4-24-2939/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-2939

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024 Tallinn

Väärteoasja numbrid

4-24-2939

Kohtunik

Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Egert Toonverk (ik. 50211141519),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi

vahendusel.

Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi

tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLLUSE KÄIK

1. Egert Toonverki karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 2. juuni 2023

otsusega väärteoasjas nr 2570,23,000644 LS § 224 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel 150

trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 20. juunil 2023.

27. augustil 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 9. septembril 2024 KarS § 72

alusel Pärnu Maakohtule taotluse E. Toonvergile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 7. novembri 2024 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse

ning asendas E. Toonvergile mõistetud ja tasumata 600-eurose rahatrahvi 15-päevase arestiga.

4-24-2939

Samuti määras kohus, et aresti tuleb E. Toonvergil asuda kandma koheselt pärast väärteoasjas

nr 4-24-1961 täitmisele pööratud aresti ärakandmist (st teda vahepeal aresti alt vabastamata).

Kohus selgitas, et E. Toonvergil on rahatrahv tasumata ja tal puuduvad vahendid selle

tasumiseks, mistõttu on põhjendatud selle asendamine arestiga.

Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, kuivõrd E. Toonvergi

lubadused seda teha on paljasõnalised. Selliseks järelduseks annab alust väärteoasja nr 4-24-

1961 aresti täitmisele pööramise menetlus. Nimelt hoidus E. Toonverk üldkasuliku töö

tegemisest kõrvale ega teinud töötunde ära ka vaatamata selle tegemiseks määratud tähtaja

pikendamisele.

Lisaks hoidis E. Toonverk kõrvale aresti täitmisele pööramise menetlusest.

Maakohus leidis, et E. Toonverk ei ole üldkasuliku töö tegemiseks sobilik.

4. Maakohtu määruse peale esitas E. Toonverk määruskaebuse, milles palus

asenduskaristuse muutmist. Kaebus oli identne väärteoasjas nr 4-24-1961 esitatud kaebusega.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis esitatud kaebuse käiguta ja andis E. Toonvergile

tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Kohus selgitas, et vastavalt VTMS § 192 lg-le 3

peab kaebus olema allkirjastatud ning tulenevalt VTMS § 192 lg-st 2 peab määruskaebuses

olema esitatud taotlus ja selle põhjendus.

6. E. Toonverk esitas 7. detsembril 2024 digiallkirjastatud kaebuse, millest võib aru

saada, et E. Toonverk soovib teha üldkasulikku tööd ja soovib selleks pika aja määramist.

E. Toonverk selgitab, et tal ei olnud võimalik 6 tundi üldkasulikku tööd teha, kuna tema

xx.xx.xxxx sündinud laps oli algusest peale väga rahutu ja magamata ööde kõrvalt ei olnud

võimalik tööd tegema minna. Kuna ta oli värskelt isaks saanud ja tal on diagnoositud xxx ,

läks tal ka meelest üldkasulikku tööd teha. E. Toonverk palub uut võimalust üldkasulikku

tööd teha, sest mitme väärteoasja peale määratud 43 päeva aresti kandmine ei ole pere kõrvalt

mõeldav. Samuti palub ta üldkasuliku töö tegemiseks määrata pikem aeg, kuna tal on

sündimas veel üks laps ja ta ei kujuta ette, kuidas tema elukaaslane üksi toime tuleks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus loeb määruskaebuse puudused kõrvaldatuks ja kaebuse

nõuetekohaseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga E. Toonvergi kaebuse argumendid

alust maakohtu määruse tühistamiseks ja 15-päevase aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.

8. Asenduskaristuse kohaldamisel on kohtul põhjust vaadata, kas süüdlasele on ka varem

üldkasulikku tööd kohaldatud ja milline on olnud selle tulemus. Kui süüdlane on äsja jätnud

mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemata, on kohtul põhjust järeldada, et see võib korduda.

Eriti on selliseks kahtluseks põhjust juhul, kui üldkasulik töö jäeti tegemata hoolimata sellest,

et selle maht oli väike.

4-24-2939

Kui on alust karta, et süüdlane nagunii ei teeks üldkasulikku tööd, on kohtul alust keelduda

karistuse asendamisest üldkasuliku tööga ning kohaldada aresti.

9. E. Toonverk on taotlenud, et üldkasuliku töö tegemiseks määrataks pikem tähtaeg.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks ka pika tähtaja määramisel endiselt oht, et üldkasulik töö

jääb tegemata. Esiteks määrati maakohtu viidatud väärteoasjas nr 4-24-1961 E. Toonvergile

üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg, mis andis üldkasuliku töö tegemiseks suure ajavaru.

Lisaks on E. Toonverk nimetanud tal üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjustena selliseid

asjaolusid, mille puhul pole põhjust arvata, et need ära langeks. Nimelt on E. Toonverk

viidanud sellele, et peres on väike laps (lisades, et naine ootab juba järgmist last), ning oma

xxx-diagnoosile.

10. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult jätnud

rahatrahvi asendamiseks määratud aresti üldkasuliku tööga asendamata. Juhindudes VTMS §

194 lg-st 3, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 7.

novembri 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt