3-24-2965/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Munitsipaalpolitsei Amet tunnistas 08.10.2024 otsusega nr 5.7-2/9240 Teenindajakaardi omaja peab ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57
Legislator headnote
AI generated3-24-2965/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: ÜTS § 57
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
12.12.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2965
Haldusasi
E.B kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
08.10.2024 otsuse nr 5.7-2/9240 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E.B, esindaja vandeadvokaadi abi
Dmitri Santašev
Vastustaja – Tallinna linn, esindaja D.E
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.B määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta E.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus
haldusasjas nr 3-24-2965 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tunnistas 08.10.2024 otsusega nr 5.7-2/9240
ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 1, § 57 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel E.B taksoveo
õigust tõendava teenindajakaardi nr TK12893 kehtetuks.
Teenindajakaardi omaja peab ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57
lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi omaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud mh
KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on
karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 7
kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö
sooritamisest on möödunud 3 aastat. Järelkontrolli käigus selgus, et Harju Maakohus tunnistas
21.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6331 E.B pärast teenindajakaardi väljastamist
süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine
joobeseisundis) ja karistas teda vangistusega 9 kuud. Karistus on täitmata.
Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles E.B
erahuvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede
3-24-2965
juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. E.B rikkus
korduvalt seadust joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mis on põhiline liiklusoht. Ta oli
teadlik, et ta oli alkoholi tarbinud ega veendunud enne sõiduki juhtima asumist oma seisundis.
Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kinnitab, et E.B suhtumine liikluskorda on
ükskõikne ja ta on oma olemuselt ohtlik. Ta seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda
kui teiste liiklejate elu ja vara. Avalik huvi on vältida hea maine nõudele mittevastava
taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja
tervisele. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ning selliste kuritegude ja
väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu ja tervise, sooritanud isikute tegutsemise
taksojuhina. Selle eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine. Teenindajakaardi
omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse
tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest.
Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks
teenindajaks. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid
ohustamata taksoteenust osutada. Kuna karistus ei ole täidetud ja karistuse karistusandmete
registrist kustumiseni on piisavalt pikk aeg, tuleb teenindajakaart kehtetuks tunnistada.
2. E.B esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei
Ameti 08.10.2024 otsuse tühistamiseks.
Harju Maakohtu 21.11.2023 otsusega nr 1-23-6331 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 424 lg 2
järgi ja karistati teda vangistusega 9 kuud. Vangistus asendati 268 tunni üldkasuliku tööga,
mis tuli teha 10 kuu jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistusregistri andmetel jõustus
maakohtu otsus 07.12.2023 ja karistus täideti 30.09.2024.
Vastustaja rikkus kaalutlusõigust ja haldusakt on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.
Vastustaja valis rangeima meetme, hindamata leebema meetme kohaldamise võimalust. ÜTS
§ 63 lg 2 p 1 annab võimaluse teenindajakardi kehtivus peatada, kui teenindajakaardi omaja ei
vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele. Vastustaja jättis välja selgitamata, kas ÜTS § 57 lg 2 p-
s 2 toodud viimane lause on kohaldatav ka kaebaja puhul. Kaebajat ei ole varem kriminaal-
ega väärteokorras karistatud. Lisaks pole kaebajat üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme
kuriteo eest.
Otsus on rajatud vaid sellele, et kaebajat on karistatud KarS § 424 järgi ja kaebaja suhtumine
liiklusreeglitesse on ükskõikne. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja kinnipidamine
joobeseisundis toimus väljaspool tööaega, mis tähendab, et kaebaja suhtub oma ametisse
vastutustundlikult ja on teadlik, et taksojuhina on üks tema peamisi kohustusi reisijate
turvalisuse tagamine, mida ei saa täita joobeseisundis. Ainuüksi ühe kriminaalmenetluse
raames tehtud otsuse põhjal ei saa järeldada, et kaebaja ei järgi liiklusreegleid ega sobi
taksojuhiks. Kaebaja kahetseb siiralt juhtunut. Ta on teinud oma järeldused ja lubanud endale,
et sellisesse olukorda ta enam ei satu.
Kaebaja ainus tuluallikas on töötamine taksojuhina. Kaebajal on alaealised lapsed, keda ta
peab ülal pidama. Teenindajakaardi kehtetus võib ohustada laste heaolu. Kaebaja arvates ei
saa lugeda kaebaja head mainet kaotatuks pelgalt ühe episoodi järgi. Kaebaja maine tuleb
lugeda jätkuvalt heaks hoolimata toime pandud süüteost.
Kaebaja esitas 15.11.2024 esialgse õiguskaitse taotluse ameti 08.10.2024 otsuse täitmise
peatamiseks. Kaebaja soovib teenindajakaardi kehtima jätmist kohtumenetluse ajaks, vastasel
korral ei saa ta töötada ja tema materiaalne olukord võib muutuda keeruliseks. Kaebajal
puudub võimalus leida kiirkorras uus töökoht. Kaebaja ülalpidamisel on alaealised lapsed.
Kaebaja ei ole pannud toime uusi õigusrikkumisi ega ole jäänud vahele joobeseisundis, mis
kinnitab tema tõsist suhtumist olukorda ja valmisolekut täita taksojuhi tööülesandeid
2(6)
3-24-2965
vastutustundlikult. Olukorras, kus otsus on vaidlustatud, peaks kaebajale jääma võimalus
osutada taksoteenust vähemalt kohtumenetluse ajal.
3. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ega proportsionaalne, lähtudes asjaolust, et teda on
kriminaalkorras karistatud ja karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 3 aasta
möödumisel üldkasuliku töö sooritamisest. Karistusregistri andmetel täitis kaebaja karistuse
30.09.2024 ja karistusregistrist andmete kustutamise aeg hakkab kulgema sellest kuupäevast.
Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Mootorsõiduki
juhtimine joobeseisundis kinnitab, et kaebaja suhtumine liikluskorda on ükskõike ja seega
olemuselt ohtlik. Rikkumise toimepanemisel seadis kaebaja oma käitumisega reaalsesse ohtu
nii enda kui ka teiste liiklejate elud ja vara. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele
mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset
ohtu elule ja tervisele. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa
andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse
mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada
taksoteenust kasutavatele klientide ohutuks teenindajaks. Antud juhul kaalub ülekaalukas
avalik huvi – oht klientide ja teiste liiklejate elule ja tervisele – üle erahuvi. Kaebaja ei ole
tõendanud, et tal on laste kasvatamisel ainuhooldusõigus. Ta ei ole märkinud, kuidas ja kas
osaleb laste ema laste kasvatamisel. Kaebajal on võimalik esitada uus teenindajakaardi taotlus
3 aasta möödumisel.
4. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kaebaja teenis seni sissetulekut taksoveoteenust
osutades. ÜTS § 54 lg 3 sätestab, et teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina
taksoveol. Järelikult puudub kaebajal teenindajakaardi puudumisel õigus taksoveoteenust
osutada. Kaebaja on kaotanud oma sissetuleku teenimise võimaluse. Kohus peab usutavaks, et
uue töökoha leidmine ei pruugi toimuda kiiresti, mis halvendab kaebaja ja tema pere
sissetulekut. Siiski ei pea kohus esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, sest kaebusel
puuduvad eduväljavaated.
Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse tegemisel ÜTS § 63 lg 2 p-le 1, § 57 lg 1 p-le 4 ja lg 2
p-le 1. ÜTS § 63 lg 2 p 1 sätestab, et teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja võib selle
omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi
kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi
omaja ei vasta sama seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. ÜTS § 57 lg 1 p 4 sätestab, et
teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1
sätestab, et teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud
esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s
201, § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223–226, § 227 lg-tes 3–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237
või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on
karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud.
Kaebaja täitis karistusregistri andmetel karistuse 30.09.2024, seega kustuvad karistusandmed
karistusregistrist 30.09.2027 (KarRS § 24 lg 1 p 7). Kuna kaebajat karistati KarS § 424 alusel
ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud, siis ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg 2 p
1 järgi hea maine nõudele. Viidatud normid ei eelda, et tegemist peaks olema korduva seaduse
rikkumisega. Piisab ühekordsest rikkumisest. Tegemist oli piisavalt tõsise süüteoga, mida
seadusandja on pidanud igal juhul teenindajakaardi omaja head mainet rikkuvaks. Seejuures
3(6)
3-24-2965
oli maakohtu otsuse järgi tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis,
järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et tegemist oli ühekordse rikkumisega. Samuti pole
oluline, et rikkumist ei pandud toime taksoveoteenust osutades. Korduv joobeseisundis
mootorsõiduki juhtimine näitab kaebaja suhtumist juhikohustustesse ja seaduse täitmisse.
Sellist käitumist arvestades ei saa eeldada, et kaebaja käitub taksoveoteenuse osutajana
kohusetundlikumalt kui tavaliiklejana.
Asjakohane ei ole kaebaja viide ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud teisele lausele, mille kohaselt
mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud
õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul
tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Viidatud lauset
kohaldatakse ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud rikkumiste, mitte sama lõike p-s 1 toodud
rikkumiste suhtes, mida näitab selgelt lause asukoht normis. Kaebaja toime pandud rikkumine
asetseb sama lõike p-s 1, seega p-s 2 toodud kaalumist kaebaja rikkumise puhul arvestada ei
saa.
Kuna kaebaja ei vastanud hea maine nõudele ja tegemist oli teenindajakaardi omajale ette
nähtud kohustusliku tingimusega, siis oli vastustajal õigus kohaldada ÜTS § 63 lg 2 p-s 1
sätestatud meetmeid. ÜTS § 63 lg 2 näeb haldusorganile ette kaalumiskohustuse, mistõttu tuli
vastustajal selle normi järgi kaaluda, kas ja millist tagajärge mainet rikkuvate süütegude
korral rakendada. Vastustaja sai valida teenindajakaardi kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise vahel või rikkumisele reageerimata jätmise vahel. Kuna kaebaja täitis karistuse
30.09.2024, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et karistusandmete kustumiseni registrist on
pikk aeg (3 aastat). Seega ei ole vastustaja teinud siinkohal ilmselget kaalumisviga. Kaebaja
õiguste riive seisukohalt ei oma olulist tähtsust, kas teenindajakaart tulnuks peatada või
kehtetuks tunnistada. Mõlemal juhul puudunuks kaebajal õigus 3 aasta jooksul
taksoveoteenust osutada. Erinevus seisneb selles, milliseid toiminguid peab kaebaja tegema
pärast karistusandmete kustutamist uue teenindajakaardi saamiseks. Kaebaja ei ole sellekohast
riivet välja toonud. Kaebaja eesmärk on jätkata taksovoeteenuse osutamist.
Vastustaja põhjendused avaliku huvi ülekaalukuse kohta on asjakohased. Kaebaja on
korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtides näidanud end liikluses ohtliku ja
vastutustundetuna. Kaebajal on küll võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina, kuid
taksoveoteenuse osutajale kõrgemate nõudmiste esitamist ei saa pidada põhjendamatuks.
Taksoveoteenuse osutajate suhtes kehtestatud loakohustus ja sellega kaasnev
järelevalvemenetlus on ette nähtud klientide kaitsmise eesmärgil. Klientide huvi turvalise
teenuse vastu, mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida
sissetulekut taksoveoteenust osutades. Kaebajale kaasnevat riivet ei saa pidada ülemääraseks,
sest tal on võimalik karistusandmete kustumisel taotleda uus teenindajakaart. Seniks on tal
võimalik hankida endale muu töö. Kaebaja ei ole täpsemalt kirjeldanud oma majanduslikku
seisu. Kaebaja viitas küll alaealistele lastele, kuid ei ole viidanud, kas lastel on ka ema ja kas
ema osaleb laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Seega ei saa ainuüksi sellest, et kaebaja ei saa
taksoveoteenust osutada, järeldada tingimata kaebajale kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi ja
perekonna toimetulekuraskustesse sattumist. Igal juhul ei saa kaebaja õigusi kaitsta teiste
isikute õiguste arvelt. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. E.B palub 06.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2024
määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
4(6)
3-24-2965
Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et kaebaja oli juba eelnevalt karistatud nii
vangistuse kui juhtimisõiguse äravõtmisega, muudab kaebaja õiguste riive ebamõistlikult
intensiivseks. Kaebaja on oma karistuse ära kandnud, mistõttu ei saa väita, et avalik huvi
kaalub üles kaebaja õigused. Kaebaja kinnitab, et laste kasvatamisel ja ülalpidamisel osaleb
ka laste ema, kuid tema sissetulek ei ole piisav, et katta ainuisikuliselt terve leibkonna
ülalpidamiskulud. Kaebajal ja tema abikaasal on ühine majapidamine. Neil on
finantskohustusi (eluasemelaen 450 eurot) ja muid kohustusi, mida tuleb täita. Üleüldine
elukalliduse tõus mõjutab märkimisväärselt leibkonna toimetulekut. Kaebajal ei ole olnud
alates 22.11.2023 liiklusrikkumisi ja ta on praeguseks korrektne liikleja. Kaebaja saab
taotleda uut teenindajakaarti pärast karistuse kustumist karistusregistrist, s.o 30.09.2027.
Seega on vastustaja meede rangem kui kriminaalasjas mõistetud karistus. Seda ei saa lugeda
proportsionaalseks ega õiguspäraseks. Kaebaja maine on taastunud.
6. Tallinna linn palub 10.12.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Teenindajakaart tunnistati kehtetuks seetõttu, et kaebajal oli karistusregistris üks kehtiv
kriminaalkaristus. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja
kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Karistusregistri
andmete kohaselt täitis kaebaja karistuse 30.09.2024. Klientide huvi turvalise teenuse vastu,
mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida sissetulekut
taksoveoteenust osutades. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ülemääraseks, sest tal on
võimalik karistusandmete kustumisel taotleda uut teenindajakaarti. Kaebajal on võimalus uue
töö/ameti leidmiseks pöörduda Eesti Töötukassa poole, kellelt on võimalik taotleda ka töötule
ettenähtud toetusi ja teenuseid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks
puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea
vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse
väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks
enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava
hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset
õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt
Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel
peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate
lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu
27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
10. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse
positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Ringkonnakohus jagab halduskohtu
seisukohta, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada.
11. Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisele, ei ole vaidlustatud 08.10.2024
otsuse kehtivuse peatamine põhjendatud, sest haldusasjas seni esile toodud asjaolude ja
esitatud tõendite põhjal ei ole kaebuse eduväljavaade kuigi suur ega kaebaja
õiguskaitsevajadus ülekaalukas.
5(6)
3-24-2965
12. Harju Maakohtu 21.11.2023 otsusega nr 1-23-6331 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 424 lg
2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Kaebaja täitis talle mõistetud
karistuse 30.09.2024, seega kustuvad tema karistusandmed karistusregistrist 30.09.2027
(KarRS § 24 lg 1 p 7). Kuna kaebajat on karistatud KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest ja
tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, siis ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg 2 p
1 järgi hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 on imperatiivne säte. Teenindajakaardi omajal ei
tohi olla kehtivat karistust KarS §-s 422 sätestatud kuriteo eest ja tal peab olema ÜTS § 57 lg
1 p 4 järgi hea maine. Vastustajal puudub selles osas kaalutlusruum ja vastustaja ei ole
kaebaja maine kohta hinnangu andmisel eksinud. Tähtsust ei oma kaebaja selgitused, et ta on
karistuse kandnud ja on alates 22.11.2023 korrektne liikleja, sest seaduse sõnastuse järgi ei
ole see teenindajakaardi maine hindamisel oluline, kui karistusandmed ei ole kustutatud. Hea
maine saab lugeda taastunuks karistusandmete karistusregistrist kustutamisel (ÜTS § 57 lg 2 p
1).
13. Vastustajal oli huvide kaalumise kohustus, kui ta otsustas, kas peatada teenindajakaardi
kehtivus kindlaksmääratud ajaks või tunnistada teenindajakaart kehtetuks (ÜTS § 63 lg 2).
Kuigi vastustaja tõi otsuses ekslikult välja, et karistus on täitmata, on vastustaja
ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult arvestanud rikkumise raskust ja karistusandmete
registrist kustumise aega. Vastustaja on lähtunud teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel
õigetest kaalutlustest, pidades kaalukamaks ja seega kaitsmist väärivaks nii taksoteenust
kasutavate isikute õigust saada turvalist taksoteenust kui ka teiste liikluses osalevate isikute
ohutust, mis kaalub üles kaebaja õiguse töötada taksojuhina ja teenida sellega elatist. Korduv
joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine näitab isiku suhtumist liikluskorda. On avalikes
huvides, et teenindajakaart poleks isikul, kelle liikluskäitumine on ohtlik. Kaebajal on
võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina, kuid taksoveoteenuse osutajale on kõrgemate
nõudmiste esitamine põhjendatud. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ülemääraseks.
Karistusandmete kustumisel (30.09.2027) on kaebajal õigus taotleda uus teenindajakaart.
Halduskohtu ettepanek kaebaja toimetuleku parandamiseks ei ole kohatu. Toimetuleku
parandamiseks on kaebajal võimalik alustada tööotsingutega, paludes seejuures abi
töötukassalt, kellelt on võimalik taotleda töö leidmiseni töötule ettenähtud toetusi ja
teenuseid. Määruskaebuse väited finantskohustustest (eluasemelaen) ja muudest kohustustest
on jäänud paljasõnaliseks. Esile toodud kohustuste ja üldise elukalliduse tõusu pinnalt ei saa
järeldada kaebajale selliste pöördumatute tagajärgede saabumist ja kaebaja ülekaalukat
õiguskaitsevajadust, mis annaks alust taotluse rahuldamiseks. Väheste eduväljavaadetega
kaebuse korral esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaasneksid praegusel juhul avalikele
huvidele ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed.
14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2024
määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)