2-24-7431/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7431

Tsiviilasi

Rediem Capital AB (endine hageja TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali kaudu) hagi A. E. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

10 841,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697,

aadress Box 1252, 501 12 BORÅS, Stockholm);

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Ahto Järvela

Kostja: A. E. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil (05.11.2024)

RESOLUTSIOON

1. Lubada Rediem Capital AB-l astuda hagejana menetlusse TF Bank AB (publ.)

(Eesti filiaali kaudu) asemel.

2. Keelduda tsiviilasjas nr 2-24-7431 esitatud kompromissi kinnitamisest.

3. Rahuldada hagi osaliselt.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB ja kostja vahel 04.05.2018

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx (sisaldab ka 12.02.2017 ja 01.08.2017

tarbijakrediidilepingutest tulenevat võlgnevust) tulenev põhivõlg 586,87 eurot,

viivis põhivõlalt perioodi 11.05.2023-09.05.2024 eest 70,17 eurot, perioodi

10.05.2024-11.12.2024 eest 42,64 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 5027,44 euro ulatuses, intressinõue 861,18

eurot, haldustasunõue 29 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja

09.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 3155,72 euro ulatuses.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu esitas Harju Maakohtule 10.05.2024 hagi

kostja vastu ja 12.06.2024 hagiavalduse täienduse kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja vahel 04.05.2018 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx (sisaldab ka 12.02.2017 tarbijakrediidilepingust ja

01.08.2017 tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenevat võlgnevust) tulenev põhivõlgnevus

5614,31 eurot, intress 861,18 eurot, haldustasu 29 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

09.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3225,89 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 10.05.2024 kuni lepingust nr xxxx tuleneva

põhinõude summas 5614,31 eurot täitmiseni määras 18,9% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2017 tarbijakrediidilepingu nr 12.02.2017 (esimene

leping), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 100

eurot ehk kokku 5100 eurot. Lepingu jooksul on tasutud põhiosas katteks 248,42 eurot. Laenu

põhiosa jääk vahetult enne teise lepingu sõlmimist oli 4751,58 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 1.08.2017 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (teine leping), mille alusel

sai kostja täiendavalt laenu 3000 eurot. Laenujääk 7826,58 eurot koosnes käesoleva lepingu

alusel lisalaenu summast 3000 eurot, eelneva lepingu põhiosa jääk 4751,58 eurot ning

käesoleva lepingu lepingutasust 75 eurot. Seega lisalaenu andmisel lähtuti üksnes eelmise

laenulepingu põhiosa jäägist (ei sisaldanud eelmise laenu intresse, viivist või muid tasusid).

Lepingu jooksul on tasutud põhiosas katteks 654,07 eurot. Laenu põhiosa jääk vahetult enne

kolmanda lepingu sõlmimist oli 7084,53 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 4.05.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (kolmas leping), mille

alusel sai kostja täiendavalt laenu 1300 eurot. Laenujääk 8449,53 eurot koosnes käesoleva

lepingu alusel lisalaenu summast 1300 eurot, eelneva lepingu põhiosa jääk 7084,53 eurot

ning käesoleva lepingu lepingutasust 65 eurot. Seega lisalaenu andmisel lähtuti üksnes

eelmise laenulepingu põhiosa jäägist (ei sisaldanud eelmise laenu intresse, viivist või muid

tasusid). Lepingu jooksul on tasutud põhiosas katteks 2835,22 eurot, mistõttu laenu põhiosa

jääk on 5614,31 eurot (8449,53-2835,22).

2.2. Esimese lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,35%, mille arvutamisel oli arvesse

võetud krediidisumma 5000 eurot, intressimäär 15.90% aastas ja 0,044% päevas,

krediidisumma tagastamise periood 10.03.2017 – 10.02.2022, igakuine osamakse 126,65

eurot, laenulepingu sõlmimise tasu 100 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90.

2

Teise lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,46%, mille arvutamisel oli arvesse võetud

krediidisumma 3000 eurot, (üldsummas 7826,58 eurot) intressimäär 19,90% aastas ja 0,055%

päevas, igakuine osamakse 209,82, krediidisumma tagastamise periood 10.09.2017 –

10.08.2022, laenulepingu sõlmimise tasu 75,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot.

Kolmanda lepingu krediidi kulukuse määr oli 22,01%, mille arvutamisel oli arvesse võetud

krediidisumma 1300 eurot, (üldsummas 8449,53 eurot) intressimäär 18,90% aastas ja 0,053%

päevas, igakuine osamakse 221,62 krediidisumma tagastamise periood 10.07.2018 –

10.05.2023, laenulepingu sõlmimise tasu 65,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot.

2.3. Enne esimese lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt

750 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku igakuised kohustused olema 126,65

eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 623,35 eurot (750 – 126.65).

Enne teise lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt 1000

eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku igakuised kohustused olema 209,82

eurot. Lisaks oli kostjal kõrvalkulude maht 45 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja

kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 745,18 eurot

(1000 – 209.82 - 45 =745.18).

Enne kolmanda lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt

1000. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku igakuised kohustused olema 221,62

eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 778,38 eurot (1000 – 221.62 = 778,38).

Hageja toob kõigi kolme lepingu osas välja, et arvestades hagi aluseks olevate laenulepingute

laenusummat, osamaksete suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Hageja väitel tehti kõigi kolme lepingu sõlmimise eel

ka päringud maksehäireregistritesse ning et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Hageja leiab, et kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

2.4. Kostja on tasunud täielikult 1.- 25. osamakse ning osaliselt 26. osamakse, seega on kostja

võlas alates 26. osamaksest. Hageja saatis 10.04.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 24.04.2021 võlgnevuse tasumiseks (kostjal oli

selleks ajaks võlgnevuses 26.- 35. osamaksega). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.04.2021 lepingu üles.

2.5. Hageja arvestab intressi lepingujärgses intressimääras 18,9% aastas ja 0,053% päevas.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 26. osamaksest 10.07.2020 kuni ülesütlemiseni.

2.6. Hageja nõuab lepingu haldamise tasu 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so

25.04.2021.a. oli kostjal tasumata 10.07.2020 – 10.04.2020 osamaksete laenuhaldustasud,

s.o. kokku 29 eurot (10 x 2,90).

2.7. Viivist põhivõlalt (5614,31 eurolt) nõuab hageja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o alates 26.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lepingujärgses viivise määras

s.o 18,9%.

2.8. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist

kokku 50 eurot lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust järgmiselt: 16.06.2021

esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 7.07.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot,

15.07.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete

3

töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.9. Kohtu nõudel esitas hageja nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Vastavalt

lepingu maksegraafikule tuli laen tagastada perioodil 10.06.2018 – 10.05.2023 ehk kõikide

osamaksete tähtaeg oli hagi esitamisega saabunud. 12.02.2017 lepingu alusel sai kostja laenu

5000 eurot, 1.08.2017 lepingu nr xxxx alusel sai kostja lisalaenu 3000 eurot, 4.05.2018

lepingu nr xxxx alusel sai kostja veel lisaks laenu 1300 eurot. Kokku sai seega kostja laenu

summas 9300 eurot. Kõigi kolme lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid summas

8313,13 eurot. Seega arvestades kõik maksed saadud laenude katteks on põhiosa jääk 986,87

eurot. Kohtuvälises menetluses on kostja tasunud hagejale täiendavalt 400 eurot, seega

põhiosa jääk on 586,87 eurot. Seega juhul kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku

laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja välja mõista põhivõla jääk 586,87 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast

päevast so 11.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hageja on 09.10.2024 kompromissilepingus avaldanud kohtule ka taotluse asendada senine

hageja uuega tulenevalt sellest, et senine hageja loovutas 01.09.2024 oma nõuded sh nõude

kostja vastu Rediem Capital AB-le (registrikood 559310-4697). Kompromissilepingus

sisaldub ka kostja kinnitus, et kompromissilepingu allkirjastamisega annab ta nõusoleku

hageja asendamiseks. Kohtule esitatud kompromissilepingul on kostja digiallkiri.

Kohus leiab, et Rediem Capital AB saab astuda senise hageja asemele menetlusse TsMS §

210 lg 3 esimese lause kohaselt. Hageja avaldas, et sel juhul palub ta kohtuotsusega välja

mõista summad Rediem Capital AB kasuks.

4. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 16.07.2024.

Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest.

Kostja sisulist vastust esitanud ei ole, on üksnes kinnitanud, et sai kätte kohtukutse ning

küsinud saadetud dokumentide kohta. Kohtuistungist 05.11.2024 võttis osa hageja, kostja ei

ilmunud ega teatanud ka mitteilmumisest.

Kohus selgitas istungil hagejale, et ei kinnita 09.10.2024 kompromissi ilma, et kohus oleks

saanud vahetult kostjale selgitada nõudega seonduvat. Muu hulgas seda, et kompromissi

kohaselt peaks kostja tasuma küll veidi vähem kui oli hagi nõue (kompromissi summa kokku

5450,72 eurot), ent kordades rohkem kui tal tuleks maksta juhul, kui kohus leiab, et hageja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt pakkus kohus hagejale, et kas

lükata istung edasi, lootuses, et kostja järgmisel korral ilmub kohtusse ning kohus saab ta

vahetult ära kuulata ning veenduda kostja tahtes. Hageja avaldas, et ei soovi istungi edasi

lükkamist ning taotleb asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.

Kuivõrd kohus ei ole veendunud, et kostja on aru saanud enda õigustest ning kompromissi

kohaselt tuleks kostjal tasuda kordades rohkem, kui vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise tuvastamise korral, ei kinnita kohus 09.10.2024 kompromissi.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4

5.1. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse

tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale

lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.

5.2. Hageja leiab, et lepingud olid sõlmitud taasesitatavas vormis. Hageja on kohtule esitanud

nõude aluseks olevad laenulepingud, mis on kostja poolt digiallkirjastatud (esimene leping

12.02.2017, teine leping 1.08.2017 ja kolmas leping 4.05.2018). Digiallkirjastatud lepingute

konteineris on lepingu eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht. Kohtuistungil avaldas hageja, et lepingud saadeti kostjale kostja enda

poolt antud e-postiaadressile allkirjastamiseks, ta allkirjastas need enda arvutis ja saatis tagasi

ning seeläbi sai kostja lepingud püsival andmekandjal.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning

olid sõlmitud nõutud vormis.

Hageja on esitanud laenu väljamaksmise kohta tõendid (maksekorraldused, dtl 133-137)

millest nähtub, et kostjale on 13.02.2017 välja makstud 5000 eurot, 02.08.2017 3000 eurot ja

04.05.2018 1300 eurot. Kostja on seega tõendanud 9300 euro kostja kasutusse andmise.

Krediidi kulukuse maksimaalne määr esimese lepingu sõlmimise ajal oli 56,85%, teise

lepingu sõlmimise ajal 56,76% ja kolmanda lepingu sõlmimise ajal 56,43% ning kohus

kontrollis, et lepingute krediidi kulukuse määrad jäid maksimaalsete määrade piiresse.

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

5

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud

laenutaotlused (dtl 79 – 81). Hageja väitel tehti ka maksehäireregistri päringud, ent nende

kohta on kohtule esitatud päring (dtl 36), mis on tehtud enne kohtusse pöördumist 2024. a,

mis ei tõenda päringu tegemist ega selle tulemusi enne laenude väljastamist. Hageja ei ole

esile toonud, et kostjalt oleks nõutud pangakonto väljavõtet.

Kohus saab aru, et hageja on jaganud laenutaotlusel oleva sissetuleku summa kuude arvuga

aastas (esimese laenu taotluses on kostja sissetulekuks märgitud 9000 eurot, teises ja

kolmandas 12 000 eurot). Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostja sissetuleku suurust ega

selle allikat kusagilt kontrollinud (nt riiklikest registritest või pangakonto väljavõttelt).

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta oleks välja selgitanud ja kontrollinud olemasolevaid

finantskohustusi (kuigi laenutaotlustel on nende olemasolule viidatud) ning igakuiste

6

majandamiskulude suuruse. Kohtu hinnangul ei saanud hageja laenutaotlustel esitatut pidada

usaldusväärseks, sest lühikeste ajavahemike järel esitatud laenutaotlustes on esimesel korral

märgitud eluaseme tüübiks „koos vanematega“, teises „omanik“ ja kolmandas „rentnik“. Ka

täiskasvanute arv perekonnas on laenutaotlustel olnud muutuv.

Kohtu hinnangul on hageja jätnud seega vastutustundliku laenamise kohustuse täielikult

täitmata.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi

põhivõlga ning seadusjärgses määras intressi ja viivist.

7. Põhivõla nõue

Hageja on kohtu nõudel teinud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõude ümberarvestuse. Selle

kohaselt sai kostja 9300 eurot ning on teinud tagasimakseid 8313,13 eurot + kohtuvälises

menetluses 400 eurot, seega põhiosa jääk on 586,87 eurot.

Lepingud on tähtaegselt lõppenud (esimese lepingu tähtaeg oli 10.02.2022, teisel 10.08.2022

ja kolmandal 10.05.2023). Lepingute lõppkuupäevaks pidi kogu põhivõlg olema tasutud.

Seega on lepingutest tulenev põhivõlg sissenõutav.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude 586,87 euro ulatuses VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1,

VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

8. Intressi ja haldustasu nõuded

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise puhul asendub lepingu intressimäär

seadusjärgse intressimääraga, mis lepingute sõlmimise ajal oli 0 ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus jätab seega VÕS § 4034 lõikest 7 tulenevalt

hageja intressinõude ja haldustasu nõude rahuldamata.

9. Viivisenõue

Hagis nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates

26.04.2021 lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas.

Arvestades, et kostjal on laenuks saadud 9300 eurost tagastamata vaid 586,87 eurot, on selge,

et jaotades kostja poolt kokku tagasi makstud summad viimase lepingu järgsete tagasimaksete

arvuga (60), ei oleks kostja olnud 26.04.2021 võlas ning lepingu üles ütlemise eeldused ei ole

seega ümberarvestuse korral täidetud.

Ümberarvestuse juures toob hageja välja, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral on hagejal õigus saada viivist seadusjärgses viivisemääras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast so 11.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus nõustub, et VÕS § 113

lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku

lepitud viivisemäärast. Hagi esitamiseni kehtinud seadusjärgne viivisemäär ei olnud

lepingujärgsest viivisemäärast kõrgem. Ning kuivõrd lõpptähtajaks pidi kogu põhivõlg olema

tagastatud, mõistab kohus viivise välja alates 11.05.2023.

Kuni kohtuotsuse tegemise päevani (k.a) mõistab kohus viivise põhivõlalt välja kindla

summana eurot ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ajavahemiku

11.05.2023-09.05.2024 eest on viivis 70,17 eurot ja 10.05.2024-11.12.2024 eest on viivis

42,64 eurot.

10. Sissenõudmiskulud

Hageja leiab, et tal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu

lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg-st 2. Hageja viitas, et lepingule lisatud tarbijakrediidi

7

teabelehes (dtl 54) oli märgitud, et maksetega hilinemisega kaasneb krediidiandjal õigus

nõuda meeldetuletuskirja tasu 4,15 eurot.

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda, ei olnud ka

võla sissenõudmiskulud tehtud peale lepingu lõppemist (ega ka peale kolmanda lepingu

korralist lõppemist).

Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtu ette toonud meeldetuletuskirjade

saatmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusi ning kohus jätab nõude rahuldamata.

11. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 840 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 338

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega

16.07.2024. Kostja vastanud ei ole. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja

toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole, samuti ei

ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi

kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandjaks

oleva hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täielik täitmata jätmine (vt ka Trt

RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik

8