2-23-17287/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17287

Tsiviilasi

Eesti Õigusbüroo OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

hagi hind 496,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Õigusbüroo OÜ (registrikood 14698441, Keemia 4,

Tallinn 10616)

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Arvo Kivar

(Advokaadibüroo LMP, e-post: xxx);

Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, A.

Weizenbergi tn 20, Tallinn e-post: xxx);

Kostja lepingulised esindajad: K. R. (e-post: xxx), S. R. (e-post:

xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta hageja 21.10.2024 esitatud täiendavad tõendid.

2. Jätta hagi 443,28 euro ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt Eesti Õigusbüroo OÜ (registrikood 14698441) kostja Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553) kasuks menetluskuludena välja 2337,50 (kaks tuhat kolmsada

kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot.

3. Mõista hagejalt Eesti Õigusbüroo OÜ (registrikood 14698441) kostja Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2337,50 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 443,28 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise

alates hagi esitamisest seaduses sätestatu määras. Hagiavalduse kohaselt sai 2023. aasta esimeses

pooles L. R. teada, et kostja on tema kohta registreerinud ja avaldanud maksehäire avalikus

maksehäireregistris www.taust.ee maksehäired. L. R. oli see arusaamatu. 13.06.2023 selgitas kostja

talle, et tegu on AS Ühisteenused nõuetega, mis on esitatud vastavalt 21.11.2018 ja 02.01.2019. L. R.

pidas läbirääkimise nõuete kustutamiseks nende põhjendamatuse ja aegumise tõttu. Kostja keeldus

sellest.

2. L. R. pöördus õigusabi saamiseks OÜ Hugo juristi poole. Kostjaga läbirääkimiste pidamisest

tuleneva õigusabikulude nõude loovutas L. R. 13.06.2023 hagejale. 30.06.2023 esitas OÜ Hugo

õigusabiteenuse arve nr 186420 summas 443,28 eurot, mille hageja tasus 10.07.2023. 14.09.2023

esitas hageja kostjale nõudeavalduse aegunud nõude osas sissenõudemenetluse lõpetamiseks,

maksehäire avaldamise ja L. R.i isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ning tekitatud kahju

hüvitamiseks. Kostja keeldus 29.09.2023 kahju hüvitamisest. Hageja pöördus teist korda kostja poole

02.11.2023, kuid kostja hagejale ei vastanud ning kahju ei hüvitanud.

3. Hageja hinnangul puudub vaidlus selle üle, et kostja nõue oli aegunud, mistõttu puudus õiguslik alus

maksehäire avaldamiseks. Kostja nõustus maksehäire avaldamise lõpetamisega üksnes pärast hagejalt

nõude saamist. Enne hageja pöördumist survestas kostja L. R.i makseteadete avaldamise ning

meeldetuletustega, samuti tülitas telefoni teel. L. R.il oli võimalik sellisest kostja ahistavast käitumisest

pääseda ning tema suhtes õiguse rikkumine lõpetada vaid pärast juristilt õigusabi saamist.

4. Kostja teadis nõude aegumisest ja selle tähendusest. Kostja ei astunud ühtegi seaduslikku sammu, et

nõuet maksma panna. Isegi juhul, kui selline kostja käitumine ei olnud otseselt seadusega vastuolus,

oli tegemist hea usu põhimõtte vastase käitumise ja otsese pahatahtlikkusega ning tahtliku kahju

tekitamisega.

5. Kostja nõue L. R.i vastu tulenes kostja selgituste järgi võlausaldaja Ühisteenused AS 21.11.2018 ja

02.01.2019 arvetest. Sealjuures avaldas kostja maksehäireregistris, et võlgnevus tekkis hoopis alates

05.12.2018 ning 16.01.2019. AS Ühisteenused ei teavitanud L. R.i nõude loovutamisest. Seega ei

vastanud tõele, et 05.12.2028 ja 16.01.2019 oli L. R.il kostja ees võlgnevus. Kostja avaldas teadlikult

ebaõigeid andmeid, rikkus andmetöötlusnõudeid ja tekitas kahju. Ühtegi sammu nõude

maksmapanekuks kostja ei teinud, mis tõendab, et eesmärgiks oli kahju tekitamine.

6. 2023. a suve alguses nõustus kostja, et aegumise tõttu tuleb lõpetada sissenõude menetlus,

maksehäire avaldamine ja L. R.i survestamine. Kostja täitis nõude alles pärast juristi pöördumist.

Sellega on tõendatud kostja õigusvastane käitumine. Kostja on oma sihiliku tegevuse ja õigusvastase

käitumisega tekitanud tahtlikult varalise ja mittevaralise kahju. On üldteada asjaolu, et kostja selline

õigusvastane käitumine ehk ahistamine, väljapressimine ja emotsionaalne survestamine on tema

tavapärane praktika ning äärmiselt massiivne ja laiaulatuslik. Hageja viitas VÕS § 6 lõikele 1 ja § 134

lõikele 6. Kostja teenib sellise tegevusega suurt tulu. Andmebaasi XXX andmetel oli kostja varade

maht 2022. a lõpu seisuga enam kui 12 miljonit eurot (kasumi marginaal enam kui 61%) ning viimase

lõppenud kvartali käive ületas 1,3 miljonit eurot.

7. L. R. loovutas oma nõude hagejale ning tähtsust ei oma asjaolu, et talle esitatud arve tasus hageja.

Seadusest tulenevalt ei saa võlausaldaja (õigusabi teenust osutanud OÜ Hugo) keelduda kolmandalt

isikult kohustuste täitmise vastuvõtmisest (VÕS § 78 lg 2). Hagejal on kostja vastu varalise kahju nõue

443,28 eurot. Vastavalt õigusabi arvele kulus eksperdil tunnitasuga 95 eurot kliendi sisestatud nõude ja

dokumentide analüüsiks 50 minutit ning nõudekirja koostamiseks aegunud nõude sissenõudmise

lõpetamiseks 1,5 tundi. Alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras.

8. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et õigeks kostjaks peaks olema AS

Ühisteenused. L. R.ilt nõudis võlgnevuse tasumist kostja, kes tekitas kahju. Kostja töötles L. R.i

andmeid, ahistas teda väljapressivate nõuetega ning nõudis raha tasumist endale, mitte AS-le

Ühisteenused. L. R.il puudus igasugune kokkupuude AS-ga Ühisteenused. Ta ei saanud AS-lt

Ühisteenused mingisuguseid nõudeid, teateid ega muid avaldusi. L. R. pöördus juristi poole õigusabi

saamiseks kostja ahistava ja õigusvastase käitumise lõpetamiseks, mitte AS Ühisteenused tegevuse

tõttu. Kostjalt sai nõude loovutaja teada, et nõude aluseks on AS Ühisteenused arved nr 0247001249 ja

0254001388.

9. L. R. loovutas hagejale nõuded, mis tulenevad talle seoses AS Ühisteenused koostatud

parkimistrahvidega. Nõude loovutamine tähendab nõuete loovutamist nii kostja, AS Ühisteenused või

mis tahes muu isiku suhtes, kes nõude loovutaja õigusi rikub. L. R. on selle kohta kostjale selgituseks

esitanud täiendava selgituse. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas L. R. nõudeid, mida AS

Ühisteenused ei esitanud.

10. Nõudekirjades soovis kostja leppetrahvidest suuremate summade tasumist. Kostja nõudis tasumist

endale, mitte AS-le Ühisteenused. Kostja ei ole esitanud L. R. dokumente, millest selline õigus

tuleneks. Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja käitus L. R.i suhtes ilma õigusliku aluseta,

ahistavalt ja väljapressival viisil. Kostja käitus halvas usus ja esitles end nõude omanikuna.

Maksehäired avaldas kostja. Kostja näol on tegemist andmete töötlejaga, kes vastutab seaduse järgi

olenemata sellest, millised on lepingulised suhted kostja ja AS Ühisteenused vahel. Kostja ei ole

tõendanud, et maksehäired avaldati 08.04.2022.

11. Hageja pidas arusaamatuks väidet, et kostja ei saanud teadet nõude loovutamise kohta. Kostja on

vastanud hagejale, mistõttu on tema vastuväide sisutu. Nõude loovutamise teatele ei ole ette nähtud

vorminõudele. Hageja juristide töö aeg, arveldamise aeg ning nõudekirjade esitamine on sisemise

töökorralduse küsimus, mis ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Alusetu on viide sellele, et

esindajakulu peab olema vajalik ja põhjendatud. Tegu on kahju hüvitise nõudega, mitte esindajakulude

nõudega.

12. AS Ühisteenused nõuded on aegunud ja selles osas puudub poolte vahel vaidlus. Hageja ei ole

aegunud leppetrahvinõudeid sisuliselt vaidlustanud põhjusel, et selleks puudub vajadus. Vaidlus

puudub, et kostja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks kasutatud õigusabi oli vajalik. Kostja ei

kustutanud maksehäiret L. R.i pöördumiste alusel. 14.09.2023 edastas nõude kliendi nimel OÜ Hugo.

29.09.2023 vastas kostja, et ta nõustub maksehäire kustutamisega. Sõiduki parkimise asjaolud ei puutu

vaidluse esemesse. Aegumistähtaja jooksul ei püüdnud kostja ega AS Ühisteenused nõuet maksma

panna.

13. Kõik kostja vastuses toodud asjaolud on tõendamata, sealhulgas L. R. leppetrahvinõude esitamine

mõistliku aja jooksul. 2018. aastal toimunud parkimisnõuete rikkumise kohta asus kostja esitama L. R.

nõudeid 2022. aastal. Kostja on meeldetuletused edastanud e-posti aadressile xxx. Samas on kostjale

teada, et see on vale aadress ning õige aadress on xxx, milliselt aadressilt on L. R. kostjale vastanud.

Seega on tõendatud üksnes see, et kostja esitas leppetrahvi nõude alles 18.05.2023.

14. Kostja kasutab sageli väljapressimise, survestamise ja ahistamise taktikat selleks, et väidetavaid

võlgnikke emotsionaalselt töödelda, eksitusse ajada ja panna tasuma põhjendamatuid summasid.

Selline teave kostja kohta on üldteada meedia vahendusel. Hageja lisas ajakirjanduses ilmunud artiklite

lingid. Inkassoettevõtete massiline õigusvastane tegevus on probleemiks ka seadusandja arvates ning

Rahandusministeerium planeerib võtta inkassoettevõtted Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

15. Kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ei saanud L. R. nõudeid loovutada. Tõele ei vasta

kostja oletus, et L. R. on saanud õigusabi tasuta. OÜ Hugo ei ole L. R. tasuta õigusabi osutanud. Kahju

tekkimist tõendab õigusabi arve ja maksekorraldus. Arvel nr 186420 on märgitud teenuse osutajaks

Pisuke Holding OÜ. Õigusabi teenust saab osutada üksnes õigusalase haridusega füüsilise isiku kaudu.

Jurist E. P. osutas õigusabi Pisuke Holding OÜ kaudu. Arvel on näidatud õigusteenuse osutanud juristi

nimi (E. P.) ja tema kogemusel põhinev hinnastamise tase. Õigusabiplatvorm HUGO.legal kasutab

oma tegevuses samu jagamismajanduse põhimõtteid nagu näiteks Eesti ettevõtte Bolt. Nagu kõigil

Bolti arvetel, on ka HUGO arvel märgitud tegelik teenuseosutaja. Kuna platvorm korraldab teenuse

vahendamist, tasutakse kõik arved esialgu platvormi (antud hetkel HUGO) kontole. Tõendamata on

kostja väide, et arve oli fiktiivne.

16. Pärast nõudekirja saamist lõpetas kostja L. R.i suhtes inkassomenetlused ning kustutas

maksehäired. Seega oli õigusabi kasutamine vajalik ning tõi kaasa tulemuse, mida L. R. iseseisvalt ei

suutnud saavutada. Õigusabi osutamine ei olnud fiktiivne. Nõudekiri koostati arve väljastusperioodi

jooksul, kuid arve väljasaatmine viibis suvepuhkuste ning kirjade saatmise pika järjekorra tõttu.

17. Ebaõige on kostja väide, et teenuse osutamiseks ei oleks pidanud aega kuluna enam kui 10 minutit.

Materjal oli läbi töötada. Enamasti selgub, et midagi on lõpliku seisukoha avaldamiseks puudu, mis

tähendab, et tuleb pidada kliendiga kirjavahetust kõigi relevantsete dokumentide saamiseks. Seejärel

tuleb dokumentide pinnalt võtta õiguslik seisukoht. Läbi tuleb töötada hulk kostja saadetud

nõudekirju, et analüüsida nõuete kujunemist. Samuti tuleb hinnata kliendi kirjavahetust kostjaga, et

tuvastada nõude aegumise peatumise või katkemise puudumine. Juba see töö võtab tihti koos

kliendisuhtlusega aega ca 1,5 h (arvel on märgitud ajakuluna 50 minutit). Väär on kostja väide, et kõik

teenuseosutaja kasutuses olnud blanketid on samad. Nõudekirja on kohandatud ja muudetud vastavalt

asjaoludele. Kostja käitumise õigusvastasuse sätestavad VÕS § 1046 ja § 1047.

18. 12.09.2024 seisukohas tõi hageja välja, et kostja on veebilehel www.taust.ee avaldanud, et L. R.

võlgnes Julianus Inkasso OÜ-le 5.12.2018 seisuga 84,91 eurot ja 16.01.2019 84,54 eurot. 13.06.2023

selgitas kostja L. R., et tegemist on valeandmetega ning tegelikult nõuab AS Ühisteenused 05.12.2028

seisuga L. R.ilt 40 eurot, 14,91 eurot viivist ning 30 eurot sissenõudmiskulu. Samuti nõuab ta

16.01.2019 seisuga 40 eurot, viivist 14,54 eurot ning 30 eurot sissenõudmiskulu. Ühtegi tõendit

põhivõla, viivise aluse ja arvestuse või sissenõudmiskulu kohta ei ole kostja esitanud.

19. Kuigi kostja tunnistas valeandmete avaldamist L. R.i kohta, keeldus ta andmeid muutmast või

valeandmeid eemaldamast. Vaidlust ei ole selles, et 05.12.2018 ja 16.01.2019 maksehäireregistris

avaldatud andmed ei ole samad, mida kostja avaldas 13.06.2023 L. R.. Vaidlust ei ole selles, et alates

05.12.2018 avaldas kostja L. R.i suhtes teadvalt valeandmeid ning L. R.i pöördumise peale keeldus

neid eemaldamast või õigeks muutmast.

20. Hageja viitas VÕS § 1046 lõikele 1 ja § 1047 lõikele 1 ning lõikele 2. Kostja ei ole täitnud

tõendamiskohustust, et L. R. võlgnes Julianus Inkasso OÜ-le 05.12.2018 seisuga 84,91 eurot ja

16.01.2019 seisuga 84,54 eurot, nagu kostja on avalikus maksehäireregistris avaldanud. Hageja viitas

VÕS § 1047 lõikele 4. Ei saa olla vaidlust selles, et isiku valeandmete põhjal avalikult võlglaseks

nimetamine on õigusvastane ning tekitab talle kahju. Kuivõrd kostja avaldas valeandmeid, puudub

igasugune eluline vajadus analüüsimaks, kas valeandmetel põhinev tegelikkusele mittevastav nõue on

aegunud või mitte.

21. Käesoleval juhul on tegemist veel valeandmetel põhineva mittetäieliku kohustusega. Kostja

avaldas valeandmeid teadlikult ning keeldus neid vabatahtlikult eemaldamast või parandamast.

Üldteada asjaolu on see, et kostja majandustegevus seisneb suures osas perspektiivitute ja

valeandmetel põhinevate fiktiivsete nõuete alusel inimeste terroriseerimises ja väljapressival viisil

survestavas suhtlemises. Selline kahjulik ja seadusevastane praktika on kestnud väga pikka aga ning on

pälvinud seadusandja tähelepanu.

22. Enne õigusabi saamist pöördus L. R. korduvalt ise kostja poole ning esitas talle oma selgitused ja

vastuväited. Muuhulgas esitas L. R. kostjale aegumisel põhineva vastuväite 13.06.2023 e-kirjas. Kostja

jätkas õigusvastase ning valeandmetel põhineva nõude menetlemist ning valeandmete avaldamist,

kuigi L. R. esitas aegumise vastuväite. Perspektiivitute nõuete esitamine ei ole keelatud, kuid

professionaalse inkassoettevõtjana pidi kostja aru saama, et see tekitab L. R. kahju.

23. Õigusabi tasu maksmise osas leppisid L. R. ja hageja kokku, et viimane tasub L. R.i õigusabi arved

ning L. R. loovutab vastutasuks omakorda oma varalised nõuded hagejale. Nõude loovutamine on

toimunud vastavuses seaduses sätestatud tingimustega. Osutatud õigusabi eest Hugo.legal õigusabi

platvormi kaudu esitas OÜ Hugo L. R. arve summas 443,28 eurot ning hageja maksis selle arve

vastavalt seadusele L. R.i eest.

24. 21.10.2024 seisukohtades viitas hageja uuesti, et L. R. pöördus kohtueelses menetluses kostja

poole, esitas vastuväited nõudele ning avalduse kohaldada nõudele aegumist, kuid kostja on jätnud

need tähelepanuta. Kostja on menetluses läbivalt kohut eksitanud ja esitanud valeandmeid selgitades,

et aegumise teemalist avaldust ei ole hageja L. R.ilt saanud. L. R. viitas selgelt aegumisele oma

26.01.2023 pöördumises.

25. 01.11.2021 teavitas L. R. AS Ühisteenused, et sai nende trahviotsusest teada alles enam kui kolm

aastat pärast väidetava leppetrahvi nõude esitamist. Selline nõude esitamine on ebamõistlik ning nõue

on aegunud. Menetlust väidetava võlgnevuse osas siiski ei lõpetatud. Seega on tõendatud, et kostja

kasutas oma õigusi pahauskselt ja eksitab kohut. Üksnes hageja pöördumise peale nõustus kostja

õiguspärast aegumise vastuväidet tunnustama ning õigusvastase sissenõudemenetluse lõpetama.

26. Tõele ei vasta kostja väide, et andmeid L. R.i võlgnevuse kohta avaldas hoopis AS

Ühisteenused, mitte kostja. Vastavalt kostja avaldatud maksehäire teatele võlgnes L. R. nimelt kostjale

ning samuti on teates näidatud kostja ees võla tekkimise kuupäev. Kostja avaldatud maksehäire teatest

ei tulene, et võlausaldaja on AS Ühisteenused. Seega ei ole menetluses poolte vahel vaidlust selles, et

kostja on L. R.i kohta avaldanud teadlikult valeandmeid.

27. Kostja esitatud väljavõtted andmebaasidest ei oma tähtsust. Kostja võib esitada valeandmeid ja

andmetega manipuleerida talle sobival viisil. Kostja on kohtule esitanud fotod parkinud sõidukist, kuid

neil puudub asja lahendamise seisukohalt tähtsus. Fotodelt ei nähtu parkimise asukoht ega saa teha

järeldusi parkimistingimuste rikkumise kohta. Kostja ei ole tõendanud, kus sõidukit pargiti ja millised

olid parkimistingimused.

28. Leppetrahviteate asjaolude lühikirjelduse kohaselt on tegemist parkimiskorralduse nõuete

eiramisega. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei selgu, millised olid nõuded, mis lepptrahvi dokumendi

kuupäeva seisuga kehtisid, kus need nõuded kehtisid ja millist korraldusnõuet rikuti. Vaidlus selle üle

on ka ainetu, sest kostja on tunnistanud nõude aegumist ja on menetluse lõpetanud. Kohtueelses

menetluses ei ole kostja ja ka mitte AS Ühisteenused kunagi L. R. või hagejale selgitanud

korraldusnõuete rikkumise asjaolusid, ei ole tõendanud oma nõude olemasolu ega nõudeõigust. Kostja

esitatud fotodelt ei nähtu, et leppetrahvi teade oleks sõiduki tuuleklaasile kinnitatud, kuigi see on

tavapärane praktika parkimiskontrolöride tegevuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks L. R. mis

tahes teateid saatnud või edastanud. Kostja on kogune esitanud elukauge mõttekäigu selle kohta, et

kostja võib oma teateid saata ükskõik millisele aadressile, kostja ei pea kirju edastama L. R.i

teadaolevale meiliaadressile, ja seda põhjusel, et ei saa välistada, et isikul on mitu meiliaadressi.

Selline selgitus ei kannata kriitikat. Küll aga tõendab see hageja väidet, et kostja ei ole L. R.

leppetrahvi teadet ühelgi viisil edastanud. Kostja ei ole seda menetluses millegagi tõendanud. Kostja

väide, et L. R. ei ole temalt volikirja küsinud, on eluvõõras. Nõude õiguspärasust oleks pidanud

tõendama kostja.

29. Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja on omaks võtnud, et avaldas

L. R.i maksehäire kohta ebaõigeid andmeid. Tegelikkuses L. R.il kostja ees võlgnevust ei olnud.

Kostja on menetluses kinnitanud, et võlgnevus oli Ühisteenused AS ees, kuid sellist teavet ega teabe

parandust kostja ei avalikustanud. L. R. palus korduvalt valeandmete avaldamise lõpetada ning tugines

aegumisele, kuid kostja ignoreeris pöördumisi. Alles pärast seda, kui L. R. kasutas õigusabi, soostus

kostja õiguspäraselt käituma. Seega oli õigusabi kasutamine vajalik ja põhjendatud.

30. Kostja võlanõude menetlemine ehk nõuete esitamine ja maksehäirete avaldamine oli

seadusevastane. Kostja nõudis raha tasumist endale, kuid ei ole tõendanud nõudeõiguse olemasolu.

Alles kohtumenetluses esitas kostja dokumendid selle kohta, et ta esitas nõude Ühisteenused AS

volituse alusel. Kostja väljapressimine on tavapärane. Kostja või AS Ühisteenused nõue L.

R.i vastu aegus enne kohtumenetluse algust.

31. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 4856,67 eurot ja viivise seadusjärgses määras.

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 140 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 200 eurot.

Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu.

Kostja vastuväited

32. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.

Kostja ei ole nõude loovutamise tulemusena võlausaldaja, mistõttu on nõue esitatud vale isiku vastu.

Kostja ei ole omandanud võlanõudeid L. R.i vastu AS-lt Ühisteenused, selles osas puuduvad hagejal

tõendid. Võlanõuete sissenõudjaks oli AS Ühisteenused, mitte kostja. Julianus Inkasso OÜ esindas

kõnealuste võlanõuete sissenõudmisel kohtuvälises inkassomenetluses AS Ühisteenused

käsunduslepingu alusel. Kostja on L. R. selgitanud, et ta esindab AS Ühisteenused.

33. Andmekaiste Inspektsiooni Maksehäire avaldamise juhendi punkti 2 alusel on võlausaldajal õigus

avaldada maksehäireid oma nimel või teise isiku nimel. Asjaolu, et kostja avaldas L. R.i maksehäire

enda nimel, ei tähenda, et kostja on võlausaldajaks. Maksehäirete avaldamisel on tavaline, et

maksehäire avaldab juriidiline isik, kes tegeleb võlanõude sissenõudmisega. Võlanõude sissenõudja ei

saa kasutada oma kliendi ärinime ja identiteeti maksehäire sisestamisel maksehäireregistrisse.

34. Kuupäevad 05.12.2018 ja 16.01.2019 on võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajad, mitte

maksehäirete avaldamise ajad. AS Ühisteenused edastas võlanõudeid kostjale käsunduslepingu alusel

L. R.ilt sissenõudmiseks 25.03.2022. Maksehäired avaldati pärast L. R. edastatud esimese võlateatise

maksetähtaja saabumist. L. R. edastati ka korduvad meeldetuletused 08.04.2022 mõlema

parkimistrahvi osas, milles on teavitatud maksehäire avaldamisest. Maksehäired võlanõuete kohta

avaldati 08.04.2022. Võlgnikule edastatud e-kirjade sisust nähtub, et AS Ühisteenused on volitanud

kostjat L. R.ilt võlanõudeid sisse nõudma. Hageja väited nõuete loovutamise kohta on tõendamata ning

vastuolus hageja enda esitatud tõenditega.

35. Taganemata sellest, et nõue on esitatud vale kostja vastu, esitas kostja nõudele ka sisulised

vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et L. R. oleks kostjale teatanud enda nõude loovutamisest.

Kostja teadet saanud ei ole. Kostjale ei ole loovutamisest kirjalikult teatatud. Hageja ei ole tõendanud,

et nõude loovutamise teatis jõudis kostjani või kostja asukohta. Kuna sellest pole teatatud, on kostjal

õigus VÕS § 171 lg 1 alusel keelduda nõude täitmisest.

36. L. R.il ei tekkinud õigust kahju hüvitamist nõuda, kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimise

kuupäeva seisuga ei olnud talle veel kahju tekkinud. Arve on koostatud 30.06.2023 ja see on tasutud

10.07.2023. Nõude loovutamine toimus 13.06.2023. Hageja saatis kostjale 14.09.2023 nõudeavalduse,

kus L. R. on mainitud kui OÜ Hugo klient. Järelikult puudus L. R.il seisuga 14.09.2023 nõudeõigus,

sest nõue oli loovutatud. L. R.i nimel esitatud pöördumine oli alusetu. Pärast nõude loovutamist ei saa

nõude loovutanud võlausaldaja enam võlgniku vastu täitmise nõuet esitada. Kuna nõudeavaldus oli aga

esitatud 14.09.2023, ei saanud enne olla teada, palju aega selle koostamiseks kulub.

37. Nõude suurus on üle paisutatud, sest tegu oli kahe väikese mahuga leppetrahviga. Kostja on saanud

OÜ-lt Hugo samasisulisi nõudekirju üsna suures mahus erinevates nõuetes, kus on iga kord nõutud

kahju hüvitamist täpselt samas summas, olenemata nõude aluseks olevate dokumentide mahust ning

asjaolust, et nõudekirjad on sisult identsed. Ilmselgelt ei ole võlanõuded tegelikult oma sisult ning

asjaoludelt identsed, kuid kahju nõutakse alati samas summas, mis näitab, et tegemist ei ole tegelikult

nõude aluseks ja nõudekirja koostamiseks kulunud ajaga, vaid välja mõeldud summaga. Isegi juhul,

kui kohtuvälised õigusabikulud oleksid mingis ulatuses põhjendatud, tuleks analoogia korras

kohaldada kohtupraktikat, kus tüüphagide sisul identsete võlanõuete puhul peetakse mõistlikuks

õigusabikuluks 50 eurot.

38. Kostja leidis, et kohtuväliste õigusabikulude nõue ei ole loovutatav. Hagejale ei ole kahju tekkinud,

vaid see tekkis L. R.. Hageja ei saa kannatanu asemel asuda väitma, kuidas kostja õigusvastaselt

käitus. L. R. on endale ise kahju tekitanud, sest ta jättis leppetrahvi nõuded tasumata. L. R. ei ole

nõudekirjades väitnud, et AS Ühisteenuste nõuded oleksid alusetud või ebaõiged. L. R. tugines üksnes

aegumisele. Aegunud nõude nõudmine ei saa olla õigusvastane, kuna nõude aegumine seaduse

kohaselt nõuet ei lõpeta. L. R. ei ole tuginenud asjaolule, et nõuded oleksid alusetud. Seega olid

nõuded põhjendatud ja kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid.

39. Ka pärast nõude aegumist on kooskõlas IKS § 10 lg 2 p 5 alusel õigus avaldada maksehäiret kuni 5

aastat kohustuse rikkumise lõppemisest (kohustuse rikkumise lõppemiseks on mh aegumine).

Võlanõude aegumine või aegumise kohaldamine ei muuda võlanõude andmeid ebaõigeteks. Kostja ei

nõustu, et L. R. kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid. Hageja ei saa kannatanu asemel asuda väitma,

et kannatanule tekitati moraalset või emotsionaalset kahju. Mittevaralise kahju nõuet VÕS § 166 lg 1

alusel loovutada ei saa.

40. Üldise halvustav kriitika kostja suhtes ei ole asjakohane. Hagiavaldust ei rahuldata ega saa

rahuldada subjektiivse arvamuse alusel. Hageja on väitnud, et kostja käitumine oli hea usu põhimõtte

vastane, pahatahtlik ning tahtlik kahju tekitamine. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud mitte ühelegi

seaduse sättele ega tõendile, milles kostja õigusvastatus väidetavalt põhines ehk millist seaduse sätet

kostja rikkus. Maksehäire avaldamine ja sellega kahju põhjustamine seoses väidetava õigusvastasusega

on seotud L. R. isiku endaga.

41. L. R.i ja AS Ühisteenused vahel oli sõlmitud leping L. R. kuuluva sõiduki registreerimisnumbriga

xxx parkimisega 21.11.2018 AS Ühisteenused hallatavas parkalas parkimistingimusi rikkudes, mille

järel määrati leppetrahv nr 0247001249 summas 40 eurot. Transpordiameti andmete kohaselt oli L. R.

sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi tegemise ajal 21.11.2018. Vastuväidet leppetrahvi

nõudele esitatud ei ole ega ole ka tuginetud aegumisele.

42. L. R. ja AS Ühisteenused vahel oli sõlmitud leping ka seoses sama sõiduki parkimisega 02.01.2019

parkimistingimusi rikkudes, mille järel määrati leppetrahv nr 0254001388 summas 40 eurot lepingu

tingimuste rikkumise eest. Vastuväidet leppetrahvile ei esitatud ega palutud kohaldada nõude

aegumist.

43. Käsundiandja AS Ühisteenused edastas kostjale käsunduslepingu alusel kohtuvälises

inkassomenetluses sissenõudmiseks võlanõuded L. R. vastu. Käsundiandja AS

Ühisteenused volitas kostjat kohtuvälises inkassomenetluses AS Ühisteenused ja L. R. vahelisest

tehingust tulenevat varalistnõuet sisse nõudma. Kostja ei olnud nõude omanik, vaid nõude omaniku

esindaja.

44. Leppetrahvinõuded olid L. R. jäetud sõiduki kojamehe vahele, mistõttu olid need mõistlikul viisil

edastatud. Leppetrahvidel oli märgitud, et mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva

jooksul. Vaiet tähtaegselt esitatud ei ole. AS Ühisteenused edastas 01.09.2021 aadressil Harku alevik,

Instituudi tee 7-11 meeldetuletuse mõlema leppetrahvi osas, millele L. R. ei reageerinud. TsÜS § 146

lg 1 kohane 3-aastane aegumistähtaeg ei lõpeta nõuet. Aegumine üksnes annab võlgnikule TsÜS § 142

lg 1 alusel õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumine ei olnud aluseks leppetrahvide

tühistamiseks. Parkimistrahvid ei olnud alusetud, mistõttu ei ole avaldatud ebaõigeid andmeid.

45. Hageja kohtuväliste õigusabikulude nõue on ebamõistlikult suur. Üle paisutatud on esindaja

ajakulu 2 tunni ja 40 min ulatuses. OÜ Hugo on esitanud kostjale hulgaliselt identse sisuga nõudekirju

ehk sisuliselt on väljatöötatud vormil täidetud lüngad. Ilmselgelt ei ole põhjendatud kahe identse

nõudekirja koostamine sama isiku vastu suunatud kahe võlanõude osas. Kostja pidas maksimaalselt

põhjendatuks ajakulu 10 minutit.

46. Hagiavaldusele on lisatud müügiarve nr 186420, mille kohaselt on osutatud teenust summas 443,28

eurot. Teenust on osutanud Pisuke Holding OÜ, kuid tasu on makstud OÜ-le HUGO. Äriregistri

andmetel Pisuke Holding OÜ juhatuse liige ja ainuomanik on E.P.. Nimetatud äriühingus töötab on 0

töötajat. Eesti Õigusbüroo OÜ ainuomanik on OÜ HUGO ning OÜ HUGO 13,39 % omanik

on Pisuke Holding OÜ. Eeltoodust tulenevalt on arve nr 186420 esitaja ja selle tasunud isiku puhul

tegemist samadele isikute ringile kuuluvate äriühingutega. Kõnealuse arve on tasunud OÜ-le Hugo

Eesti Õigusbüroo OÜ, mitte L. R.. L. R. ei ole kahju tekkinud.

47. L. R. on volitanud ennast esindama OÜ HUGO juriste ning OÜ HUGO arve kohaselt on teenust

osutanud Pisuke Holding OÜ. Puudub seos esitatud müügiarve nr 186420 ja 14.09.2023 nõudekirja

vahel. Kostja leidis, et arve on fiktiivne ning koostatud õigusabikulude tekitamiseks. OÜ Hugo osutab

ka õigusnõustamise teenust riigihanke raames. Kostja pidas võimalikuks, et L. R. osutati õigusteenust

tasuta. Kostja taotles tõendite kogumist Justiitsministeeriumilt oma väite tõendamiseks. Kui kohus

leiab, et kahju hüvitamise nõue on osaliselt põhjendatud, taotleb kostja eelnevale põhistustele

tuginedes kahju hüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel 0 euroni.

48. 14.10.2024 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Nõue on esitatud vale kostja vastu.

Nõude loovutamise lepingus on märgitud, et loovutati nõue võlausaldaja AS Ühisteenused vastu.

Hageja esitas L. R.i 22.02.2024 allkirjastatud selgituse nõude loovutamise kohta. Selgituste abil ei saa

lisada uusi võlausaldajaid. Olukorras, kus nõude loovutamise lepinguga ei ole nõudeid Julianus

Inkasso OÜ või kolmanda isiku vastu loovutatud, ei saa olukorda muuta tagantjärgi antud selgitustega.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud nõude loovutamisest.

49. Hageja pidi tõendama, et L. R. on kahju kandnud ehk talle osutatud õigusabi eest tasunud. Nõude

loovutamise lepingutes ei ole märgitud, et õigusabiteenuste eest maksab kolmas isik ja seeläbi loetakse

L. R.i kulud kantuks. L. R. ei ole kulusid kandnud ja talle ei ole kahju tekkinud. Hageja ei ole ka

selgitanud, kuidas sai L. R. nõude loovutada enne selle tekkimist.

50. Hageja ei ole tõendanud, et L. R. pöördus ise kostja poole tulemusteta. Kostja ei olnud AS

Ühisteenused nõuete omanik, vaid üksnes esindaja. L. R.i nõudekirjadele vastates selgitas kostja, et ta

esindab võlausaldajat käenduslepingu alusel leppetrahvide sissenõudmisel. AS-l Ühisteenused oli

õigus avaldada maksehäireid enda nimel või teise isiku nimel. Parkimistrahvid olid edastatud

sissenõudmiseks kostjale ja kostja avaldas maksehäire ise. Maksehäire avaldamine enda nimel ei

tähendanud, et kostja muutus nõude omanikuks või et tegu oli valeandmetega. Väljavõte andmebaasist

tõendab, et nõue anti kostja menetlusse 25.03.2022.

51. Võlausaldaja esitas leppetrahvi 02470012492 koos fotodega ja leppetrahvi 02540013883 koos

fotodega. Leppetrahvikviitungid asetati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kuna leppetrahvid jäeti

sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine tuvastati, on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku

aja jooksul. AS Ühisteenused on edastas 01.09.2021 L. R. meeldetuletuse leppetrahvide 0247001249

ja 0254001388 tasumata jätmise kohta ja palus leppetrahvid tasuda hiljemalt 15.09.2021. L. R. ei ole

AS Ühisteenused meeldetuletustele reageerinud ja leppetrahve tasunud. Samuti ei ole L. R. ühendust

võtnud, et selgitada välja leppetrahvide asjaolusid, kui need olid talle ebaselged.

52. Ebaõiged on hageja väited, et AS Ühisteenused L. R. nõudeid ei esitanud. 05.12.2018 ja

16.01.2019 on võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajad, mitte maksehäire avaldamise ajad.

Taust.ee-st nähtub nõude kuupäevana aeg, mil võlgnevus tekkis ehk nõude sissenõutavaks muutumise

aeg. Tegemist ei ole avaldamise kuupäevaga. AS Ühisteenused edastas nõuded kostjale

sissenõudmiseks 25.03.2022 ning maksehäired on avaldatud pärast esimese võlateatise maksetähtaja

saabumist ehk 08.04.2022. Olukorras, kus 2019. a ja 2018. a ei olnud leppetrahvid kostja menetluses ja

AS Ühisteenused ise saatis septembris 2021 meeldetuletusi, ei ole kostja avaldanud maksehäireid

alates aastatest 2018 ja 2019. Kostja ei ole andmeid avaldanud viis aastat. Kui hageja väidab, et

nõuded olid varem kostja menetluses, saaks hageja esitada selle kohta kostja võlgnevuse teateid. AS

Ühisteenused on kinnitanud, et kostja üksnes esindas teda.

53. Hageja on lisanud Julianus Inkasso OÜ 29.09.2023 vastuse vaid pdf formaadis. Vastus hageja

pöördumisele oli digitaalselt allkirjastatud ja kõik lisad, sh leppetrahvid ja pildid saadeti hagejale koos

29.09.2023 vastusega. Kostja esitas enda 29.09.2023 vastuse failina selle väite tõendamiseks. Samuti

esitas kostja volikirja, mis tõendas, et ta oli AS Ühisteenused esindaja. L. R. ei ole kordagi kostjal

palunud volikirja esitada.

54. Aegumine ei lõpeta ega tühista nõuet. Kuna parkimistrahvid ei olnud alusetud, ei ole ebaõigeid

andmeid avaldatud. IKS § 10 lg 1 ja IKS § 10 lg 2 p 5 koostoimes on võlaandmete avaldamine

andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil lubatud kuni

viis aastat alates kohustuse rikkumise lõppemisest. Maksehäiret avaldatakse portaalis taust.ee selleks

õigustatud huvi omavatele isikutele.

55. IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole maksehäire avaldamine lubatud kui kohustuse rikkumise

lõppemisest (s.o. tasumisest) on möödunud rohkem kui viis aastat. Aegunud nõude puhul algab IKS §

10 lg 2 p-s 5 sätestatud 5 aastane tähtaeg nõude aegumisest. Käesoleval juhul teavitati L. R.i

võlgnevusest, kuid ta ei ole midagi teinud võlgnevuse tasumiseks. Seega oleks seaduse järgi olnud

lubatud avaldada L. R.i maksehäireid kuni 05.12.2026 ja 16.01.2027 Kostja ei ole käitunud

õigusvastaselt.

56. Kostja pidas arusaamatuks hageja väidet, et kui kostjale ei oleks nõude loovutamine olnud teada, ei

oleks ta saanud seisukohti esitada. Kostja sai nõude loovutamisest teada hagiavaldusest. Enne

kohtumenetlust ei saanud kostja ühtegi teadet nõude loovutamisest. Vastupidist ei ole hageja

tõendanud. L. R. ei ole ise väitnud, et e-posti aadress xxx on vale või ei toimi. Isikul võib olla mitu e-

posti aadressi ja asjaolu, et L. R. suhtles ka teise e-posti aadressi vahendusel ei tähenda, et teine e-posti

aadress ei toiminud. Hageja ei saa asuda L. R.i asemel kujundama väiteid seoses parkimisega. L. R. ei

ole väitnud, et ta oma sõidukit parkalas ei parkinud või parkimisnõuded olid alusetud.

57. Hageja esitatud artiklid ei ole tõenditeks. Enamus artikleid on Hugo OÜ ja E. P. enda arvamuslood.

Hageja ei saa väita L. R.i asemel, et kostja käitus ahistavalt, väljapressivalt vms. Hagejal puuduvad

selles osas igasugused tõendid. Kostja ei ole nimetatud viisil käitunud. Kostja ei ole avaldanud

ebaõigeid andmeid ja seda veel 5 aasta jooksul.

58. Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Hagejal tuli esitada tõendeid hiljemalt

12.09.2024 ning eelmenetlus lõppes 14.10.2024. Hageja esitas täiendavaid tõendeid 21.10.2024 ehk

pärast eelmenetluse lõppemist. Mõjuvaid põhjuseid selliseks esitamiseks ei ole hageja esile toonud.

Kostja palus täiendavalt esitatud tõendid jätta vastu võtmata.

59. Meelevaldsed on hageja väited, et kostja on valeandmete avaldamise omaks võtnud. Kostja ei ole

hageja väiteid omaks võtnud. Leppetrahvi aegumine ei toonud kaasa avaldatud andmete ebaõigsust.

Kostja esitatud tõendid leppetrahvide osas ei ole asjakohatud, sest hageja on ise varem väitnud, et

kostja ei ole neid tõendeid esitanud. Ebaõige on väide, et tõendid leppetrahvide kohta esitati alles

kohtumenetluses 14.10.2024, sest L. R. ja tema esindajale saadeti dokumendid juba 29.09.2023. L. R.

esitas ise üksnes aegumise vastuväite, muid vastuväiteid nõudele ta ei esitanud.

60. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 4063,75 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kostjale on

õigusabi osutatud hinnaga 189 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks on aega kulunud

21,5 tundi.

Kohtuotsuse põhjendused

61. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

62. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) kostja avaldas L. R.i kohta maksehäireregistris taust.ee kaks maksehäiret;

2) kostja avaldatud maksehäired tulenesid AS Ühisteenused koostatud parkimise leppetrahvinõuetest,

millised on käesolevaks ajaks aegunud;

3) 14.09.2023 saatis L. R.i esindaja kostjale nõudekirjad, milles palus maksehäirete avaldamise

lõpetamist ja kahju hüvitise tasumist;

4) kostja lõpetas maksehäirete avaldamise, kuid keeldus rahalise hüvitise tasumisest.

63. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitise 443,28 euro ja viivise

väljamõistmist, sest L. R. on loovutanud oma kahju nõude kostja vastu hagejale.

64. Hageja leidis, et kuna nõue oli aegunud, puudus alus maksehäire avaldamiseks. Kostja lõpetas

avaldamise üksnes pärast seda, kui L. R. oli kasutanud õigusabi. Lisaks survestas kostja L. R.i kohatult

nõude tasumiseks, mistõttu on tegu heade kommete tahtliku rikkumisega. AS Ühisteenused ei

teavitanud L. R.i nõude loovutamisest, mistõttu avaldas kostja ebaõigeid andmeid selle kohta, et tal on

nõue L. R.i vastu. Nõue on esitatud õige kostja vastu, sest maksehäired avaldas kostja, kes vastutab

seaduse ees. Ühtegi tõendit nõude kohta ei ole kostja esitanud.

65. Kostja leidis, et ta ei ole võlausaldaja, vaid käsunduslepingu alusel AS Ühisteenused esindaja,

mistõttu on hagi esitatud vale isiku vastu. Maksehäire võis kostja avaldada ka enda nimel ning seadus

võimaldab ka aegunud nõuete kohta maksehäirete avaldamist. L. R.i teavitati nõuetest ning hageja

väited nõude loovutamise kohta on tõendamata. Nõude aegumine ei muutnud avaldatud andmeid

ebaõigeteks, sest aegumine nõuet ei tühista ega lõpeta. Kahju tekkimist ei ole hageja tõendanud.

66. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hageja nõue on põhjendamata ning tõendamata.

Ainuüksi asjaolu, et isik on kasutanud juristi abi, ei anna talle õigust nõuda õigusabikuludele vastava

kahju hüvitamist.

67. Kohus selgitas hagejale 1208.2024 saadetud pöördumises (dtl 116-118), et tal tuleb oma nõuet

täiendavalt põhistada ja tõendada. Hagejal tuli nõude rahuldamise eeldusena välja tuua ja tõendada,

millise õigusvastase teo on kostja toime pannud ning kuidas on see põhjuslikus seoses kaasa toonud

kahju. Kohus samuti selgitas vajadust põhistada ja tõendada, miks pidi L. R. aegumisele tuginemiseks

kasutama õigusabi. Samuti osundas kohus, et tõenditest ei nähtu, milline nõue on loovutatud. Kohus

andis hagejale aega tõendite esitamiseks kuni 12.09.2024 ning teatas pooltele, et loeb pärast kostjale

antud tähtaja 14.10.2024 möödumist eelmenetluse lõppenuks.

68. Vaatamata kohtu selgitustele tähtaegselt hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega

tõendanud. Hageja esitas kaks L. R.i e-kirja kohtule alles pärast eelmenetluse lõppemist 21.10.2024.

Tegu oli L. R.i 01.11.2021 ja 26.01.2023 e-kirjadega, mis pidid hagejal olemas olema juba enne kohtu

antud tõendite esitamise tähtaja möödumist. Hageja ei toonud esile ega tõendanud ühegi mõjuva

põhjuse olemasolu, miks ta esitas tõendeid hilinemisega. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna hageja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud,

tuleb hageja 21.10.2024 tõendid jätta tähelepanuta. Kohus ühtlasi osundab, et tegu võib olla ka

asjakohatute tõenditega, sest kummastki e-kirjast ei nähtu, et L. R. oleks nõudnud maksehäirete

avaldamise lõpetamist.

69. Lisaks hilinemisega esitatud tõenditele esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, millesse olid

lisatud lingid ajakirjanduses ilmunud artiklitele. Kohus jätab lingid tähelepanuta. Tõendid tuleb

kohtule esitada viisil, et need oleksid toimikus säilitatavad. Ajakirjanduses avaldatud artikleid on

võimalik esitada ärakirjadena. Interneti link ei ole tõendina arvestatav, sest lingid võivad aja jooksul

kaduda või muutuda. Teisalt nõustub kohus kostja väitega, et teist menetlusosalist üldiselt

iseloomustav ajakirjanduslik teave ei ole käesolevas vaidluses asjakohane.

70. Hageja on esitanud kostja vastu õigusabikuludest tuleneva kahju hüvitamise nõude. VÕS §

128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega võib õigusabikulu olla hüvitatavaks kahjuks,

kui tegu oli sellise mõistliku kuluga, mis oli vajalik kahju ärahoidmiseks või sellega seotud nõuete

esitamiseks.

71. Hagiavalduse esitamisel jättis hageja aga tähelepanuta, et ainuüksi õigusabikulu tekkimine ei ole

kahju hüvitise nõude rahuldamise eelduseks. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on VÕS

§ 115 lg 1 kohaselt võlgniku kohustuse rikkumine. Kui kahju kannatanu ja võlgniku vahel ei ole

lepingulist suhet, saab kahju hüvitamist nõuda deliktilisel alusel. Deliktilise nõude rahuldamise

eeldused tuleb välja tuua ja tõendada hagejal. Hagejal tuli välja tuua ja tõendada kostja õigusvastane

tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel ning kostja süü.

72. Pärast kohtu selgituste saamist asus hageja väitma, et kostja on avaldanud L. R.i suhtes ebaõigeid

andmeid. Hageja viitas korraga VÕS §-le 1046 ja §-le 1047. Kohus osundab, et VÕS §-d 1046 ja 1047

reguleerivad erinevaid olukordi. VÕS § 1046 kohaldub olukorras, kus isiku suhtes on avaldatud

ebakohane väärtushinnang, tema eraelu puutumatust on rikutud, tema nime või kujutist õigustamatult

kasutatud või muul viisil tema isiklikku õigust rikutud. Hageja viitas üksnes seaduse sättele, kuid ei

toonud esile ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul antud sätet kohaldada. Ainuüksi ebaõigete

faktiväidete avaldamine ei võimalda kohtul kohaldada VÕS § 1046.

73. Kui kellegi suhtes on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, kuulub kohaldamisele VÕS § 1047, mille

lõige 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku

või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

74. Hageja asus menetluse kestel väitma, et kostja avaldas alusetult L. R.i suhtes maksehäire, sest nõue

oli aegunud. Hageja samas ei esitanud AS Ühisteenused koostatud leppetrahvi nõuetele ühtegi sisulist

vastuväidet ega tõendanud ühelgi viisil, et leppetrahvid koostati alusetult. Olukorras, kus hageja

hinnangul oli L. R.i suhtes avaldatud ebaõigeid andmeid, oleks hagejal tulnud käesolevas menetluses,

mis puudutas kahju hüvitamise nõuet, kasvõi üldsõnaliselt välja tuua, miks olid nõuded alusetud.

Hageja leidis vastupidiselt hoopis seda, et nõude põhjendatus tähtsust ei oma, sest nõuded olid

aegunud. Hageja samuti väitis, et kostjal puudus õigus avaldada aegunud nõuete osas maksehäire

teateid.

75. Olukorras, kus kostja rikkus hageja hinnangul mõnda seadusest tulenevat kohustust, võib nõude

esitamise aluseks olla VÕS § 1047 alusel hoopis VÕS § 1045, mille lõike 1 punkti 7 järgi on kahju

tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Antud

sätte alusel nõude esitamise eeldusena peab aga kannatanu välja tooma ja sisustama, millist seadusest

tulenevat kohustust on kahju tekitaja rikkunud. Hageja seda ei teinud, vaid viitas üldsõnaliselt

andmetöötlusnõuete rikkumisele.

76. VÕS § 1045 lg 2 näeb ette, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus

tuleneb seadusest. Antud juhul tuleneb seadusest võlausaldajatele õigus avaldada kohustused täitmata

jätnud isikute suhtes maksehäireid. IKS § 10 lg 1 sätestab, et võlasuhte rikkumisega seotud

isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on

lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning

üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja

õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 p 5

aga näeb ette, et andmete kogumine ja edastamine ei ole lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest

on möödunud rohkem kui viis aastat.

77. Eeltoodust lähtuvalt ei näe seadus ette, et maksehäire avaldamine tuleb lõpetada siis, kui on

möödunud kolmeaastane nõude aegumise tähtaeg. Seega tuleneb seadusest, et maksehäire avaldamine

kohustuse rikkuja suhtes on lubatud ja see on lubatud ka pärast nõude aegumist, kui rikkumisest ei ole

veel möödunud viis aastat.

78. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis L. R. e-kirja teel selgituse selle kohta, milles

seisneb tema võlgnevus (dtl 14-15) tulenevalt AS Ühisteenused leppetrahvidest. E-kirjas on märgitud

kummagi leppetrahvi koostamise aeg ning tasumise tähtaeg. Kostja e-kirja saatis L. R. edasi Hugolegal

töötajale, kes palus ka saata veebilehel taust.ee üleval olevad andmed (dtl 13-14). Veebilehel taust.ee

oli avaldatud kaks maksehäiret. Mõlemas osas oli nõudjaks märgitud kostja. Ühe nõude suurus oli

84,91 eurot ning selle kuupäevaks oli märgitud 05.12.2018 ning teise nõude suurus oli 84,54 eurot

ning selle kuupäev oli 16.01.2019. Kostja selgitusest järeldub, et leppetrahvi summale oli lisatud viivis

ja võla sissenõudmise kulu ning maksehäires avaldatud kuupäevade näol oli tegemist leppetrahvide

tasumise tähtaegadega.

79. Kostja esitas kohtule fotod L. R.i sõidukist, mis olid tehtud parklas, kus koostati leppetrahvide

nõuded (dtl 143-152, 155-163) koos vastavate leppetrahvide nõuetega (dtl 153, 165). Kohtule esitatud

tõendite alusel järeldab kohus, et L. R. koostati parkimisnõuete rikkumise tõttu kaks leppetrahvi.

Kohus ei saa hageja eest asuda ise tõenditest otsima asjaolusid, milliste tõttu oleksid leppetrahvide

nõuded olnud alusetud.

80. Pooled ei vaidle selle üle, et L. R. jättis leppetrahvid tasumata. AS Ühisteenused saatis L. R.

meeldetuletuse mõlema leppetrahvi tasumiseks (dtl 90-91) ning ka kostja saatis talle tasumata

leppetrahvide kohta korduvalt e-posti teel meeldetuletusi (dtl 82-89). Hageja ei ole põhistanud ega

tõendatud väidet, mille kohaselt L. R. ei kasutanud e-posti aadressi, millele meeldetuletus saadeti.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei ole avaldanud L. R.i võlgnevuse kohta

ebaõigeid andmeid. L. R. jättis tasumata kaks leppetrahvi vaatamata talle saadetud meeldetuletustele.

Kuna ta jättis leppetrahvid tasumata, oli võlausaldajal õigus nõuda temalt lisaks põhivõlgnevusele

viivise ja võla sissenõudmise kulu tasumist. Kohus nõustub kostja väitega, et nõuete aegumine ei

tähendanud nende lõppemist, tühistamist või puudumist. TsÜS § 142 lg 1 järgi on aegumise tagajärjeks

see, et kohustatud isik võib keelduda oma kohustuse täitmisest. Sellest ei tulene aga võlausaldajale

keeldu nõuda kohustuse täitmist või keeldu avaldada maksehäiret. Eeltoodut kokkuvõttes ei ole kostja

avaldanud maksehäirete osas ebaõigeid andmeid.

81. Ekslik on hageja järeldus, et kuna kostja märkis maksehäires ennast sissenõudjaks, on juba

ainuüksi seetõttu avaldatud andmed ebaõiged. Asjaolu, kes täpselt oli võlausaldaja, ei too kaasa

hagejale õigust pidada andmete avaldamist selliseks rikkumiseks, mis võimaldab tal kahju hüvitist

nõuda. Kui isiku kohta avaldatakse ebaõigesti, et ta on jätnud kohustuse täitmata, võib see olla isiku au

teotav. Kui aga isikul on võlgnevus, ei muuda võimalik võlausaldaja nime ebaõige märkimine avaldatu

au teotavaks.

82. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et seadusest ei tulenenud kostjale kohustust avaldada maksehäires,

et ta on üksnes võlausaldaja esindaja. Käsunduslepingu alusel oli kostjal õigus nõuda esindajana

võlgnevuse tasumist endale.

83. 14.10.2024 on kostja ja AS Ühisteenused allkirjastanud kinnituse (dtl 205), mille kohaselt sõlmiti

nende vahel 22.03.2022 käsundusleping võlgnevuste kohtuväliseks sissenõudmiseks. Kostja esitas

kohtule väljavõtte oma andmebaasist, mille kohaselt alustas ta AS Ühisteenused nõude osas menetlust

25.03.2022 (dtl 140-141). Ka L. R.i esindajale 29.09.2023 saadetud selgituses (dtl 34-38) tõi kostja

välja, et ta on AS Ühisteenused esindaja ning edastas oma volikirja. Eelviidatud tõenditest kogumis

järeldub, et kostja tegutses L. R.ilt võlgnevuse sissenõudmisel ning tema võlgnevuse osas maksehäire

avaldamisel AS Ühisteenused esindajana. TsÜS § 117 lg 1 sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum,

mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindaja toimingud esindusõiguse piires toovad

õiguslikke tagajärgi kaasa esindatavale, mitte esindajale. Eeltoodust lähtuvalt on iseenesest õige kostja

väide, et kui maksehäire avaldati ebaõigesti ning L. R.il tegelikult puudus leppetrahvidest tulenev

võlgnevus AS Ühisteenused ees, oleks selliste ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude pidanud

hageja esitama AS Ühisteenused vastu, mitte kostja vastu.

84. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu ei kuulu

rahuldamisele. Nõue ei kuulu rahuldamisele, sest kostja ei ole avaldanud L. R.i suhtes ebaõigeid

andmeid ega rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust. Menetluse kestel asus hageja ühtlasi

väitma, et kostja on tahtlikult rikkunud häid kombeid, sest on pidevalt ja erinevatel viisidel

survestanud L. R.i tasuma aegunud nõudeid, kuid need hageja väited jäid paljasõnalisteks. Asjas

kogutud tõenditest nähtub vaid see, et kostja on saatnud L. R. ühe meeldetuletuse võlgnevuse

tasumiseks. Olukorras, kus puudub kostja õigusvastane tegu, puudub kahju hüvitamise nõude

rahuldamise oluline eeldus ning nõue kahju hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus

ühtlasi ka osundab, et hageja väited, milliste kohaselt eemaldas kostja maksehäire alles pärast seda, kui

L. R.i esindaja saatis sellekohase nõude, ei ole tõendatud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

L. R. oleks varasemalt nõudnud kostjalt maksehäire eemaldamist ning kostja oleks sellest keeldunud.

Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitise nõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.

85. Vastates kostja väidetele osundab kohus, et iseenesest ei välista VÕS § 165 tulevikus tekkiva või

tingimusliku nõude loovutamist. Seega on põhimõtteliselt võimalik kahju hüvitise nõuet loovutada ka

siis, kui kahju tekib tulevikus. Hageja esitatud tõenditest ei saa aga järeldada, et L. R. oleks loovutanud

hagejale nõuet kostja vastu.

86. 13.06.2023 on L. R. ja hageja sõlminud kaks nõude loovutamise lepingut (dtl 17-21). Lepingutega

loovutas L. R. hagejale õigusabikuludest tuleneva nõude tulenevalt võlausaldaja aegunud või alusetu

nõude menetlemisest. Võlausaldajaks on lepingus märgitud AS Ühisteenused ning nõudeks on

leppetrahvid koos kõrvalnõuetega. Seega ei ole hagejale loovutatud mistahes nõuet kostja vastu ning

seda asjaolu ei muuda L. R.i kohtumenetluse käigus koostatud kinnitus (dtl 112). Asjas esitatud

tõenditest ühtlasi järeldub, et pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist on E. P. saatnud kostjale

kaks nõudeavaldust (dtl 25-33) ning on seejuures ennast nimetanud L. R.i esindajaks (dtl 93).

Eelviidatud tõenditest koostoimes ei saa järeldada, et hagejale oleks loovutatud nõuet kostja vastu.

Vaidluse sisulisel lahendamisel antud asjaolu tähtsust ei oma. Kohus ei hinda ülejäänuid asjas esitatud

tõendeid, sest need ei ole asjakohased.

87. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohust tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab,

et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

88. Kostjale on õigusabi osutatud hinnaga 189 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks

on aega kulunud 21,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja pädevust ja vaidluse vähest

keerukust, on põhjendatud tunnitasu suurus 110 eurot ilma käibemaksuta. Tähtaja pikendamise

taotluse esitamise ajakulu 0,25 tundi ei ole põhjendatud kulu, sest taotluse esitamine oli tingitud kostja

esindaja enda tegevusest. Muus osas on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja kooskõlas vaidluses

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kostja kulud õigusabile on seega põhjendatud 21,25 x

110 tundi = 2337,50 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista

2337,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2337,50

eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik