3-24-3147/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3147

Haldusasi

X. X kaebus Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsuse

nr 2-2/185 ja 14.10.2024 vaideotsuse nr 2-2/231

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Kohila vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus haldusasjas nr 3-24-3147 tehtud Tallinna

Halduskohtu 20.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.11.2024

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 2 (määruskaebuse rahuldamata jätmine) vaidlustamiseks võib

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsusega nr 2-2/185 algatati Kohila alevis Piiriääre haljak

ja Piiriääre põik maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kinnitati detailplaneeringu

lähteseisukohad (vaidlustatud otsus). Kaebaja esitas eelnimetatud otsusele vaide, mille Kohila

Vallavalitsus jättis rahuldamata 14.10.2024 vaideotsusega nr 2-2/231 (vaideotsus).

3-24-3147

2. Kaebaja esitas 16.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse tühistamist. Kaebaja hinnangul ei oleks lähteseisukohtadele vastava

detailplaneeringu kehtestamine lubatav, kuna see oleks vastuolus üldplaneeringuga, mis ei näe

vastavale alale ette elamute ehitamist. Lisaks on vald põhjendamatult asunud

detailplaneeringu koostamiseks hankemenetlust läbi viima enne vaidlustatud otsuse

vaidlustamiseks ette nähtud tähtaegade lõppemist. Vald ei ole kaebajat senini menetlusse

kaasanud, kuigi kaebaja avaldas selleks soovi juba 12.09.2024.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 20.11.2024 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Halduskohus märkis, et detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mille eraldiseisev

vaidlustamine on lubatav vaid HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud tingimustel, mis aga siinsel

juhul täidetud ei ole. Detailplaneeringu algatamine ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi

ega too vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist.

Lõplik

planeeringulahendus selgub alles planeerimismenetluse lõpuks, planeerimismenetluse

algatamine ei tähenda seda, et algatatud planeering kas soovitud kujul või üldse kehtestatakse.

Kaebajal on võimalik oma seisukohti avaldada edaspidi nii avalikul väljapanekul, avalikul

arutelul kui ka heakskiitmisel. Detailplaneeringu kehtestamise korral on kaebajal vajadusel

võimalik vaidlustada vastav otsus. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, milliseid

toiminguid on vastustaja teinud pärast selle otsuse tegemist, eelkõige kas kaebaja on

nõuetekohaselt detailplaneeringu menetlusse kaasatud.

4. Kaebaja esitas 10.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, leides, et

halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on

planeeringuala elanik ja planeeringualal oleva roheala hooldaja ning peab saama vaidlustada

otsust, mille tegemisel on vastustaja eiranud planeerimisseaduse § 128 lõiget 2. Otsuse

vaidlustamine on vajalik, et reageerida esimesel võimalusel ja mitte jääda ootama õigusvastast

lõpptulemust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebust tuleb

mõista nii, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega

halduskohus tagastas kaebuse. Seevastu ei ole kaebaja eesmärk vaidlustada halduskohtu

määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus otsustas tõendite kogumise. Selles osas

ei oleks halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ka lubatav. Seevastu kaebuse

tagastamise kohta tehtud määruse peale on määruskaebuse esitamine lubatav (HKMS § 121 lg

4). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohtu määrus kaebajale kätte toimetatud

25.11.2024, mistõttu tuleb 10.12.2024 esitatud määruskaebus lugeda tähtaegseks (HKMS §

204 lg 1). Määruskaebus vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Halduskohus on õigesti selgitanud, et detailplaneeringu

algatamise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga. Detailplaneeringu algatamine ei saa

kaebaja õigusi rikkuda. Detailplaneeringu algatamine ja teatava lähteülesande kinnitamine ei

tähenda seda, et sellise sisuga detailplaneering kehtestatakse. Isegi kui selline detailplaneering

kehtestatakse, saab kaebaja vaidlustada detailplaneeringu kehtestamist käsitleva otsuse.

Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine iseenesest ei piira ühtki kaebaja õigust ega pane

kaebajale mingisuguseid kohustusi. Soov reageerida võimalikult kiiresti selleks, et vältida

üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamist, ei anna kaebajale

kaebeõigust. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kõik vastuväited võimalikule

2(3)

3-24-3147

planeeringulahendusele on kaebajal võimalik esitada planeerimismenetluse käigus. Pelgalt

detailplaneeringu menetlus kaebaja õigusi ei riku. Vastupidine oleks olukord siis, kui nähtuks,

et pelgalt detailplaneeringu menetluse toimumine takistab kaebajal mõne oma õiguse

teostamist. Siinsel juhul ei nähtu, et see nii oleks. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa kuidagi

rikkuda ka detailplaneeringu koostamiseks hankemenetluse läbi viimine. Detailplaneeringu

algatamise vaidlustamine ei ole muu hulgas lubatav avalike huvide kaitseks, näiteks valla

eelarvevahendite põhjendamatu kulutamise vältimiseks. Mis puudutab kaebuse esitatud väidet

kaasamiskohustuse rikkumise kohta, siis ei näe seadus ette planeeringualale või selle

naabrusesse jäävate kinnisasjade omanike või elanike kaasamist menetlusse enne

detailplaneeringu algatamise otsustamist. Isikud tuleb nõuetekohaselt menetlusse kaasata ja

tagada neile tõhus võimalus oma arvamuste ja vastuväidete esitamiseks pärast menetluse

algatamist. Eeltoodust tuleneval tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja

võtta seisukohta küsimuses, kas vaidlustatud otsusega kinnitatud lähteülesandele vastava

detailplaneeringu õiguspärane kehtestamine oleks põhimõtteliselt võimalik või mitte. Kaebaja

õiguste ja huvide kaitseks ei ole vajalik juba detailplaneeringu menetluse algfaasis asuda

teostama kohtulikku kontrolli teatava planeeringulahenduse sobilikkuse või üldplaneeringule

vastavuse üle. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta detailplaneeringu menetluses ja

vajadusel hiljem detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)