2-24-116311/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-24-116311

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Põlvas

Kohtuasja number

2-24-116311

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi U.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1860,38 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, Postiaadress: XXX, xxxx, XXX),

Lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: U.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

11. detsember 2024 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi U.P vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt U.P-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank

Finance ja kostja vahel 02.10.2023 sõlmitud järelmaksulepingust L89013868001

tulenev põhivõlgnevus 1471,80 eurot ning viivis põhinõudelt (1471,80 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi U.P vastu rahuldamata intressi 140,28 eurot,

lepingutasu 20 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja

lepingujärgse sissenõutavaks muutunud viivise 80,56 eurot nõudes.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 550 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot,

õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot).

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 550 eurot ning viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1(6)

2-24-116311

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Group hagi U.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista AS Inbank Finance ja kostja vahel

02.10.2023 sõlmitud järelmaksulepingust L89013868001 tulenev põhivõlgnevus 1471,80

eurot, intress 140,28 eurot, lepingutasu 20 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja lepingujärgse sissenõutavaks muutunud viivise 80,56 eurot. Lisaks esitas hageja

kostja suhtes alternatiivse nõude (juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja

ei ole järginud kostjaga laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet), milles

palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1471,80 eurot ning viivis põhinõudelt (1471,80

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.02.2024. Juhul, kui kostja ei vasta hagile

kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.

Menetluse käik

2. Kohus on hagejale 06.06.2024 ja 23.07.2024 määrustes selgitanud

tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist.

3. Tartu Maakohus võttis 27.08.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale

tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta

tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja

nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

2(6)

2-24-116311

Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata, toimetas kohus hagimaterjalid

27.08.2024 määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne

avaldati 28.03.2024 ja loeti kättetoimetatuks 12.09.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus teeb tagaseljaotsuse

põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja krediidiandja

vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja esialgse krediidiandja vahel

sõlmitud tarbijakrediidileping. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on

hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tegemist on VÕS § 108 lg

1 tähenduses rahalise kohustuse täitmise nõudega.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava

tähtaja määramine.

8. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt

Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu

19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Esialgne krediidiandja tegi laenuotsuse laenutaotluses esitatud andmete ning

maksehäireregistri väljavõtte alusel. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

3(6)

2-24-116311

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab,

et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma

suurusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete

maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja

tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei

nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäireregistri

andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste

olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema

sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku

neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi

maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele.

9. Seoses hageja esitatud alternatiivse nõudega märgib kohus järgmist. TsMS § 370 lg 2

võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub

rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohtu hinnangul ei ole

praegusel juhul tegemist alternatiivsete nõuetega. Hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude

ning hageja nö alternatiivse nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osaliselt

rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuete esitamisega vähendada

riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab TsMS § 163

järgi kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 370 komm 3.5.3 c). Kohtu

hinnangul oli hagejal võimalik hagist osaliselt loobuda (TsMS § 429) või hagi osaliselt tagasi

võtta (TsMS § 424), kuid hageja ei ole seda teinud. Olukorras, kus kohus rahuldab väiksema

nõude, on tegemist nõude osalise rahuldamisega.

10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud

üksnes osaliselt, st sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise

ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1471,80

eurot ning viivis põhinõudelt (1471,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.02.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

11. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis

täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses

(Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

4(6)

2-24-116311

13. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot.

14. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.

15. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses,

st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20

eurot.

16. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

3-2-1-115-14, p 11).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt

kehtestatud hinnakirjaga.

Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 2 töötundi.

Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud

2 tunni ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, volikiri,

menetluskulude nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid,

hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema

kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul ei ole hageja

õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 tunni mahus mõistlikud ja on

põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse

5(6)

2-24-116311

koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik

ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

käesolevas menetluses 180 eurot (1,5h x 120 eurot).

17. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 550 eurot, s.o riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

20. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317

lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-

s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri

2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.2).

21. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

6(6)