2-24-9353/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9353

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi V.K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

20 719,78 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757);

lepinguline esindaja Ivar Tammemäe

Kostja: V.K. (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 21.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr CL-EEC-

22009160 tulenev põhivõlgnevus 17 472,94 eurot, intress 1022,31 eurot, lepingu

haldustasu 12,34 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, viivis perioodi 19.04.2024-

14.06.2024 eest 296,61 eurot, viivis perioodi 15.06.2024-11.12.2024 eest 936,66 eurot ja

viivis kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude (17 472,94 eurot)

täitmiseni määras 10,90% krediidisummalt aastas.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1360 eurot.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.06.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja vahel 21.05.2022 sõlmitud

laenulepingust nr CL-EEC-22009160 tulenev põhivõlgnevus 17 472,94 eurot, intress 1022,31

eurot, lepingu haldustasu 12,34 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja hagi esitamise seisuga

(14.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 302,64 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks alates 15.06.2024 kuni lepingust nr CL-EEC-22009160

tuleneva tagastamata krediidisumma (17 472,94 eurot) täieliku tasumiseni välja viivis 10,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 18.06.2024. Hagi on kostjale kätte toimetatud avalikult

24.08.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile

vastust esitanud.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 21.05.2022 sõlmitud laenuleping nr CL-

EEC-22009160. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu

digiallkirjastanud ning et leping oli kostjale kättesaadav. Kohus loeb kostja poolt omaks

võetuks, et kostja on allkirjastanud digitaalselt lepinguga samas konteineris oleva Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu üldtingimused ja lepingu maksegraafiku.

Hageja väitel oli lepingu kohaselt krediidi kulukuse määr 12,28% aastas. Kohus loeb kostja

poolt omaks võetuks hageja väited, et krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti aluseks

laenusumma 19 550 eurot, intressimäär 10,9%, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev

25.04.2031, osamaksete arv 107, laenulepingu sõlmimise tasu 293,25 eurot, igakuine lepingu

haldustasu 1,99 eurot. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra.

Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, see

oli tarbijakrediidilepingule ettenähtud vormis ning ei olnud tühine krediidi kulukuse määra

ületamise tõttu.

Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste

valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et

kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel koguti

kostja pangakonto väljavõte 5,5 kuu kohta, et tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks viimase

kolme kuu jooksul 3105 eurot ning krediidikohustused 1345,32 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et laenusumma 19 550 eurot on kostjale

välja makstud 23.05.2022. Laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 293,25 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et kostja jäi tagasimaksetega viivitusse

ning kui kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega, saatis krediidiandja

29.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava

kahenädalase tähtaja võla tasumiseks. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väite, et

kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul ja et krediidiandja saatis 18.04.2024

kostjale lepingu lõpetamise teate. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu üles

ütlemise hoiatus ja teade saadeti posti teel kostja kodusele aadressile xxx.

Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles

18.04.2024 ning kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on hagejale tasunud põhiosa

katteks 2077,06 eurot ja peale lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale tasunud ühtegi

makset. Seega on kostja põhivõla jääk 17 472,94 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates

25.10.2023 (17. osamaksest) kuni ülesütlemiseni s.o 18.04.2024, kokku summas 1022,31

eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu

1,99 eurot kuus ning et 18.04.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

25.09.2023-25.03.2024 laenuhaldustasud, kokku 12,34 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et hageja on saatnud kostjale 15.01.2024 tasulise

meeldetuletuskirja ja et vastavalt üldtingimuste p 4.3 ja 5.3 ja VÕS § 1132 lg 1 tuleb kostjal

hagejale hüvitada võla sissenõudmise kulu 5 eurot.

Pooled on lepingus nr CL-EEC-22009160 kokku leppinud, et viivisemäär on intressimääraga

võrdne, so 10,90% aastas.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 17 472,94 eurot, intressi 1022,31 eurot, lepingu

haldustasu 12,34 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja viivise alates 19.04.2024, so lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude (17 472,94 eurot) täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 10,9% aastas.

Ajavahemiku 19.04.2024-14.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis on 296,61 eurot.

Ajavahemiku 15.06.2024-11.12.2024 eest, s.o kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 936,66 eurot.

5. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

on: riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot. Hageja menetluskulude

nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Kostja ei ole hageja

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 20 719,78 eurot, millelt on riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Seega on hagilt tasutud

riigilõiv 1260 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas (10.06.2024 arvel nr 9339) märgitud

õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu

hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega,

milles kostja ei ole aktiivselt osalenud. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1360 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv

ja 100 eurot on lepingulise esindaja kulu.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 1360 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtulahendi täitmine ja kättetoimetamine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik