2-23-124149/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-124149

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi P.P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja P.P. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagi P.P.

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista P.P.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 45 eurot, sealhulgas

leppetrahv 30 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud P.P. kanda.

4. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

5. Välja mõista P.P.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

477,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 377,50 eurot.

6. Välja mõista P.P.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis

menetluskulude 477,50 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

1 (8)

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 12.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse P.P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 10.07.2023. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on

sissenõudekulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Kostja oli vähemalt

alates 13. oktoobrist 2021 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik ja vastutav kasutaja.

Sõiduk pargiti 20. oktoobril 2021 hageja opereeritavale parkimisalale XXX parklas. Sõiduki

parkimisega hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

Parkival sõidukil ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Seega

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu

rikkumise tõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude numbriga 0592 0102 1123 0060

summas 30 eurot, mille maksetähtaeg oli 3. november 2021. Hageja paigutas

leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse

võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista leppetrahvi 30 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Hageja saatis nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja nõudekirjale ei

vastanud ja ei asunud kohustust täitma. Hageja tegi päringu Transpordiametile ja

rahvastikuregistrile sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmete saamiseks.

Kostja vastuväited

2. Kosta vaidleb hagile vastu ning ei nõustu hagi rahuldamisega. Kostja vastuväidete kohaselt

hagis märgitud kuupäevadel, kui parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise

eest tasumist, vilkusid kontrollitavas sõiduautos ohutuled ja toimus kauba vedu. Seega ei

olnud sõiduk pargitud, vaid toimus peatumine kauba laadimiseks. Kostja viis rattaosasid

rattapoodi maksimaalselt 5 minutit. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Lisaks viitab kostja

2 (8)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg-le 2, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (dtl 92).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, 3-

2-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on

tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise

ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada

saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis

nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.1. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 20. oktoobril 2021 parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga XXX XXX parklas, mis on hageja hallatav parkimisala.

Kohus märgib, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18). Eeltoodust tulenevalt

eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja

leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena

leppetrahvinõude (dtl 35) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 37–44). Leppetrahvinõudel on

märgitud sõiduki parkimise kohaks XXX parkla ning parkimise aeg 20.10.2021 kell 12:30.

Eeltoodust tulenevalt oli kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 20.10.2021 kell 12:30

sõidukit registreerimismärgiga XXX XXX parklas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid

3 (8)

selle kohta, et ta ei parkinud sõidukit 20.10.2021 kell 12:30 XXX parklas. Asjas lõppes

eelmenetlus 28.11.2024 ning pärast eelmenetluse lõppu ei saa uusi avaldusi, taotlusi, tõendeid

või vastuväiteid enam esitada (dtl 78–80).

5.2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad

parkimistingimused.

Infotahvlilt nähtuvad järgmises sõnastuses parkimistingimused (dtl 45): „1. OÜ EUROPARK

ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki

kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel

(edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu

tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega

loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks

Parkimislepingu tingimustel antuks. [---]. 4. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise

korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud

parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või

kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend on märgitud

parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki

parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki

esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise

eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse

mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. [---]. 5. Parkimislepingu

rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 30

eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvi nõudest

esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.

Leppetrahvisumma muutub sissenõutavaks 7 päeva möödumisel selle väljastamisest

Parkimise korraldaja poolt.

Parkimistingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 37

lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on

parkimistingimustega tahvel paigaldatud parkimisalale, mistõttu on sellele siseneval

sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda (dtl-d 44, 45).

Hageja esitatud piltidest nähtub, et parkimisalale olid paigaldatud tasulise parkimise

teavitusmärgid (dtl 44, 46), infotahvel parkimistingimustega (dtl 45) ja parkimisautomaat (dtl

44). Seetõttu oli parklasse siseneval sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kostja ei

ole tõendanud tasulise parkimisala tähistuse puudumist. Kohtu hinnangul nähtub piltidelt, et

parkimisalale sisenejale pidi olema mõistetav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Kostja

ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hageja avaldatust erinevate parkimistingimustega

tahvlite paigaldamine parkimisalale 20.10.2021 seisuga. Eeltoodut arvestades tuleb

pooltevaheline leping lugeda sõlmituks infotahvlil märgitud tingimustel. Parkimisleping

vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes.

5.3. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab.

4 (8)

Kostja on viidanud VÕS § 159 lg-le 2, millest saab järeldada, et kostja on esitanud hagile

vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi

nõudmisest.

Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul.

Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi

nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine

kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1).

Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe

vahele. Hageja on esitanud eeltoodu tõendamiseks kohtule pildid (dtl 42, 43). Kostja on

avaldanud kohtule, et trahvija surus trahvikviitungi auto esiklaasi vahele ja jõudis kiiresti

eemalduda (dtl 106). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja sai leppetrahviteate kätte

samal päeval, s.o 20.10.2021.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis annaks kostjale aluse

keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse

minetamine hageja poolt. Seetõttu oli hagejal 20.10.2021 õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30

eurot tasumist.

5.4. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

Parkimistingimuste p-i 5 viimane lause sätestab, et leppetrahvisumma muutub sissenõutavaks

7 päeva möödumisel selle väljastamisest parkimise korraldaja poolt. Leppetrahvi teade pandi

sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele 20.11.2021, seega muutus leppetrahvi nõue kõige

varasemalt sissenõutavaks 28.10.2021. Leppetrahvi nõudest nähtub, et kostjale on antud

leppetrahvi tasumise tähtajaks 03.11.2021, s.o 14 päeva (dtl 35). Leppetrahvi summa ei ole

sedavõrd suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva

leppetrahvist teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et tasuda leppetrahv suurusega 30

eurot. Kohus tuvastab, et leppetrahvi tasumise tähtpäev oli 03.11.2021 ning nõue muutus

sissenõutavaks alates 04.11.2021.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 30 eurot.

6. Kostja vastuväite kohaselt ei parkinud ta parkimisalal, vaid peatus kauba laadimiseks.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. LS § 2 p

52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või

mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks.

Kohus leiab, et LS § 2 p 52 tähenduses tuleb veose peale- või mahalaadimise ajaks lugeda

aega, mil reaalselt toimub veose peale- või mahalaadimine sõiduki juures. Kui juht lahkub

sõiduki juurest ja auto seisab parkimisalal ilma et toimuks veose peale- või mahalaadimist,

siis ei ole tegemist auto seismajätmisega (peatumisega) veose peale- või mahalaadimise ajaks.

Hageja on kohtule esitanud tõendina pildid (dtl 38–43), millest nähtuvalt on sõiduki uksed

suletud (peeglid on suunatud sõiduki uste poole) ja sõiduki läheduses ei viibi inimesi. Kostja

5 (8)

vastusest nähtub, et kostja viis rattaosasid rattapoodi maksimaalselt 5 minutit. Seega lahkus

kostja sõiduki juurest ning veose peale- või mahalaadimist ei toimunud ajal, kui leppetrahvi

teade pandi kostja sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele. Hageja poolt esitatud fotodelt ei

nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub veose peale- või

mahalaadimine. Kuivõrd sellist autoga seismist pole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52

mõttes, ei ole oluline ka see, kas sõidukil põlesid ohutuled või mitte. Eeltoodud asjaolusid

arvestades tuvastab kohus, et kostja parkis oma sõidukit parklas LS § 2 p 49 tähenduses.

7. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist,

algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab,

et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Leppetrahvi tasumise tähtpäev oli 03.11.2021 (dtl 35). Seega

hakkas aegumistähtaeg kulgema 04.11.2021 ja aegunuks see eeltoodud sätete järgi

04.11.2024.

TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12.06.2023 (dtl 1). Seega esitas

hageja hagiga võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas

nõude aegumise. Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole

õigust keelduda leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 15 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot.

Hageja on tõendanud, et ta saatis kostjale 19.05.2022 meeldetuletuskirja rahvastikuregistrist

saadud aadressile, samuti on hageja saanud Transpordiametist kostja kui sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmed. Meeldetuletuskirjas on märgitud, et leppetrahvi nõue on

30 eurot ja sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud on 15 eurot

(dtl 52). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga. Esiteks ei oleks sissenõudmiskulu

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud. Teiseks oli ka

meeldetuletuskirja saatmine kostja huvides, kuna sellele reageerimine oleks võimaldanud

kostjal kulusid kokku hoida, st säästnud teda kohtukuludest. Kuna kostja ka

meeldetuletuskirja järgselt võlgnevust ei tasunud, siis on põhjendatud sissenõudekulu kostjalt

välja mõista. Käesoleval juhul on hageja nõudnud kostjalt kuluna 15 eurot, mis on seotud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kostja postiaadressile

kirjaliku nõudekirja saatmisega.

6 (8)

Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulud 15 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

10.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Hagihinnaks on 45 eurot, millelt

kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt 35 eurot). Riigilõiv 100 eurot on põhjendatud kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

10.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 357,50 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on

lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses

menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja

kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele ja lisade komplekteerimisele ning

riigilõivu tasumisega seotud toimingutele 2 tundi; kostja vastusega tutvumisele 10 minutit ja

hageja 25.11.2024 seisukoha koostamisele 1 tund ja 5 minutit. Kokku 3 tundi ja 15 minutit.

Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades

menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide

läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele

menetluses tehtavatele toimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega

mahuka tsiviilasjaga.

10.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot. Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest

(RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

7 (8)

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuivõrd

hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta. Kohus eeldab, et tunnitasu suurus 110 eurot on ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 110 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3 tunni ja 15 minuti ulatuses, siis on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 357,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus

leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 477,50 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 377,50 eurot (ilma käibemaksuta).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

8 (8)