimatu.

17. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal

kohtuotsus jõustub.

18. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et

taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1)

või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2).

Hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, seega säilib hagejal

perekonnanimi Belski.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2

määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Pooltele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Kohtuotsuse edastamine

20. TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse

abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)