3-24-2965/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2965

Haldusasi

E.B kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

08.10.2024 otsuse nr 5.7-2/9240 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.B, esindaja vandeadvokaadi abi

Dmitri Santašev

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja D.E

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta E.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2965 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tunnistas 08.10.2024 otsusega nr 5.7-2/9240

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 1, § 57 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel E.B taksoveo

õigust tõendava teenindajakaardi nr TK12893 kehtetuks.

Teenindajakaardi omaja peab ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57

lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi omaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud mh

KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on

karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 7

kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö

sooritamisest on möödunud 3 aastat. Järelkontrolli käigus selgus, et Harju Maakohus tunnistas

21.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6331 E.B pärast teenindajakaardi väljastamist

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis) ja karistas teda vangistusega 9 kuud. Karistus on täitmata.

Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles E.B

erahuvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede

3-24-2965

juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. E.B rikkus

korduvalt seadust joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mis on põhiline liiklusoht. Ta oli

teadlik, et ta oli alkoholi tarbinud ega veendunud enne sõiduki juhtima asumist oma seisundis.

Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kinnitab, et E.B suhtumine liikluskorda on

ükskõikne ja ta on oma olemuselt ohtlik. Ta seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda

kui teiste liiklejate elu ja vara. Avalik huvi on vältida hea maine nõudele mittevastava

taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja

tervisele. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ning selliste kuritegude ja

väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu ja tervise, sooritanud isikute tegutsemise

taksojuhina. Selle eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine. Teenindajakaardi

omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse

tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest.

Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks

teenindajaks. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid

ohustamata taksoteenust osutada. Kuna karistus ei ole täidetud ja karistuse karistusandmete

registrist kustumiseni on piisavalt pikk aeg, tuleb teenindajakaart kehtetuks tunnistada.

2. E.B esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti 08.10.2024 otsuse tühistamiseks.

Harju Maakohtu 21.11.2023 otsusega nr 1-23-6331 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 424 lg 2

järgi ja karistati teda vangistusega 9 kuud. Vangistus asendati 268 tunni üldkasuliku tööga,

mis tuli teha 10 kuu jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistusregistri andmetel jõustus

maakohtu otsus 07.12.2023 ja karistus täideti 30.09.2024.

Vastustaja rikkus kaalutlusõigust ja haldusakt on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.

Vastustaja valis rangeima meetme, hindamata leebema meetme kohaldamise võimalust. ÜTS

§ 63 lg 2 p 1 annab võimaluse teenindajakardi kehtivus peatada, kui teenindajakaardi omaja ei

vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele. Vastustaja jättis välja selgitamata, kas ÜTS § 57 lg 2 p-

s 2 toodud viimane lause on kohaldatav ka kaebaja puhul. Kaebajat ei ole varem kriminaal-

ega väärteokorras karistatud. Lisaks pole kaebajat üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme

kuriteo eest.

Otsus on rajatud vaid sellele, et kaebajat on karistatud KarS § 424 järgi ja kaebaja suhtumine

liiklusreeglitesse on ükskõikne. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja kinnipidamine

joobeseisundis toimus väljaspool tööaega, mis tähendab, et kaebaja suhtub oma ametisse

vastutustundlikult ja on teadlik, et taksojuhina on üks tema peamisi kohustusi reisijate

turvalisuse tagamine, mida ei saa täita joobeseisundis. Ainuüksi ühe kriminaalmenetluse

raames tehtud otsuse põhjal ei saa järeldada, et kaebaja ei järgi liiklusreegleid ega sobi

taksojuhiks. Kaebaja kahetseb siiralt juhtunut. Ta on teinud oma järeldused ja lubanud endale,

et sellisesse olukorda ta enam ei satu.

Kaebaja ainus tuluallikas on töötamine taksojuhina. Kaebajal on alaealised lapsed, keda ta

peab ülal pidama. Teenindajakaardi kehtetus võib ohustada laste heaolu. Kaebaja arvates ei

saa lugeda kaebaja head mainet kaotatuks pelgalt ühe episoodi järgi. Kaebaja maine tuleb

lugeda jätkuvalt heaks hoolimata toime pandud süüteost.

Kaebaja esitas 15.11.2024 esialgse õiguskaitse taotluse ameti 08.10.2024 otsuse täitmise

peatamiseks. Kaebaja soovib teenindajakaardi kehtima jätmist kohtumenetluse ajaks, vastasel

korral ei saa ta töötada ja tema materiaalne olukord võib muutuda keeruliseks. Kaebajal

puudub võimalus leida kiirkorras uus töökoht. Kaebaja ülalpidamisel on alaealised lapsed.

Kaebaja ei ole pannud toime uusi õigusrikkumisi ega ole jäänud vahele joobeseisundis, mis

kinnitab tema tõsist suhtumist olukorda ja valmisolekut täita taksojuhi tööülesandeid

2(6)

3-24-2965

vastutustundlikult. Olukorras, kus otsus on vaidlustatud, peaks kaebajale jääma võimalus

osutada taksoteenust vähemalt kohtumenetluse ajal.

3. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ega proportsionaalne, lähtudes asjaolust, et teda on

kriminaalkorras karistatud ja karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 3 aasta

möödumisel üldkasuliku töö sooritamisest. Karistusregistri andmetel täitis kaebaja karistuse

30.09.2024 ja karistusregistrist andmete kustutamise aeg hakkab kulgema sellest kuupäevast.

Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis kinnitab, et kaebaja suhtumine liikluskorda on ükskõike ja seega

olemuselt ohtlik. Rikkumise toimepanemisel seadis kaebaja oma käitumisega reaalsesse ohtu

nii enda kui ka teiste liiklejate elud ja vara. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele

mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset

ohtu elule ja tervisele. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa

andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse

mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada

taksoteenust kasutavatele klientide ohutuks teenindajaks. Antud juhul kaalub ülekaalukas

avalik huvi – oht klientide ja teiste liiklejate elule ja tervisele – üle erahuvi. Kaebaja ei ole

tõendanud, et tal on laste kasvatamisel ainuhooldusõigus. Ta ei ole märkinud, kuidas ja kas

osaleb laste ema laste kasvatamisel. Kaebajal on võimalik esitada uus teenindajakaardi taotlus

3 aasta möödumisel.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kaebaja teenis seni sissetulekut taksoveoteenust

osutades. ÜTS § 54 lg 3 sätestab, et teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina

taksoveol. Järelikult puudub kaebajal teenindajakaardi puudumisel õigus taksoveoteenust

osutada. Kaebaja on kaotanud oma sissetuleku teenimise võimaluse. Kohus peab usutavaks, et

uue töökoha leidmine ei pruugi toimuda kiiresti, mis halvendab kaebaja ja tema pere

sissetulekut. Siiski ei pea kohus esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, sest kaebusel

puuduvad eduväljavaated.

Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse tegemisel ÜTS § 63 lg 2 p-le 1, § 57 lg 1 p-le 4 ja lg 2

p-le 1. ÜTS § 63 lg 2 p 1 sätestab, et teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja võib selle

omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi

kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi

omaja ei vasta sama seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. ÜTS § 57 lg 1 p 4 sätestab, et

teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1

sätestab, et teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud

esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s

201, § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223–226, § 227 lg-tes 3–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237

või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on

karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud.

Kaebaja täitis karistusregistri andmetel karistuse 30.09.2024, seega kustuvad karistusandmed

karistusregistrist 30.09.2027 (KarRS § 24 lg 1 p 7). Kuna kaebajat karistati KarS § 424 alusel

ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud, siis ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg 2 p

1 järgi hea maine nõudele. Viidatud normid ei eelda, et tegemist peaks olema korduva seaduse

rikkumisega. Piisab ühekordsest rikkumisest. Tegemist oli piisavalt tõsise süüteoga, mida

seadusandja on pidanud igal juhul teenindajakaardi omaja head mainet rikkuvaks. Seejuures

3(6)

3-24-2965

oli maakohtu otsuse järgi tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis,

järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et tegemist oli ühekordse rikkumisega. Samuti pole

oluline, et rikkumist ei pandud toime taksoveoteenust osutades. Korduv joobeseisundis

mootorsõiduki juhtimine näitab kaebaja suhtumist juhikohustustesse ja seaduse täitmisse.

Sellist käitumist arvestades ei saa eeldada, et kaebaja käitub taksoveoteenuse osutajana

kohusetundlikumalt kui tavaliiklejana.

Asjakohane ei ole kaebaja viide ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud teisele lausele, mille kohaselt

mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud

õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul

tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Viidatud lauset

kohaldatakse ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud rikkumiste, mitte sama lõike p-s 1 toodud

rikkumiste suhtes, mida näitab selgelt lause asukoht normis. Kaebaja toime pandud rikkumine

asetseb sama lõike p-s 1, seega p-s 2 toodud kaalumist kaebaja rikkumise puhul arvestada ei

saa.

Kuna kaebaja ei vastanud hea maine nõudele ja tegemist oli teenindajakaardi omajale ette

nähtud kohustusliku tingimusega, siis oli vastustajal õigus kohaldada ÜTS § 63 lg 2 p-s 1

sätestatud meetmeid. ÜTS § 63 lg 2 näeb haldusorganile ette kaalumiskohustuse, mistõttu tuli

vastustajal selle normi järgi kaaluda, kas ja millist tagajärge mainet rikkuvate süütegude

korral rakendada. Vastustaja sai valida teenindajakaardi kehtivuse peatamise ja kehtetuks

tunnistamise vahel või rikkumisele reageerimata jätmise vahel. Kuna kaebaja täitis karistuse

30.09.2024, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et karistusandmete kustumiseni registrist on

pikk aeg (3 aastat). Seega ei ole vastustaja teinud siinkohal ilmselget kaalumisviga. Kaebaja

õiguste riive seisukohalt ei oma olulist tähtsust, kas teenindajakaart tulnuks peatada või

kehtetuks tunnistada. Mõlemal juhul puudunuks kaebajal õigus 3 aasta jooksul

taksoveoteenust osutada. Erinevus seisneb selles, milliseid toiminguid peab kaebaja tegema

pärast karistusandmete kustutamist uue teenindajakaardi saamiseks. Kaebaja ei ole sellekohast

riivet välja toonud. Kaebaja eesmärk on jätkata taksovoeteenuse osutamist.

Vastustaja põhjendused avaliku huvi ülekaalukuse kohta on asjakohased. Kaebaja on

korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtides näidanud end liikluses ohtliku ja

vastutustundetuna. Kaebajal on küll võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina, kuid

taksoveoteenuse osutajale kõrgemate nõudmiste esitamist ei saa pidada põhjendamatuks.

Taksoveoteenuse osutajate suhtes kehtestatud loakohustus ja sellega kaasnev

järelevalvemenetlus on ette nähtud klientide kaitsmise eesmärgil. Klientide huvi turvalise

teenuse vastu, mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida

sissetulekut taksoveoteenust osutades. Kaebajale kaasnevat riivet ei saa pidada ülemääraseks,

sest tal on võimalik karistusandmete kustumisel taotleda uus teenindajakaart. Seniks on tal

võimalik hankida endale muu töö. Kaebaja ei ole täpsemalt kirjeldanud oma majanduslikku

seisu. Kaebaja viitas küll alaealistele lastele, kuid ei ole viidanud, kas lastel on ka ema ja kas

ema osaleb laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Seega ei saa ainuüksi sellest, et kaebaja ei saa

taksoveoteenust osutada, järeldada tingimata kaebajale kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi ja

perekonna toimetulekuraskustesse sattumist. Igal juhul ei saa kaebaja õigusi kaitsta teiste

isikute õiguste arvelt. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. E.B palub 06.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2024

määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

4(6)

3-24-2965

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et kaebaja oli juba eelnevalt karistatud nii

vangistuse kui juhtimisõiguse äravõtmisega, muudab kaebaja õiguste riive ebamõistlikult

intensiivseks. Kaebaja on oma karistuse ära kandnud, mistõttu ei saa väita, et avalik huvi

kaalub üles kaebaja õigused. Kaebaja kinnitab, et laste kasvatamisel ja ülalpidamisel osaleb

ka laste ema, kuid tema sissetulek ei ole piisav, et katta ainuisikuliselt terve leibkonna

ülalpidamiskulud. Kaebajal ja tema abikaasal on ühine majapidamine. Neil on

finantskohustusi (eluasemelaen 450 eurot) ja muid kohustusi, mida tuleb täita. Üleüldine

elukalliduse tõus mõjutab märkimisväärselt leibkonna toimetulekut. Kaebajal ei ole olnud

alates 22.11.2023 liiklusrikkumisi ja ta on praeguseks korrektne liikleja. Kaebaja saab

taotleda uut teenindajakaarti pärast karistuse kustumist karistusregistrist, s.o 30.09.2027.

Seega on vastustaja meede rangem kui kriminaalasjas mõistetud karistus. Seda ei saa lugeda

proportsionaalseks ega õiguspäraseks. Kaebaja maine on taastunud.

6. Tallinna linn palub 10.12.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Teenindajakaart tunnistati kehtetuks seetõttu, et kaebajal oli karistusregistris üks kehtiv

kriminaalkaristus. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja

kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Karistusregistri

andmete kohaselt täitis kaebaja karistuse 30.09.2024. Klientide huvi turvalise teenuse vastu,

mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida sissetulekut

taksoveoteenust osutades. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ülemääraseks, sest tal on

võimalik karistusandmete kustumisel taotleda uut teenindajakaarti. Kaebajal on võimalus uue

töö/ameti leidmiseks pöörduda Eesti Töötukassa poole, kellelt on võimalik taotleda ka töötule

ettenähtud toetusi ja teenuseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate

lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

10. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse

positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Ringkonnakohus jagab halduskohtu

seisukohta, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada.

11. Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisele, ei ole vaidlustatud 08.10.2024

otsuse kehtivuse peatamine põhjendatud, sest haldusasjas seni esile toodud asjaolude ja

esitatud tõendite põhjal ei ole kaebuse eduväljavaade kuigi suur ega kaebaja

õiguskaitsevajadus ülekaalukas.

5(6)

3-24-2965

12. Harju Maakohtu 21.11.2023 otsusega nr 1-23-6331 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 424 lg

2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Kaebaja täitis talle mõistetud

karistuse 30.09.2024, seega kustuvad tema karistusandmed karistusregistrist 30.09.2027

(KarRS § 24 lg 1 p 7). Kuna kaebajat on karistatud KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest ja

tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, siis ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg 2 p

1 järgi hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 on imperatiivne säte. Teenindajakaardi omajal ei

tohi olla kehtivat karistust KarS §-s 422 sätestatud kuriteo eest ja tal peab olema ÜTS § 57 lg

1 p 4 järgi hea maine. Vastustajal puudub selles osas kaalutlusruum ja vastustaja ei ole

kaebaja maine kohta hinnangu andmisel eksinud. Tähtsust ei oma kaebaja selgitused, et ta on

karistuse kandnud ja on alates 22.11.2023 korrektne liikleja, sest seaduse sõnastuse järgi ei

ole see teenindajakaardi maine hindamisel oluline, kui karistusandmed ei ole kustutatud. Hea

maine saab lugeda taastunuks karistusandmete karistusregistrist kustutamisel (ÜTS § 57 lg 2 p

1).

13. Vastustajal oli huvide kaalumise kohustus, kui ta otsustas, kas peatada teenindajakaardi

kehtivus kindlaksmääratud ajaks või tunnistada teenindajakaart kehtetuks (ÜTS § 63 lg 2).

Kuigi vastustaja tõi otsuses ekslikult välja, et karistus on täitmata, on vastustaja

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult arvestanud rikkumise raskust ja karistusandmete

registrist kustumise aega. Vastustaja on lähtunud teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel

õigetest kaalutlustest, pidades kaalukamaks ja seega kaitsmist väärivaks nii taksoteenust

kasutavate isikute õigust saada turvalist taksoteenust kui ka teiste liikluses osalevate isikute

ohutust, mis kaalub üles kaebaja õiguse töötada taksojuhina ja teenida sellega elatist. Korduv

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine näitab isiku suhtumist liikluskorda. On avalikes

huvides, et teenindajakaart poleks isikul, kelle liikluskäitumine on ohtlik. Kaebajal on

võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina, kuid taksoveoteenuse osutajale on kõrgemate

nõudmiste esitamine põhjendatud. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ülemääraseks.

Karistusandmete kustumisel (30.09.2027) on kaebajal õigus taotleda uus teenindajakaart.

Halduskohtu ettepanek kaebaja toimetuleku parandamiseks ei ole kohatu. Toimetuleku

parandamiseks on kaebajal võimalik alustada tööotsingutega, paludes seejuures abi

töötukassalt, kellelt on võimalik taotleda töö leidmiseni töötule ettenähtud toetusi ja

teenuseid. Määruskaebuse väited finantskohustustest (eluasemelaen) ja muudest kohustustest

on jäänud paljasõnaliseks. Esile toodud kohustuste ja üldise elukalliduse tõusu pinnalt ei saa

järeldada kaebajale selliste pöördumatute tagajärgede saabumist ja kaebaja ülekaalukat

õiguskaitsevajadust, mis annaks alust taotluse rahuldamiseks. Väheste eduväljavaadetega

kaebuse korral esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaasneksid praegusel juhul avalikele

huvidele ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)