2-24-127213/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-127213

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-127213

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi T. N.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1548,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: J.G (e-post: XXX)

Kostja: T. N. (isikukood XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi T. N. vastu osaliselt.

2. Mõista välja T. N. Bondora AS-i kasuks põhivõlg summas 900 eurot, intress summas

11,90 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 27.07.2024–11.12.2024 eest summas 41,57 eurot ja

tasu lisateenuste eest summas 111,92 eurot.

3. Mõista välja T. N. Bondora AS-i kasuks alates 12.12.2024 viivis põhivõlalt 900 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi ja viivise, sissenõudmiskulude ja

haldustasu nõudes rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud 86,87% ulatuses T. N. kanda ja 13,13% ulatuses Bondora

AS-i kanda.

6. Mõista välja T. N. Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 447,38 eurot.

7. Mõista välja T. N. Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt 447,38 eurolt viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-24-127213

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

T. N. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut

kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu otsustas Pärnu Maakohus 06.09.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 12.09.2024 määrusega hagejat esitama

nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 17.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mida hageja täpsustas

20.11.2024 e-kirjaga. Hageja palub kostjalt välja mõista 1226,36 eurot, millest 956 eurot on

tagastamata krediidisumma, 90,07 eurot intress, 10,85 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot

sissenõudmiskulud, 111,92 eurot lisateenuste eest ning 47,52 eurot hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja

mõista hageja kasuks ka edasiulatuvalt viivise tagastamata krediidisummalt 33,65% aastas kuni

krediidisumma tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.04.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4485989,

mille alusel andis hageja kostjale laenu 956 eurot. Kostja sõlmis laenulepingu sidevahendi abil

hageja e-teenuse keskkonnas. Pooled leppisid kokku, et intressimäär on 33,65%, igakuine

haldustasu 4% ning lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi

kulukuse määr on 51,55%. Krediidi kulukuse määra arvutamiseks on kasutatud kuumaksete arvu,

intressimäära, haldustasu ja lepingutasu. Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada

hageja poolt pakutvaid lisateenuseid B on Track, B Secure ja B Secure+, mis annavad mõningaid

eeliseid kliendile ja mille eest oli ette nähtud igakuine kuumakse. Hageja maksis laenulepingu

alusel kostjale välja 900 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest

hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kohustuste

katteks ühtegi makset. Hageja hoiatas 26.06.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Kostja kohustust täitma ei asunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Kostjal olid

tähtaegselt tasumata 22.04.2024, 22.05.2024, 24.06.2024 ja 22.07.2024 osamaksed. Hageja oli

saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal kaks tasulist meeldetuletuskirja 28.04.2024 ja 23.05.2024,

millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad 18.04.2024 ja 13.05.2024. Hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 3000

eurot ja kohustusteks 85 eurot. Hagejale esitati kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2849,52 eurot ja igakuisteks kohustusteks

on 782,94 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 854 eurot. Pangakonto väljavõttel

puudusid kostjal kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostja kohta

ka avalikustatud maksehäired. Esitatud andmete kohaselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 1176,28 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse 02.10.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte

avaliku e-toimiku vahendusel 03.10.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat

2-24-127213

esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 24.10.2024. Kostja hagile

ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et Bondora AS-i hagi T. N.

5. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

6. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.04.2024 laenulepingu nr BL4485989 (dtl

32-62), mille alusel andis hageja kostjale laenu 956 eurot, intressiga 33,65% aastas. Lepingu järgi

kohustus kostja maksma lepingutasu 56 eurot, mis tasaarvestati kostjale väljastatava

laenusummaga, ja tagastama laenusumma koos intressi ja muude lisatasudega hagejale igakuiste

osamaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 22.03.2024.

Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud

lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS §

402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja

annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

2-24-127213

4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks oleva krediidilepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostja

deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 3000 eurot ja kohustusteks 85 eurot. Hageja väitel

analüüsis ta kostja pangakonto väljavõtte ja Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete põhjal, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 2849,52 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 782,94 eurot.

Hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 105–182), millest nähtub, et kolm

kuud enne laenulepingu sõlmimist (09.04.2024) on kostja saanud sissetulekutena Töötukassalt

töövõimetoetust 2024. aasta märtsis 539,40 eurot ja veebruaris ning aprillis 576,60 eurot,

Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 2024. aasta veebruaris, märtsis ja aprillis 41,68 eurot

ning elatusabi 2024. aasta veebruaris ning aprillis 127,82 eurot ja märtsis 70,27 eurot, mis teeb

keskmiseks kuusissetulekuks kokku 714,52 eurot. Viidatud perioodil ei nähtu pangakonto

väljavõttelt kostjale töötasu laekumist. Hageja ei ole esitanud kohtule hagiavalduses viidatud

Maksu- ja Tolliameti vastust kostja sissetulekute osas, mille põhjal hageja väidetavalt analüüsis

kostja sissetuleku suuruseks 2849,52 eurot kuus ja hindas kostjat maksevõimeliseks. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järgis

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud hagi üksnes kostjale välja makstud laenu põhiosa ja seadusjärgses määras

intressi ning viivise nõude osas.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 kohaselt

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlg summas 956 eurot, millest 900 eurot on

tagastamata laenusumma ja 56 eurot lepingutasu, mis tasaarvestati kostjale väljastatava

laenusummaga. Hageja on kandnud kostjale 09.04.2024 ülekandega 900 eurot (dtl 63).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel ei võlgne kostja hagejale muid lepingus

kokku lepitud tasusid kui VÕS §-s 94 sätestatud määras intress, sh ei võlgne kostja hagejale

lepingutasu. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 900

eurot.

2-24-127213

Hageja maksis kostjale laenusumma 09.04.2024 (dtl 63) ning ütles laenulepingu üles 26.07.2024

(dtl 66). Kostja ei tasunud hagejale ühtegi laenumakset. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP

intressimäär) on olnud perioodil 09.04.2024–30.06.2024 4,50% ning perioodil 01.07.2024–

26.07.2024 4,25%. Seega on intress seadusjärgses määras perioodi 09.04.2024–26.07.2024 eest

kokku 11,90 eurot (900 eurot * 4,5% * 83 päeva + 900 eurot * 4,25% * 26 päeva).

Kostja on olnud põhivõla tagastamisega viivituses perioodil 27.07.2024–11.12.2024 (alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni) kokku 138 päeva. Seega

on viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 27.07.2024–11.11.2024 eest

41,57 eurot (900 eurot * 8+4,25% * 138 päeva).

9. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja edasiulatuva viivise nõue seaduses ettenähtud määras.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

10. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja võlanõue lisateenuste eest.

Hagiavalduse ja kohtule esitatud lisateenuste lepingute (dtl 74–82) kohaselt on hageja poolt

pakutavad lisateenuste osutamise lepingud sõlmitud eraldiseisvate lepingutena. Kostja on

sõlminud B on Track, B Secure ja B Secure+ lepingud, mille maksed on kokku 27,98 eurot kuus.

Hageja palub kostjalt välja mõista lisateenuste lepingust tuleneva võlgnevuse 111,92 eurot

perioodi 22.04.2024–22.07.2024 eest. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt

hageja kasuks lisateenuste eest välja 111,92 eurot.

11. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla summas 900 eurot, intressi summas 11,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

perioodi 27.07.2024–11.12.2024 eest summas 41,57 eurot ja lisateenuste eest tasu summas

111,92 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 12.12.2024

viivise põhivõlalt 900 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

Ülejäänud osas, s.o põhinõude, intressi ja viivise nõudes suuremas ulatuses, lepingu haldustasu ja

sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, sissenõutavaks muutunud viivist,

haldustasu ja lisateenuste eest tasu kokku summas 1226,36 eurot ning edasiulatuvalt viivist

põhivõlalt 33,65% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas

1275,45 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 1056,35

eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 86,87% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 86,87%

2-24-127213

ulatuses kostja kanda ning 13,13% ulatuses hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 515 eurot, sh hagilt tasutud

riigilõiv summas 315 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

13.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

315 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 315 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 250 eurot. Sega on hagilt tasutud

riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 315 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

13.2. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud

ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest

summas 20 eurot ja hagiavalduse koostamise eest summas 180 eurot. Hageja lepingulise esindaja

ajakuluks hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele on märgitud 1,5 tundi ja hageja

esindaja taotleb tasu arvestusega 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 1,5 tunni ulatuses on vajalik ja

põhjendatud. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka õigusabi eest taotletava tasumäära,

mis on 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Seega loeb kohus vajalikuks ja

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses

tehtud toimingute eest kokku summas 200 eurot.

Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 515

eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu 200 eurot.

13.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 86,87% ulatuses,

s.o summas 447,38 eurot (515 x 86,87%) kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik