3-24-2975/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2975

Määruse kuupäev

11.12.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks seoses kaebajalt pesukausi äravõtmisega ja

puuduliku infoga kaebaja suhtes koostatud individuaalses

täitmiskavas ning vangla kohustamiseks kaebaja pesukausi

tagastamiseks ja individuaalse täitmiskava täiendamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 17.07.2024 Tartu Vanglale kahjunõude,

märgukirja, taotluse ja vaidena pealkirjastatud pöördumise. Kaebaja märgib, et läbis „Viha ja

kriitika“ sotsiaalprogrammi ja teavitas korduvalt vanglat, et tema individuaalses täitmiskavas

(ITK) puudub selle programmi läbimise kohta info, kuid kontaktisik ei ole taotluse

esitamiseni viga parandanud ega infot ITK-sse lisanud. Kaebaja palub lisada info

sotsiaalprogrammi läbimise kohta tema ITK-sse ja hüvitada talle tekitatud kahju 500 eurot.

Kaebaja palub veel maksta talle hüvitise 5000 eurot selle eest, et temalt võeti 19.04.2024 ära

punane pesukauss, ja lisada pesukauss tagasi tema isiklike asjade nimekirja. Kaebaja kauss oli

tema isiklike asjade nimekirjas alates 2014. aastast, kuid 19.04.2024 võeti see kaebajalt ära.

1.1. Tartu Vangla jättis 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2 kahju hüvitamise taotluse

läbi vaatamata. 08.05.2024 registreeriti Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemis numbriga 1-

13/24/328-1 kaebaja kahju hüvitamise taotlus, milles ta soovis saada hüvitist mh selle eest, et

19.04.2024 võeti temalt ära punane pesukauss, mis oli tema isiklike asjade nimekirjas 2014.,

2017. ja 2018. aastal. Tartu Vangla jättis 02.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/328-4 kaebaja

kahju hüvitamise taotluse punast pesukaussi puudutavas osas rahuldamata. Seega on vangla

3-24-2975

kaebaja punast pesukaussi puudutava kahjunõude juba sisuliselt läbi vaadanud ja lõplikult

lahendanud. Samasisulise taotluse esitamisega ei saa kaebaja algatada uuesti sama taotluse

menetlust. Samuti ei ole kaebaja esitanud menetluse uuendamise taotlust haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 44 mõttes. Ka kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu, et esineks HMS § 44 lg-

s 1 sätestatud aluseid, mistõttu loeb vangla menetluse HMS § 43 lg 1 p 1 alusel lõppenuks.

Kuivõrd punase pesukausi kaebajale kuulumine ei ole tõendamist leidnud, on vaidlusalune ese

oma olemuselt muutunud kaebaja jaoks keelatud esemeks. Sellest tulenevalt ei ole vanglal

võimalik kaaluda ka selle kaebajale tagastamist.

Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist

puudutavas osas seaduses sätestatud tähtaega ületades. Kaebajale nähti „Viha ja kriitika“

töövihiku täitmine ette 28.08.2019 kinnitatud ITK-s 2020. aasta esimeseks kvartaliks.

Varasemates ITK-des ei olnud „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist ette nähtud. Valvuri

selgituste kohaselt väljastati nimetatud töövihik kaebajale 25.03.2020. 30.10.2020 kinnitatud

ITK nägi täitmisperioodi planeeritud tegevustena ette sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse

asendamise treening“ kinnistavad vestlused 2021. a esimeseks kvartaliks. Kuivõrd kaebaja

heidab ette seda, et töövihiku täitmine ei olnud tema ITK-s kirjas ning menetluse käigus on

selgunud, et töövihiku täitmine ei olnud kajastatud juba 30.10.2020. a ITK-s, oli kaebajale

vaidlusalune fakt teada juba 2020. a oktoobris. Seega oleks kaebajal tulnud esitada kahju

hüvitamise taotlus hiljemalt 30.10.2023 (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3). Kaebajal

ei saanud tekkida kahtlusi kahju tekitaja isikus. Isegi kui kaebaja ei tajunud võimalike

kahjulike tagajärgede saabumist kohe pärast seda, kui ta oli aru saanud, et 30.10.2020. a ITK-

s ei ole „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist kirja pandud, ei saanud kahjulike tagajärgede

saabumise äratundmine võtta aega ligi neli aastat. Kaebaja ei ole taotlenud menetlustähtaja

ennistamist. Tartu Vanglale ei ole teada selliseid objektiivseid asjaolusid, mis oleks võinud

takistada kaebajal kahju hüvitamise taotluse tähtaegset esitamist. Kahju hüvitamise taotlusest

ei nähtu ja Tartu Vanglale ei ole ka äratuntav, et kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette

nähtud tähtaja ületamiseks oleks olnud mõjuvaid põhjuseid. Seega ei kuulu tähtaeg

ennistamisele ning vangla jätab kaebaja kahju hüvitamise taotluse „Viha ja kriitika“ töövihiku

täitmist puudutavas osas HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt läbi vaatamata.

Kaebaja oli talle 30.10.2018 kinnitatud ITK-s ettenähtud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse

asendamise treening“ perioodil 28.02.2019-09.05.2019 läbinud ning Tartu Vangla

sekkumistegevuste osakonna osakonnajuhataja kinnitusel oli sotsiaalprogrammi läbimise

järgselt ITK-s „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmise ettenägemisel tegemist dubleeriva

tegevusega ning sellest tulenevalt vale planeeringuga. Seetõttu puudub põhjus vaidlusaluse

töövihiku täitmise ära märkimiseks kaebaja individuaalses täitmiskavas.

2. J. Kolesnikov esitas 29.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et tal oli

vanglas pesukauss enam kui 10 aastat ning sellekohaste dokumentidega valesti käitumise eest

peab vastutama vangla, mitte kaebaja. Pesukauss on kaebaja abivahend. Kaebaja märgib, et ta

ei ole kindel, kas tema varasem, 2024. a teises pooles esitatud kaebus punase pesukausi kohta

on sama, millega seoses ta praeguse kaebuse esitab, ning palub, kas kohus saab analüüsida

vangla ebaõiget käitumist seoses vangla 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2, et vanglat

vastutusele võtta. Kaebaja lisab, et vangla valetab ka „Viha ja kriitika“ programmi läbimise

kohta, et vangla saatis kaebajat seda programmi läbima. Kaebaja nõuab sellistes

programmides osalemist ise. Kaebaja palub teda vabastada riigilõivu tasumisest ja anda

talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja ei ole enda terviseprobleemide tõttu võimeline

ennast ise esindama.

KOHTU SEISUKOHT

3-24-2975

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu ta nõudis seda vanglale 17.07.2024 esitatud

kahjunõudes ehk kaebaja soovib saada hüvitist 5000 eurot selle eest, et temalt võeti

19.04.2024 ära punane pesukauss, ja hüvitist 500 eurot seoses sellega, et tema ITK-s

puuduvad andmed selle kohta, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha ja kriitika“. Kaebaja

ei ole selgelt märkinud, millist RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüve vangla on rikkunud.

Veel on kohtueelse menetluse materjale arvestades kaebaja eesmärk, et vangla märgiks tema

ITK-sse andmed selle kohta, et kaebaja on täitnud „Viha ja Kriitika“ töövihiku, ning tagastaks

temalt 19.04.2024 ära võetud punase pesukausi. Seega mõistab kohus kaebajat selliselt, et

kaebaja taotleb ka vangla kohustamist kaebaja soovitud andmete ITK-sse lisamiseks ja

kaebajale pesukausi tagastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).

4. Kohus on seisukohal, et kaebus vangla kohustamiseks kaebajale punase pesukausi

tagastamiseks ja pesukausiga seotud kahju hüvitamiseks tuleb tagastada. HKMS § 121 lg 1 p

3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule

varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu

menetluses. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et praeguses asjas esitatud kaebuse

nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud seonduvalt kaebajalt punase pesukausi äravõtmisega

kattuvad teises haldusasjas esitatuga.

4.1. Kaebaja esitas 13.09.2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2587 kaebuse, milles

väljendab rahulolematust temalt punase kausi äravõtmisega 19.04.2024. Kaebaja osutab

sellega seoses Tartu Vangla 02.09.2024. a otsusele nr 1-13/24/328-4. Haldusasjas nr 3-24-

2587 esitatud kohtueelse menetluse dokumentidest selgub, et kaebaja oli nõudnud vanglalt

temalt 19.04.2024 ära võetud punase pesukausi tagastamist ja sellega tekitatud kahju

hüvitamist enda 08.05.2024. a avalduses. Vangla lahendas kaebaja taotluse pesukausi

tagastamiseks 11.06.2024. a vastusega nr 1-13/24/328-3 ning vastava kahjunõude 02.09.2024.

a vastusega nr 1-13/24/328-4. Seejuures nähtub haldusasja nr 3-24-2587 materjalidest, et

kaebaja esitas vangla 11.06.2024. a vastusele nr 1-13/24/328-3 26.06.2024 ka vaide. Kuigi

kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-24-2587 esitanud sõnaselgelt nõudeid Tartu Vangla

kohustamiseks temalt 19.04.2024 ära võetud pesukausi tagastamiseks ja sellega tekitatud

kahju hüvitamiseks, viitab kaebaja selles kaebuses nii vangla 11.06.2024. a vastusele nr 1-

13/24/328-3 kui ka 02.09.2024. a vastusele nr 1-13/24/328-4. Samuti ei ole kaebaja

haldusasjas nr 3-24-2587 esitatud kaebuses nõus vangla selgitustega, et kaebaja asjade

nimekirjas puudus punane kauss juba alates 2014. aastast. Seega mõistab kohus haldusasjas nr

3-24-2587 esitatud kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud selles asjas pöörduda kohtu poole

ka pesukausi tagastamiseks kohustamise ja vastava kahju hüvitamise nõudega. Seega on

praeguses haldusasjas esitatud hilisem kaebus seoses kaebajalt punase pesukausi äravõtmisega

korduv. Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-24-2587 veel ühtegi

menetlustoimingut teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu

menetluses ning vangla tegevuse õiguspärasust seoses kaebajalt 19.04.2024 punase pesukausi

äravõtmisega ja võimaliku hüvitise väljamõistmisega saab hinnata tolle haldusasja raames.

Praeguses asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv.

5. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et kaebaja ITK-s

puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha ja kriitika“,

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

3-24-2975

5.1. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et ta on esitanud eelnevalt

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb enne

kahju hüvitamise kaebuse esitamist läbida VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus. Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kui vangla tagastas kaebaja

kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku

kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-

3-1-17-16, p 12).

5.2. Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2 kaebaja

17.07.2024. a kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et kaebaja ITK-s puuduvad andmed

sotsiaalprogrammi „Viha ja kriitika“ läbimise kohta, õigesti läbi vaatamata. Tartu Vangla

tugines taotluse läbi vaatamata jätmisel HMS § 14 lg 6 p-le 1, mille kohaselt tagastab

haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei

ennistata.

5.3. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebajale nähti „Viha ja kriitika“ töövihiku

täitmine ette 28.08.2019 kinnitatud ITK-s 2020. aasta esimeseks kvartaliks. Varasemates ITK-

des „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist ette ei olnud nähtud. Valvuri selgituste kohaselt

väljastati nimetatud töövihik kaebajale 25.03.2020. Vangla otsusest nähtub veel, et

30.10.2020 kinnitati kaebaja suhtes uus ITK. Kohtu hinnangul on vangla õigesti märkinud, et

kuivõrd kaebaja heidab ette seda, et töövihiku täitmine ei olnud tema ITK-s kirjas ning

menetluse käigus on selgunud, et töövihiku täitmine ei olnud kajastatud juba 30.10.2020. a

ITK-s, oli kaebajale vaidlusalune fakt teada juba 2020. aasta oktoobris. Seega oleks kaebajal

tulnud esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale hiljemalt 30.10.2023 vastavalt RVastS § 17

lg-le 3. Kohus nõustub vanglaga, et isegi kui kaebaja ei tajunud võimalike kahjulike

tagajärgede saabumist kohe pärast seda, kui ta oli aru saanud, et 30.10.2020. a ITK-s ei ole

„Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist kirja pandud, ei saanud kahjulike tagajärgede saabumise

äratundmine võtta aega ligi neli aastat. Kaebaja ei taotlenud menetlustähtaja ennistamist

vastavalt HMS § 34 lg-le 1. Kohus leiab, et vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebajal

ei saanud esineda kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja ületamiseks

mõjuvaid põhjuseid, mistõttu ei kuulunud tähtaeg ennistamisele.

5.4. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla jätnud 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2

kaebaja kahjunõude seoses tema ITK-s puuduvate andmetega „Viha ja Kriitika“ töövihiku

täitmise osas HMS § 14 lg 6 p 1 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata. Kuna eelnimetatud Tartu

Vangla otsus on selle kahjunõude aluse osas õiguspärane, on kaebajal VangS § 11 lg-s 8

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus selles osas nõuetekohaselt läbimata. Seetõttu tuleb

J. Kolesnikovi hüvitamiskaebus seoses tema ITK-s puuduvate andmetega „Viha ja kriitika“

programmi läbimise kohta HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

5.5. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

6. Kaebus vangla kohustamiseks lisama kaebaja ITK-sse märge „Viha ja Kriitika“ töövihiku

täitmise kohta kuulub kohtu hinnangul tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3-24-2975

6.1. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6.2. Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on

kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles

esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende

rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise

tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava

koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja

§ 3 lg 1).

6.3. Riigikohus ei ole pidanud ITK koostamist ja rakendamist reguleerivale määrusele vastava

ITK kohtulikku vaidlustamist võimalikuks, kuna valdavas osas on ITK soovitusliku

iseloomuga programmiline dokument ning seega üldjuhul ei ole sellel kinnipeetava õigustele

ja kohustustele vahetut mõju. ITK on vaidlustatav üksnes juhul, kui määrusele mittevastava

ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti tunnustele (Riigikohtu 17.06.2010. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 20). Näiteks on tunnustatud kaebeõigust olukorras, kus

seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on

ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (Riigikohtu 03.10.2012. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12 ning 19.10.2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-15,

p 29). Sellisel juhul on lubatav ITK vaidlustamine üksnes osas, milles see vastab haldusakti

tunnustele (st tekitab, muudab või lõpetab kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Ka praegusel

juhul leiab kohus, et kaebajal puudub ITK ning selles puuduoleva info („Viha ja Kriitika“

töövihiku täitmise osas) eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1).

Kaebaja ei saa nõuda vangla kohustamist ITK kaebaja soovitud viisil täiendamiseks.

6.4. Määruse nr 21 § 1 lg 3 p 7 kohaselt peab täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1

sätestatule tegevusi riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut. Tartu Vangla selgitas

täiendavalt 25.09.2024. a otsuses nr 1-13/24/454-2, et „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise

puhul ei ole tegemist sotsiaalprogrammiga, töövihiku täitmine on individuaalne tegevus ja

selle täitmine ei pea olema kantud kinnipeetava ITK-sse. Kuivõrd kaebaja läbis temale

planeeritud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ perioodil 28.02.2019–

09.05.2019, oli 28.08.2019. a ITK-s ette nähtud „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise näol

tegemist dubleeriva tegevusega ning tegemist ei olnud korrektse planeeringuga. 30.10.2020

kinnitatud ITK koostanud inspektor-kontaktisik märkas tehtud viga ning 30.10.2020

kinnitatud ITK-s „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmist enam ette nähtud ei olnud.

6.5. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus ning ka

vajadus nõuda vangla kohustamist kaebaja poolt töövihiku täitmist puudutava info tema ITK-

sse lisamiseks. Ühtlasi ei ole kaebaja välja toonud ühtegi vangla tegevust ja/või haldusakti,

milles vangla oleks tuginenud sellele, et kaebajal ei ole täidetud „Viha ja Kriitika“ töövihik.

6.6. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse vangla kohustamise nõudes

kaebaja ITK-sse andmete lisamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus märgib, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

8. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3-24-2975

9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

9.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad vangla

tegevused, millega kaebaja rahul ei ole. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2246, 3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Eelnevat ei muuda kohtu hinnangul ka kaebaja poolt väidetud tervisprobleemid. Sõltumata

kaebaja terviseprobleemidest on kaebaja olnud varasemalt suuteline pöörduma nii kohtu kui

ka vangla poole.

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p

1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)