2-21-15896/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15896

Kohtuasi

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

avaldus Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16,

Rotermanni tn 6a korteriühistu vastu korteriühistu

dokumentidega tutvumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16,

Rotermanni tn 6a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

(registrikood 12645765), seaduslik esindaja MM

Puudutatud isik Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni

tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (registrikood

80416163), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 7. juuni 2023. a määruse resolutsiooni punkti 2 teist

lauset selliselt, et Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu peab esitama pangakonto väljavõtted Kyoko Ryoko Travel and

business services OÜ-le tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud ka sellised

füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), mis

võimaldavad tuvastada korteriomanikke.

2. Jätta Harju Maakohtu 7. juuni 2023. a määruse resolutsioon muus osas muutmata,

täiendades osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tallinn, Rotermanni tn

14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kanda.

5. Määrata rahaliselt kindlaks Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

määruskaebemenetluses kantud menetluskulud summas 320 eurot ja mõista need

Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistult

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ kasuks välja.

6. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1.

Rahuldada avaldus osaliselt.

2-21-15896

6.2.

Kohustada Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu juhatust võimaldama Kyoko Ryoko Travel and business

services OÜ-l tutvuda Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16,

Rotermanni tn 6a korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 1.

aprill 2020 kuni 31. juuli 2021 kohta. Korteriühistu peab esitama väljavõtted

tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi,

konto number ja makse selgitused), mis võimaldavad isikuid tuvastada.

6.3.

Jätta rahuldamata nõue võimaldada avaldajal tutvuda teistele

korteriomanikele korteriühistu poolt majanduskulude tasumiseks esitatud

arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021.

6.4.

Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja

määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16,

Rotermanni tn 6a korteriühistu kanda.

6.5.

Määrata rahaliselt kindlaks Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

määruskaebemenetluses kantud menetluskulud summas 320 eurot ja mõista

need Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistult Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluse käik

1. Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas kohtule avalduse Tallinn,

Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (puudutatud isik või

korteriühistu) vastu, milles palus kohustada korteriühistu juhatust võimaldada avaldajal

tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021

kohta ja teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud

arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja eriomandi nr 37 omanik. Avaldaja saatis 9. augustil 2021

puudutatud isikule e-kirja, milles palus võimaldada endal tutvuda korteriühistu pangakonto

väljavõttega ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021 kohta ja korteriühistule esitatud

elektriarvetega perioodi kohta alates 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021. 10. augustil 2021

saatis avaldaja puudutatud isikule e-kirja, milles soovis tutvuda teistele korteriomanikele

korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november

2017 kuni 1. august 2021.

1.2. 23. augustil 2021 teatas puudutatud isik, et raamatupidaja saab avaldajale dokumente

näidata kas 24. või 25. augustil kella 11–15 vahel 1–1,5 tunni jooksul. 25. augustil 2021 sai

avaldaja tutvuda elektriarvetega, kuid ei saanud tutvuda pangakonto väljavõttega ja teistele

korteriomanikele esitatud arvetega.

2 (10)

2-21-15896

1.3. 29. septembril 2021 saatis avaldaja puudutatud isikule e-kirja, paludes võimaldada endal

tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021

kohta ja teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud

arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021.

1.4. 5. oktoobril 2021 vastas puudutatud isik, et kohtumine avaldajaga toimus 25. augustil

2021 kell 12.00 korteriühistu raamatupidaja kontoris ja avaldajal oli võimalik kõikide tema

poolt nõutud dokumentidega tutvuda. Sellise vastusega puudutatud isik keeldus võimaldamast

avaldajal tutvuda pangakonto väljavõttega ja teistele korteriomanikele esitatud arvetega,

väites, et avaldaja on nendega tutvunud. Puudutatud isik eiras tõsiasja, et 25. augustil 2021

koostatud tutvumise protokollist, mille kirjutas alla puudutatud isiku raamatupidaja MP,

nähtub, et avaldaja ei saanud tutvuda pangakonto väljavõttega ja teistele korteriomanikele

esitatud arvetega.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.

2.1. Avaldaja on varasemalt käinud korduvalt erinevate korteriühistu dokumentidega

tutvumas. Sellega seoses on korteriühistu pidanud kandma täiendavaid kulusid

raamatupidajale, kes on avaldajale soovitud dokumente näidanud. Eeltoodut arvestades on

korteriühistu seisukohal, et avaldaja nõue on vastuolus avalduse aluseks oleva KrtS § 45

eesmärgiga. Avaldaja on juba mitu aastat regulaarselt korteriühistule teabenõudeid esitanud,

millele korteriühistu on ka vastanud. Avaldaja on käinud mitu korda korteriühistu

raamatupidajaga kohtumas, koos on arveid analüüsitud, vaadatud üle dokumente jms.

2.2. Korteriühistu ei ole keeldunud avaldajale mõistlikus ulatuses dokumentidega tutvumise

võimaldamisest. Avaldaja ei ole põhistanud põhjendatud huvi olemasolu. Avalduses ei ole

välja toodud, mis on avaldaja huvi dokumentidega tutvumise vastu ja eriti teiste

korteriomanike delikaatsete andmetega tutvumise vastu. Avaldaja ei ole põhistanud, miks

tema kui ühe korteriomaniku huvi kaalub üles teiste korteriomanike huvi hoida oma andmed,

sh delikaatsed andmed saladuses. Korteriühistu ei või ühele korteriomanikule avalikustada

teiste korteriomanike andmeid, kui selleks ei ole põhjendatud huvi. Avaldajal on võimalik

oma probleemid ja küsimused tõstatada korteriühistu üldkoosolekul. Avaldaja saab teha

ettepaneku näiteks eri- või audiitorkontrolli tegemiseks vms.

2.3. Tsiviilasjas nr 2-19-7316 on kohtule ja seeläbi ka avaldajale esitatud kõik korteriühistu

alusarved, mis võimaldavad kontrollida arvete õigsust ja vastavust korteriühistu põhikirjale,

otsustele ja seadusele. Korteriühistu on seisukohal, et kuna maakohus rahuldas tsiviilasjas nr

2-19-7316 korteriühistu nõude avaldaja vastu, on avaldaja asunud otsima lisavõimalusi

korteriühistu koormamiseks. Avaldaja ja korteriühistu vahel on avaldaja tegevusest tulenevalt

käimas juba kaheksa kohtuvaidlust tsiviilasjades nr 2-19-7316, nr 2-20-6136, nr 2-20-10451,

nr 2-20-9086, nr 2-20-11788, nr 2-21-8172, nr 2-21-8225 ja nüüd ka käesolev tsiviilasi nr 2-

21-15896. Korteriühistu on algatanud üksnes esimese tsiviilvaidluse asjas nr 2-19-7316,

millega nõudis avaldajalt mitme aasta vältel tasumata majandamiskulusid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 7. juuni 2023. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas

korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega

ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021 kohta. Maakohus määras, et korteriühistu peab

esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi,

konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

3 (10)

2-21-15896

korteriomanike. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude võimaldada tal tutvuda teistele

korteriomanikele korteriühistu poolt majanduskulude tasumiseks esitatud arvetega

ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Maakohus viitas KrtS § 45 lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et siinses asjas tuleb kohtul

tuvastada: 1) avaldajal õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu, kohtuväliselt teabe

ja dokumentide nõudmise; 2) avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse, dokumendid ja teabe,

mille esitamist on õigus nõuda; 3) puudutatud isiku keeldumise teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabenõudele vastamata jätmise; 4) asjaolud,

mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise

võimaldamisest. Samuti tuleb kohtul määratleda teabeõiguse teostamise aeg, koht ja viis.

3.2. Vaidlust ei ole selles, et:

-

avaldaja on puudutatud isiku ehk korteriühistu liige;

-

avaldaja on edastanud 9. augustil 2021 puudutatud isikule e-kirja teel kirjaliku

taotluse, mille kohaselt palub esitada kontrollimiseks järgmised dokumendid:

1) korteriühistu panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõte perioodi kohta alates 1.

aprillist 2020 kuni 31. juulini 2021;

2) elektriarved perioodi kohta alates 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021;

-

avaldaja on edastanud 10. augustil 2021 puudutatud isikule e-kirja teel kirjaliku

taotluse, mille kohaselt soovib avaldaja tutvuda teistele korteriomanikele korteriühistu

poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017

kuni 1. august 2021;

-

avaldaja on edastanud puudutatud isikule ka 29. septembril 2021 e-kirja, milles

avaldab, et soovib tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 1. aprill

2020 kuni 31. juuli 2021 kohta ning teistele korteriomanikele korteriühistu poolt

majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1.

august 2021.

3.3. Maakohus tuvastas, et avaldaja on 25. augustil 2021 saanud tutvuda elektriarvetega, sooja

vee ja üldelektri selgitustega. Kuigi korteriühistu on 5. oktoobri 2021. e-kirjas avaldajale

selgitanud, et viimane on saanud 25. augustil 2021 tutvuda kõigi nõutud dokumentidega, ei

ole asjas selle kohta tõendeid. Maakohus asus seisukohale, et korteriühistu on keeldunud

näitamast avaldajale teistele korteriomanikele esitatud arveid ja pangakonto väljavõtet.

Samuti tuvastas kohus, et avaldaja on kohtueelselt nõudnud puudutatud isikult nende

dokumentidega tutvumist, mida ta nüüd kohtu kaudu taotleb. Maakohus leidis, et avaldaja

nõue on piisavalt määratletud.

3.4. Maakohtu hinnangul on puudutatud isik esitanud piisavad selgitused ja põhistused, miks

tal ei ole võimalik täita avaldaja nõuet teistele korteriomanikele esitatud arvetega tutvumise

võimaldamiseks.

3.4.1. Korteriühistu on esitanud kohtule Andmekaitse Inspektsiooni vastuse selgitustaotlusele,

milles on avaldatud, et ühistu juhatus peab kaaluma, kas väljastada arved, kattes kinni isikut

tuvastada võimaldavad andmed, või põhjendatult keelduda nende väljastamisest. Arvete

teistele korteriomanikele väljaandmiseks ei ole takistust, kui inimene selleks ise nõusoleku

4 (10)

2-21-15896

annab. Eelnevale tuginedes on korteriühistu keeldunud võimaldamast avaldajal tutvuda

teistele korteriomanikele esitatud majanduskulude arvetega.

3.4.2. Maakohus nõustus puudutatud isikuga, et KrtS § 45 lg-st 2 tuleneb kohustus arvestada

teabe andmisel ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusest (EL) nr

2016/679 (IKÜM) tulenevate nõuetega. IKÜM art 5 lg 1 p-st f tuleneb kohustus tagada

andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb

sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik

andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat

teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Seega peaks korteriühistu arvete

avaldajale tutvumiseks esitamisel katma kinni isikuandmed.

3.4.3. Maakohus leidis, et avaldaja nõue tutvuda teistele korteriomanikele ajavahemikus

november 2017 kuni 1. august 2021 majanduskulude tasumiseks esitatud arvetega on

ebamõistlik ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et nelja aasta

jooksul korteriomanikele esitatud arvetel olevate isikut tuvastada võimaldavate andmete kinni

katmine nõuab ühistult ebamõistlikku aja- ja inimressurssi. Samuti ei ole avaldaja esitatud

taotlusest võimalik tuvastada, mida ta soovib vastava teabega edasi teha. KrtS § 45 eesmärk ei

ole anda korteriomanikule piiramatuid õigusi, korteriomaniku teabeõigust tasakaalustavad

kolmandate isikute õigused ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõtted. Maakohus nõustus

korteriühistuga, et enda õiguste kaitsmiseks on avaldajal võimalik taotleda üldkoosoleku või

erikontrolli läbiviimist. Samuti on avaldajal muid võimalusi saada teada, kuidas on kulud

korteriomanike vahel jaotatud.

3.5. Maakohus leidis, et avaldaja nõue võimaldada tal tutvuda korteriühistu pangakonto

väljavõttega ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021 kohta tuleb rahuldada. Kohtu ette

toodud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isik oleks võimaldanud avaldajal nimetatud

väljavõttega tutvuda. KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve.

Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige,

üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta,

sh nende seoses kohta korteriomanikuga. IKÜM art 5 lg 1 p-st f tuleneb kohustus tagada

andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb

sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik

andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat

teavet sisaldavaid andmeid töödelda ja edastada. KrtS § 45 alusel lahendatavas ajas saab

teatavas ulatuses muuta seda, kuidas korteriühistu juhatus peab teavitamiskohustust täitma.

Seega määras maakohus, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles

on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need

võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike.

3.6. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, jättis maakohus menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, kuna kohus rahuldas esitatud avalduse 50% ulatuses ja jättis

selle 50% ulatuses rahuldamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada selle

resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

avaldus täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas palub

korteriühistu jätta kohtumääruse muutmata.

5 (10)

2-21-15896

4.1. Avaldaja ei ole esitanud maakohtule mõjuvat põhjust, miks ta kõnealust kontoväljavõtet

vajab. Kohus pidi hindama ka avaldaja nõude eesmärki, vajadust ja õigustatud huvi. Avaldaja

ei ole oma eesmärki ja õigustatud huvi menetluses selgelt ja arusaadavalt välja toonud.

4.2. Maakohus jättis arvestamata, et korteriühistu esitas avaldajale hulgaliselt erinevaid

dokumente tsiviilasjades nr 2-19-7316 ja nr 2-21-20078. Arvestades, et avaldajale on juba

esitatud ca 1000 lk dokumente ja seda just eesmärgiga, et tal oleks võimalik kontrollida

arvestuste õigsust, pidi avaldaja välja tooma väga mõjuva põhjuse, miks ta vajab täiendavaid

dokumente. Avaldaja ei ole seda teinud. Siinses asjas pidi maakohus uurima avaldaja

põhjendatud huvi väga ulatuslikult. Olukorras, kus avaldaja juba sai eelpool märgitud

menetlustes väga suures mahus dokumente, pidi kohus kaaluma, milline on kontoväljavõtte

määrav tähendus ja vajadus. Jättes tuvastamata, et avaldaja ei ole oma õigustatud huvi

põhistanud, eksis kohus seaduse ja menetlusõiguse normide vastu.

4.3. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt peaks korteriühistu kinni katma sisuliselt kõik

andmed, välja arvatud numbrid. On ebaselge, mida avaldaja kontoväljavõttes olevate

numbritega peale hakkab ja mida need talle annavad. Avaldaja ei suuda neid siduda ühegi

korteriomaniku ega arvetega.

4.4. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 nõuetele. Osaliselt rahuldatud

nõudega seoses on vaidlustatud määruses põhjendused sisuliselt vaid p-s 15.2, mis koosneb

üksnes 13,5 reast. Niivõrd lühikesest põhjendusest ei ole võimalik üheselt aru saada, miks

maakohus otsustas avalduse osaliselt rahuldada.

4.5. Arvestades, et üks avaldaja nõue jäeti rahuldamata ja teine rahuldati vaid osaliselt, samuti

rahuldatud nõude sisu ja tähtsust, leiab korteriühistu, et avaldaja nõuded jäid 80% ulatuses

rahuldamata. Seega oleks õiglane olnud jätta vähemalt 80% korteriühistu menetluskuludest

avaldaja kanda.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et

korteriühistu peab esitama pangakonto väljavõtted avaldajale tutvumiseks kujul, milles on

kinni kaetud ka sellised füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused),

mis võimaldavad tuvastada korteriomanikke. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon

jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Maakohus rahuldas avalduse osas, milles avaldaja taotles tutvumist korteriühistu

pangakonto väljavõttega, täpsustades väljavõtte tutvumiseks esitamise korda. Määruskaebuse

esitas ainult korteriühistu, kes vaidlustas määruse osas, millega avaldus rahuldati. Seega on

maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvate § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse

tutvuda korteriühistu poolt korteriomanikele ajavahemikus november 2017 kuni 1. august

2021 esitatud arvetega.

6 (10)

2-21-15896

9. Asjas ei ole vaidlust praeguse määruse p-s 3.2 loetletud asjaolude üle, mille

ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 ja § 659 alusel määruskaebuse lahendamisel

aluseks.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajal on õigus tutvuda soovitud

korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2021. a kohta.

10.1. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45 lg 1

ja kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud KrtS § 45 lg 3. KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe

saamise esimeseks eelduseks, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega

tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või

dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud (RKTKm

21.06.2023, 2-21-3906, p 11). Siinsel juhul tuvastas maakohus, et avaldaja oli puudutatud

isikult 9. augustil 2021 ja 29. septembril 2021 saadetud e-kirjadega palunud võimaldada

avaldajal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 31.

juuli 2021 kohta ning puudutatud isik ei olnud võimaldanud avaldajal nimetatud väljavõttega

tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt vastas korteriühistu avaldajale 5. oktoobril 2021, et

avaldajal oli 25. augustil 2021 võimalik kõigi enda nõutud dokumentidega tutvuda (I kd, tl

15). Avaldaja pöördus avaldusega kohtusse 11. oktoobril 2021. Seega on KrtS § 45 lg 3

eeldused kohtusse pöördumiseks täidetud, sh on avaldaja järginud nimetatud sättest tulenevat

tähtaega. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja nõue dokumentidega

tutvumiseks on piisavalt määratletud.

10.2. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega

tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik KrtS § 45 lg 1

alusel teavet nõudes täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega

tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul

eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega (RKTKm 21.06.2023, 2-21-

3906, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat arvestades on asjakohatud määruskaebuse

väited selle kohta, et avaldaja ei ole põhistanud oma õiguslikku huvi kõnealuse

kontoväljavõttega tutvumiseks ja et avaldaja nõuab kontoväljavõtet mitteaktuaalse

ajavahemiku kohta. Korteriühistu liige ei pea korteriühistu pangakonto väljavõttega

tutvumiseks põhistama õiguslikku huvi ning tal on õigus saada teavet just tema valitud

perioodi kohta. Menetlus siinses asjas algas 11. oktoobril 2021 ning sellele eelnenud

ajavahemikku puudutav pangakonto väljavõte võib olla avaldajale tema korteriühistu

liikmesusest tulenevate õiguste teostamiseks oluline.

11. Maakohus on õigesti arvestanud kontoväljavõttega tutvumise korra kindlaks määramisel

isikuandmete kaitsega, kuid on põhjendamatult pidanud vajalikuks kaitsta üksnes kolmandate

isikute, mitte füüsilisest isikust korteriomanike isikuandmeid. Kolleegium täpsustab selles

osas maakohtu määruse resolutsiooni ja täiendab määruse põhjendusi.

11.1. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste

dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate

isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete

kaitse vajadusega. Riigikohtu hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate

dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemisena IKÜM art 4 p-de 1 ja 2

mõttes. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida IKÜM art-s 5 sätestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk

isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele IKÜM art-s 6 toodud tingimusele.

7 (10)

2-21-15896

Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (IKÜM art 5 lg

2), kes on KrtS § 45 lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise puhul

korteriühistu (IKÜM art 4 p 7). Riigikohtu hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (KrtS

§ 45) puhul korteriühistul olla teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete

töötlemise õigus tulenevalt IKÜM art 6 lg 1 p-st c koostoimes KrtS § 45 lg-ga 1.

Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõte, IKÜM art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava

töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest

nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida

korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib. Eelnevast tuleneb, et ehkki

korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma

õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, peab ta juhul, kui need

dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi

dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik

oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi korteriühistu KrtS § 45 lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda

korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab

korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud

dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud (RKTKm

21.06.2023, 2-21-3906, p-d 13–13.5).

11.2. Siinses asjas ei ole avaldaja põhjendanud oma huvi korteriühistu pangakonto

väljavõttega tutvumise vastu viisil, kus ta saab tutvuda ka neist nähtuvate isikuandmetega.

Seega määras maakohus põhjendatult, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks

kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse

selgitused), kui need võimaldavad neid isikuid tuvastada. Ehkki maakohus on vaidlustatud

lahendis ette näinud, et kinni tuleb katta andmed, mis võimaldavad tuvastada muid isikuid

peale korteriomanike, ei ole maakohus põhjendanud, miks korteriühistu ei peaks katma kinni

ka füüsilisest isikust korteriomanike andmeid. Määruskaebusest nähtuvalt on puudutatud isik

mõistnud vaidlustatud määrust selliselt, et kinni tuleb katta kõigi füüsiliste isikute, sh

korteriomanike isikuandmed. Kuna sarnaselt kolmandate isikutega ei ole avaldaja

põhjendanud ka huvi tutvuda kõnealustes väljavõtetes sisalduvate korteriomanike

isikuandmetega, täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 2 teises lauses

ette nähtud tutvumise selliselt, et kontoväljavõtete tutvumiseks esitamisel tuleb kinni katta

kõigi füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), mis võimaldavad

isikuid tuvastada. Kolleegium on seisukohal, et erinevalt nelja aasta kõigist

kommunaalarvetest ei ole kontoväljavõtetel füüsiliste isikute andmete kinni katmine

korteriühistule ebamõistlikult koormav.

12. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väited selle kohta, et

avaldajale on esitatud hulgaliselt erinevaid dokumente tsiviilasjades nr 2-19-7316 ja nr 2-21-

20078. Teistes tsiviilasjades esitatud dokumendid ei puutu siinsesse menetlusse. Puudutatud

isik ei ole väitnud, et avaldajal oleks võimaldatud tutvuda korteriühistu pangakonto

väljavõttega siinse vaidluse esemeks oleva ajavahemiku kohta.

13. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et kokkuvõttes rahuldas maakohus avaldaja nõude

korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumiseks põhjendatult. Küll aga täpsustab

ringkonnakohus vaidlustatud määrusega ette nähtud tutvumise korda.

14. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse

osas.

8 (10)

2-21-15896

14.1. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi

kanda, põhjendades seda sellega, et avaldaja nõue rahuldati 50% ulatuses. Puudutatud isiku

hinnangul oleks avalduse rahuldamise ulatusest lähtuvalt tulnud jätta vähemalt 80%

puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda.

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu diskretsiooniotsusesse menetluskulude

jaotamisel alust sekkuda. Olukorras, kus maakohus rahuldas avalduse pangakonto

väljavõttega tutvumise osas ja jättis selle rahuldamata korteriomanikele esitatud

majandamiskulude arvetega tutvumise osas, oli avaldaja kohtusse pöördumine osaliselt

põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avalduse rahuldamise ulatus oli ca 50%.

Seda ei mõjuta asjaolu, et kohus määras kindlaks kohtumääruse täitmise korra, mille kohaselt

pangakonto väljavõtetel tuleb kinni katta füüsiliste isikute tuvastamist võimaldavad andmed.

Eelnevat arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

põhjendatult menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

16. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1

järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo

03.04.2019, nr 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, nr 2-17-16812, p 19.2).

16.1. Avaldaja esitas 5. detsembril 2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt avaldaja

kandis määruskaebemenetluses menetluskulusid 560 eurot, mis seisnesid 7 tunnis õigusabis (2

tundi määruskaebuse analüüs, 5 tundi kirjalik seisukoht määruskaebusele) tunnihinnaga 80

eurot.

16.2. Puudutatud isik esitas 9. detsembril 2024 vastuväited avaldaja menetluskuludele.

Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja õigusabiks kulunud aeg ülepaisutatud ja tema

märgitud kulusid tuleks vähendada 2,5 tunnini. Määruskaebusest arusaamiseks oleks piisanud

0,5 tunnist; 3-leheküljelise seisukoha koostamiseks, millest sisulist teksti on ainult kahel lehel,

oleks professionaalsel juristil piisanud kahest tunnist.

16.3. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulud on

põhjendatud osaliselt. Arvestades vaidlustatud määruse, puudutatud isiku määruskaebuse ja

avaldaja 10. juuli 2023. a seisukoha sisu ja mahtu, leiab kolleegium, et juristi mõistlik ajakulu

määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks koos selleks vajaliku analüüsiga on kokku 4

tundi. Avaldajale osutatud õigusabi tunnihind 80 eurot on põhjendatud, vastates juristi

tunnitasu turuhinnale sarnases asjas.

16.4. Eelnevat arvestades on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebe-

menetluses 320 eurot (= 4 × 80), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

17. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude

jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

9 (10)

2-21-15896

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)