3-22-162/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-162

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tuvastada

Keskkonnaameti 07.12.2021 raieloa nr 50000523183

õigusvastasus

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad E.M ,

Y.Q ja B.N

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja H.O

Kaasatud haldusorgan Riigimetsa Majandamise

Keskus, esindaja X.X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-162.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus ja

tuvastada Keskkonnaameti 07.12.2021 raieloa nr 50000523183 õigusvastasus.

4. Mõista Keskkonnaametilt Päästame Eesti Metsad MTÜ menetluskulude katteks

välja 1983,90 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 13.01.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-22-162

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) registreeris 07.12.2021 otsustega metsaregistris metsateatised

lageraie tegemiseks Eesti Vabariigile kuuluva, Põlva maakonnas Kanepi vallas Ihamaru külas

asuva Ilumetsa metskond 5 (registriosa nr 14514850, katastritunnus 35402:003:0977) metsa

kolmel erineval eraldisel. Teiste hulgas registreeriti metsateatis nr 50000523183 (edaspidi ka

raieluba) lageraie tegemiseks eraldisel 13 (0,63 ha, 186 tm).

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi tuvastada 07.12.2021 raieloa nr 50000523183 õigusvastasus.

Vaidlustatud haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54 ja 56 ettenähtud

nõuetele. Raieluba on vastuolus Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 2017

kehtestatud Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringuga „Põlva maakonna

asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (Põlva maakonnaplaneeringu

teemaplaneering) ning Kanepi vallas kehtiva Kõlleste Vallavolikogu 10.07.2009 otsusega nr 9

kehtestatud Kõlleste valla üldplaneeringuga. Kõlleste valla üldplaneeringu kohaselt asub

eraldis 13 täies ulatuses esimese taseme väärtuslike maastike alal, kuid ulatub ka

rohevõrgustiku alale ning Palojärve ja Väikese Palojärve ümbruse puhke- ja virgestusmaale.

Kõlleste valla üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustik määratud keskkonnatingimuste

teemaplaneeringuga. Raieloast ei nähtu rohevõrgustiku eesmärkidega arvestamist kooskõlas

eespool nimetatud planeeringutega, samuti rohevõrgustiku ala lagedaks raiumise põhjendusi.

Samas piirkonnas on rohevõrgustiku alal ka varem tehtud suuremahulisi uuendusraieid, sh

lageraieid (vaidlustatud haldusasjas nr 3-21-2778). Uuendusraied kahjustavad oluliselt

rohevõrgustiku toimimist. Kuna KeA kiitis metsateatise heaks samal päeval, kui see esitati

registreerimiseks, ei ole usutav, et KeA on sisuliselt hinnanud selle kooskõla

üldplaneeringuga.

Raieloa andmise otsuse on teinud metsaregistri automaatsüsteem. Selleks puudus seadusest

tulenev volitus. Automaatsüsteem ei tohiks teha kaalutlusotsuseid, eriti keskkonnakaitse

valdkonnas, kus on vaja tasakaalustada väga erinevaid väärtusi ja huve.

KeA ei ole välja selgitanud ohustatud liikide esinemist raiealal. Nt on teada, et selles

piirkonnas pesitseb kanakulle.

Kaebajat ei kaasatud nõuetekohaselt haldusmenetlusse. Rikutud on tema õigust olla ära

kuulatud.

3. KeA ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) palusid jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus

jättis 01.02.2023

otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.12.2022 otsuses nr 3-21-979, et kavandatud raiet lubava

märkega metsateatise registreerimine metsaregistris kujutab endast haldusakti andmist

elektroonilises vormis, mis ei ole iseenesest õigusvastane. KeA ei kasuta metsateatiste

registreerimisel tehisintellekti, vaid tegu on sisuliselt automatiseeritud andmetöötlusega, mille

puhul programm kontrollib üksnes metsateatise vastavust etteantud andmetele ja

kriteeriumitele. Kaebaja õigusi ei saa eraldiseisvalt rikkuda see, kuidas on metsateatist

menetletud. Kaebaja õigusi saaks rikkuda ainult see, kui just vaidlustatud metsateatise

2(7)

3-22-162

automaatne kontrollimine ja registreerimine oleks toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise.

Need ringkonnakohtu seisukohad on valdavas osas kohaldatavad ka siinsel juhul. Kohus leiab

siiski, et automatiseeritud metsateatiste menetlemise süsteem ei võimalda piisavalt arvestada

keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigusega ja neid nõuetekohaselt haldusmenetlusse kaasata.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17 kohaselt on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja

maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav

looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja

tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. PlanS § 59 lg 1 p 9 kohaselt on

maakonnaplaneeringu ülesandeks mh rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste

kasutustingimuste määramine. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust ei tulene

lageraie keeldu vaidlusaluse metsateatisega hõlmatud alal. Selles on sätestatud tingimused

rohevõrgustiku toimimise säilitamiseks. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et

looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Tuumaladel ja koridorides on

metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele

tegeleda majandustegevusega. Samasugune juhis tuleneb Põlva maakonnaplaneeringu

seletuskirjast (lk 33), kus on mh märgitud, et planeeringus esitatud rohevõrgustiku piire

täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega.

PlanS § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks mh rohevõrgustiku toimimist

tagavate tingimuste täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Kaebaja toob

välja, et Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.7 „Rohelise võrgustiku aladel maade

arendamise tingimused“ kohaselt on rohevõrgustik määratud Põlva maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringus. Rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või

ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab

bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele

elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine,

keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Seletuskirjas on välja toodud, et

rohevõrgustiku eesmärk on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike,

poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures

säästlikkuse printsiibi järgimine. Samuti on seletuskirjas märgitud, et rohevõrgustiku

funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90%.

Rohevõrgustiku alal metsa majandamisse puutuvalt on seletuskirjas märgitud, et

metsakategooriaks on üldjuhul tulundusmets. Lisaks tuleb seletuskirja kohaselt säilitada

bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus. Kohus nõustub kaebajaga, et Kõlleste

valla üldplaneeringust tuleneb kohustus arvestada raieloa menetluses rohevõrgustiku

eesmärkidega, milleks on mh inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine,

bioloogilise

mitmekesisuse

säilitamine,

looduslike

ökosüsteemide

kaitsmine

ja

looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi säilitamine. Küll aga ei saa nõustuda sellega, et

kõnealune üldplaneering keelab lageraiete tegemise. Selleks, et üldplaneeringust saaks tulla

lageraie keeld kui väga oluline omandiõiguse piirang, peab see olema seal selgelt sätestatud.

Viidatud üldplaneeringust ei tulene sellist konkreetset piirangut. Lisaks on vastustaja

asjakohaselt välja toonud, et üldplaneeringu järgi peab loodusliku ala osatähtsus olema

vähemalt 90%. Ei ole vaidlust, et ka pärast lageraiet on tegemist loodusliku alaga, kuigi see

on inimtegevuse (lageraie) tõttu oma senise bioloogilise koosseisu ja põhilise tunnuse (mets)

olulises osas või täielikult kaotanud. Viidatud piirang on sätestatud eelkõige eesmärgiga

vältida looduslike alade täisehitamist ja sellest ei tulene otsest lageraie keeldu.

Seega ei välista kõnealused planeeringud raiet rohevõrgustiku aladel. Kui raie on kavandatud

rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid

tingimusi, sh konkreetselt sätestatud lageraie keeldu, ei saa KeA muude piirangute

3(7)

3-22-162

puudumisel raieloa andmisest keelduda. KeA ei pidanud eraldi põhjendama, miks raied on

maakonna- ja üldplaneeringuga kooskõlas.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et raieluba on õigusvastane, sest vastustaja jättis välja

selgitamata ohustatud liikide esinemise raiealal ja selle läheduses. Kaebaja ei ole toonud välja

ühtegi konkreetset asjaolu, millest pidanuks KeA-le ilmnema, et kavandatav raie võiks

negatiivselt mõjutada mõnda ohustatud liiki. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

metsateatise registreerimise ajal puudusid raiealal Eesti looduse infosüsteemi andmete

kohaselt kaitsealused liigid, samuti pole neid seal praegu. RMK on teadlik kõigist

registreeritud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendite elupaikadest. Raiete planeerimisel ja

teostamisel lähtub RMK KeA seatud tingimustest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohalik

elanik teavitas väidetavast röövlinnupesast RMK-d. RMK on selgitanud, et see pesa ei asunud

eraldisel, millel kavandati metsa majandada metsateatise nr 50000523183 alusel. RMK

spetsialist kontrollis asjaolusid enne raiet ja selgus, et tegemist on ronga pesaga. Kaebaja ei

ole tõendanud vastupidist.

Kaebaja on heitnud vastustajale ette, et teda ega avalikkust ei kaasatud metsateatise

menetlusse ning metsateatist ei toimetatud kaebajale kätte. Riigikohus selgitas 09.12.2022

määruses nr 3-22-348 (p 12), et seadus ei sätesta kohustust teha raieload teatavaks kõigile

kaebeõigust omavatele keskkonnaorganisatsioonidele. Kui organisatsioon ei ole juhtumiga

eriliselt seotud, siis ei ole üldjuhul tegu isikuga, kellele tuleks haldusakt HMS § 62 lg 2 alusel

kätte toimetada. Seega tulnuks kaebajat raiete registreerimisest eraldi teavitada üksnes juhul,

kui ta pidanuks olema menetlusse kaasatud. Kaebaja kaasamata jätmine oleks õigusvastane,

kui vastustajale pidi olema teada tema huvi olla metsateatiste registreerimise menetlusse

kaasatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus nr 3-20-2652, p 46). Siinses asjas ei

pidanud KeA-le teada olema kaebaja eriline huvi Palojärve ümbruses raiete tegemise vastu

ning kaebaja metsateatise registreerimise menetlusse kaasamata jätmine ei olnud

õigusvastane. Samal põhjusel ei olnud õigusvastane kaebajale raieloa kätte toimetamata

jätmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

ning teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud. Halduskohus viitas, et metsateatiste menetlemise süsteem on puudulik, kuid

pidas selle menetluse tulemusel antud raieluba siiski õiguspäraseks. Kaebaja jääb seisukohale,

et automaatsüsteemi kasutamise tõttu on raieluba õigusvastane. Halduskohus tugines

metsateatiste menetlemise automaatsüsteemiga seonduvalt ringkonnakohtu 22.12.2022 otsuse

asjas nr 3-21-979 põhjendustele, kuid see lahend ei olnud veel jõustunud ja kaebajal ei olnud

võimalik sellega tutvuda ning selle kohta arvamust avaldada.

Halduskohus leidis vääralt, et raieluba ei olnud vastuolus Kõlleste valla üldplaneeringuga.

Halduskohus hakkas ise tagantjärgi haldusakti motiveerima ning kohtu järeldused on ka

sisuliselt valed. Raieloaga lubatav lageraie mõjutab ilmselgelt rohevõrgustiku toimimist ning

KeA oleks pidanud sellega arvestama.

6. KeA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

KeA registreeris metsaseaduse (MS) § 41 lg 81 alusel metsateatise, sest kavandatud raie ei

olnud ühegi õigusaktiga vastuolus. Tegemist oli hindamis-, mitte kaalutlusotsusega, mistõttu

ei ole asjakohased kaebaja väited kaalutlusotsuse põhjendamisstandardite kohta.

4(7)

3-22-162

Raiepiirangud peavad olema üldplaneeringus konkretiseeritud, et KeA saaks raieloa andmisel

neile tugineda. Praeguses asjas pole see nii. Raieloast ei pea nähtuma, mida täpselt KeA

kontrollis ja miks jõuti järeldusele, et raieloa väljastamine on kooskõlas õigusaktidega, sh

üldplaneeringuga. Väited raieloa kooskõlast üldplaneeringuga väljuvad kaebeõiguse piiridest.

Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlustatud haldusakti ei andnud tehisintellekt. Pole tähtsust,

et halduskohtu otsuses tsiteeritud ringkonnakohtu lahend on jõustumata, sest halduskohtu

seisukoht on arusaadav.

KeA kaasab menetlusse isikud, kelle huvi menetluses osaleda on talle teada. Siinses asjas ei

olnud kaebaja huvi vastustajale teada.

7. RMK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kõlleste valla üldplaneeringust ei tulene raiepiiranguid rohevõrgustiku alal, mistõttu

kohalduvad raieloa andmisel üldised õigusaktidest tulenevad piirangud ja nende järgimisel ei

ole raieluba üldplaneeringuga vastuolus. Kaebaja omistab rohevõrgustiku aladele tähenduse,

mida seadusandja ega üldplaneeringu koostaja ei ole silmas pidanud. Rohevõrgustiku alad ei

ole kaitsealad. Vaidlustatud raieluba on õiguspärane ning seda ei muuda asjaolu, et

metsateatis kiideti heaks automatiseeritud menetluses.

8. Ringkonnakohus kõrvaldas 11.10.2024 määrusega RMK menetlusest kolmanda isikuna ja

kaasas ta HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel menetlusse arvamuse andmiseks.

9. Kaebaja viitas 22.11.2024 menetlusdokumendis, et halduskohtu otsus on vastuolus

Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 väljendatud seisukohtadega. See Riigikohtu otsus

muutis kaebaja hinnangul oluliselt senist kohtupraktikat, mis puudutas raieloa andmist

rohevõrgustiku alal. KeA ja RMK ei vastanud kaebaja seisukohale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Kaebaja märgib õigesti, et selle vaidluse lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu

28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 toodud seisukohti, mis puudutavad metsateatise

registreerimist rohevõrgustiku aladel.

12. Riigikohus selgitas viidatud otsuses, et rohevõrgustiku säilitamise tingimused sõltuvad

PlanS § 14 lg 1 p 5, § 56 lg 1 p 9 ja § 75 lg 1 p 10 kohaselt esmajoones riigi ja kohaliku

omavalitsuse planeeringutest. Kui kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus ei ole pööratud

rohevõrgustiku vajadustele piisavat tähelepanu, ei saa KeA metsateatiste registreerimisel

sellegipoolest jätta rohevõrgustikuga seonduvasse süvenemata. PlanS § 14 lg 1 p 5 ja § 56 lg

1 p 9 kinnitavad, et rohevõrgustiku säilitamine ei ole vaid kohaliku omavalitsuse, vaid ka riigi

pädevate asutuste vastutusalas. Metsateatise registreerimisel rohevõrgustikule avalduva ohu

hindamist ei ole põhjust pidada üldplaneeringu revideerimiseks. PlanS § 75 lg 1 p-st 10 ei

tulene kohustust säilitada kõik rohevõrgustikuga seotud kitsendused eranditult

üldplaneeringus.

Asjaolu, et üldplaneeringust ei nähtu ranget keelunormi raiete teostamiseks, ei tähenda, et

metsateatise esitaja omandipõhiõigus või ettevõtlusvabadus oleks igal juhul olulisem

rohevõrgustiku eesmärkidest. Huvi metsa majandada ja võimalikku olulist negatiivset mõju

rohevõrgustiku eesmärkidele tuleb vajaduse korral metsateatise menetluses kaaluda

konkreetseid asjaolusid arvestades. Õigusliku aluse kaalutlusotsuse tegemiseks annab MS §

41 lg 8 koos keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-ga 10 ja PlanS § 6 p-ga 17.

5(7)

3-22-162

Õigusakti nõudeks, mille alusel on vastustajal õigus MS § 41 lg 8 alusel metsateatise

registreerimisest keelduda, on KeÜS § 10, mille järgi tuleb keskkonnaohtu vältida.

Rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on

oluline keskkonnahäiring.

MS 4. ptk 3. jagu ning keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud „Metsa

majandamise eeskiri“ ei taga täiel määral rohevõrgustiku toimimist, sest need ei lähtu

rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada

varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele,

nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms. KeA võib piirduda metsaseaduse, selle

rakendusaktide ning üldplaneeringu tingimuste ja kitsenduste järgimisega vaid siis, kui

rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused on üldplaneeringus seatud vähemalt üldjoontes

läbimõeldult ning maakonnaplaneeringu üldisi kasutustingimusi ja rohevõrgustiku kõiki

ruumielemente arvestades.

KeA rakendatud halduseeskirja alusel toimiv automaatsüsteem ei näinud ette võimalust

rohevõrgustikuga seotud asjaolude juhtumipõhiseks hindamiseks ja ohu välistamiseks. KeA

kinnitusel arvestab arvutiprogramm MS-st ja selle rakendusaktidest tulenevaid üldisi

piiranguid raietele, samuti üldplaneeringusse kantud kitsendusi. See ei ole rohevõrgustiku

aladel igas olukorras piisav.

13. Siinses kohtuasjas vaidlustatud raieluba võimaldab raietegevust alal, mis asub Kõlleste

valla üldplaneeringu kohaselt täies ulatuses esimese taseme väärtuslike maastike alal ja ulatub

ka rohevõrgustiku alale ning Palojärve ja Väikese Palojärve ümbruse puhke- ja

virgestusmaale. Seejuures pole vaidlust, et KeA loal on 2021. a sügisel samas piirkonnas

rohevõrgustiku alal tehtud hulgaliselt uuendusraieid, sh lageraieid (vt metsateatised, mille

osas halduskohus jättis siinses asjas 17.03.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata, samuti

haldusasjas nr 3-21-2778 vaidlustatud metsateatised), mistõttu võivad mõjud rohevõrgustikule

kumuleerida. Seega eelnevalt refereeritud Riigikohtu lahendi kohaselt ei saanud vastustaja

metsateatiste registreerimisel lähtuda üksnes asjaolust, et üldplaneeringute kohaselt polnud

vaidlusalusel eraldisel lageraie keelatud. Vastustaja pidi hindama, kas üldplaneeringutes on

pööratud rohevõrgustiku toimimisele piisavalt tähelepanu.

14. Kõlleste valla üldplaneeringu aluseks on Põlvamaa maakonnaplaneering ning selle

teemaplaneering „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms

puhul põhitingimuseks, et rohevõrgustik jääks toimima. Seejuures ei tohi looduslike alade

osatähtsus tuumalas langeda alla 90%; tuumaladel ja koridoridel on metsakategooriaks

üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada

majandustegevust; rohelise võrgustiku koridoridel tuleb kaaluda majandamist kaitsemetsana;

säilitada tuleb bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus (lk 30–31).

15. Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirja (dtl 23 jj) p 5.7 kohaselt on rohelise võrgustiku

määratlemise eesmärgiks tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike,

poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures

säästlikkuse printsiibi järgimine. Lisaks Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus

sätestatud rohelise võrgustiku toimimise tagamise tingimustele ja soovitustele nägi Kõlleste

valla üldplaneering täiendavad tingimused ette üksnes inimasustusega seotud tegevustele.

Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirja p 4.11 kohaselt tuleb metsaressursse kasutada

säästlikult, metsamaade majandamisel lähtuda metsamajanduskavadest ning metsade

majandamise eesmärgist ja metsamajanduse heast tavast.

6(7)

3-22-162

16. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et Kõlleste valla üldplaneering on rohevõrgustiku

toimimist puudutavas osas deklaratiivne, üldsõnaline. Metsamajandamise mõju ei ole

sisuliselt hinnatud ning raietega seoses ei ole seatud mingeid piiranguid. Sarnaselt Riigikohtu

28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 tuvastatuga, ei ole ka siinsel juhul sätestatud spetsiifilisi

tingimusi rohevõrgustiku eripärast lähtudes. Järelikult ei saanud vastustaja metsateatisi

registreerida rohevõrgustiku osas asjaolusid välja selgitamata ja erinevaid huve kaalumata.

Samasugusel seisukohal oli ringkonnakohus Kõlleste valla üldplaneeringu osas 15.02.2024

otsuses nr 3-21-2778.

17. Ainuüksi seetõttu on vaidlustatud raieluba õigusvastane ning kaebus tuleb rahuldada.

Puudub vajadus hinnata kaebuse ja apellatsioonkaebuse teisi väiteid. Ringkonnakohus märgib

siiski, et raielubade andmise menetlusse kaasamise ja metsateatiste registreerimise

automaatsüsteemiga seonduvat on Riigikohus selgitanud eespool viidatud asjas nr 3-21-979.

18. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

01.02.2023 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse.

19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

20. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 40 eurot, kuid muude menetluskulude hüvitamist ei

taotlenud. Ringkonnakohtus palub kaebaja vastustajalt välja mõista 1943,90 eurot, s.o

riigilõiv 20 eurot ja esindajakulu 1923,90 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele on lisatud

SA Keskkonnaõiguse Keskus väljastatud arved ja õigusteenuse tegevusaruanded. Vastustaja

ei esitanud kaebaja menetluskuludele vastuväiteid.

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse õigusabikulud on asja mahtu ja

keerukust ning menetluse käiku arvestades põhjendatud. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga.

Kaotanud poolel tuleb hüvitada ka kõik vastaspoole tasutud riigilõivud. Seega tuleb

vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista kokku 40 + 20 + 1923,90 = 1983,90

eurot. Vastustaja ja kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud jäävad nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)