1-24-4570/131-24-4570/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Summary AI generated
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-4570 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe Kriminaalasi Villem Tõldsepp süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Kaitsja Villem Tõldsepp isiku...
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-4570 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe Kriminaalasi Villem Tõldsepp süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Kaitsja Villem Tõldsepp isikukood: 38610012739 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus tõkendit ei ole kohaldatud vandeadvokaadi abi Anne Vissak (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Villem Tõldsepp KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Villem Tõldsepale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta 4 kuu võrra ja mõista Villem Tõldsepale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. 3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Villem Tõldsepp ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Villem Tõldsepale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.12.2024. Tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes 5. Rahuldada kannatanu J. R. (ik XXX) esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel Villem Tõldsepalt J. R. kasuks välja 3095,38 eurot, mis tuleb Villem Tõldsepal kanda J. R. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX. 6. Rahuldada kannatanu J. R. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 3500 euro ulatuses ning mõista VÕS § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Villem Tõldsepalt J. R. kasuks välja 3500 eurot, mis tuleb Villem Tõldsepal kanda J. R. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX. Asitõendid ja salvestised 7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaadid (pakendid nr 1 ja 2). Menetluskulud 8. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Villem Tõldsepalt 2990,68 eurot alljärgnevalt: kohtuarstlike ekspertiiside maksumus 216 eurot; määratud kaitsja tasu 724,68 eurot; sundraha 2050 eurot. 9. Võimaldada Villem Tõldsepal menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99924700035556 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kannatanu teavitamine 10. Kannatanu J. R. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel taotluse enda teavitamiseks süüdistatava vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. 11. Kannatanu on J. R. esitanud KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotluse võimaluseks esitada arvamus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates 2 (14)
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Süüdistuse sisu 1. Villem Tõldseppa süüdistatakse selles, et tema lõi 17. detsembril 2022. a kell 07.04 Tartu linnas Ülikooli 6a ööklubis Level ühe korra parema käe rusikaga J. R. näkku. Oma tegevusega põhjustas Villem Tõldsepp kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – haava paremal silmalaul, nahaaluse verevalumi parema silma ümber, nina pehmete kudede turse, ninaluude murrud, parema silma pindmised vigastused ja osalise topeltnägemise ning parema silmakoopa alumise seina nihkega murru. J. R. näopiirkonna traumale järgnesid tüsistused ehk mõlema silma siserõhu tõusud, mille kestus on vähemalt 4 kuud. 2. Sellega pani Villem Tõldsepp toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Menetlus maakohtus 3. Tartu Maakohtu 27. septembri 2024. a määrusega anti V. Tõldsepp kohtu alla. Kriminaalasja arutati 22. novembril 2024. a kohtuistungil lühimenetluses. 4. Prokurör taotles kohtuistungil V. Tõldsepa süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning tema karistamist 5 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendada lühimenetluse sätete järgi 1/3 võrra ning mõista V. Tõldsepale karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Prokurör palus jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata ning kohaldada V. Tõldsepale KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel katseaega pikkusega 5 aastat. 5. Kaitsja hinnangul tuleks V. Tõldsepa tegu ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, kuivõrd pole tõsikindlalt tõendatud, et kannatanu silmarõhu tõus oli tingitud V. Tõldsepa rusikalöögist. Samuti asus kaitsja seisukohale, et tekkinud tagajärg ei ole hinnatav tüüpilise tagajärjena. Karistuse osas leidis kaitsja, et karistust tuleks teo ümberkvalifitseerimisel vähendada, kuid nõustus KarS § 73 kohaldamisega. 6. Kannatanu J. R. jäi varalise ja mittevaralise kahju nõuete juurde. 7. Süüdistatav tunnistas end talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Ta võttis õigeks kannatanu J. R. esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning väljendas kohtuistungil, et on valmis tasuma kohtu poolt välja mõistetava hüvitise ka mittevaralise kahju nõude osas. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 8. Esmalt tuvastab kohus, kas V. Tõldsepp on talle süüdistuses kirjeldatud etteheidetava teo toime pannud ning annab V. Tõldsepa teole õigusliku hinnangu (I). Seejärel põhjendab kohus V. Tõldsepale mõistatavat karistust (II), lahendab kannatanu J. R. esitatud varalise ja mittevaralise hagi (III) ning käsitleb viimaks menetluskulusid ja asitõendeid, kannatanu taotlusi KrMS § 38 alusel (IV). 3 (14)
kannatanu näopiirkonda ja läheb trepist uuesti üles. Kannatanul hakkab näopiirkonnast verd jooksma ning veri jookseb tunnistaja kätele ja esemetele. 14. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et turvakaamera salvestiselt nähtuv kiilaspäine tumeda habemega mees on V. Tõldsepp ning pikem siilisoenguga meesterahvas, keda süüdistatav lööb, on J. R. 15. 26. juulil 2023 koostatud asitõendi protokollis vaadeldi häirekeskusele tehtud kõne salvestist. Vaatlusprotokolli kohaselt helistab meeshäälega helistaja (turvatöötaja) 17. detsembril 2022 kl 07.10 häirekeskusesse ja ütleb, et on vaja kiirabi aadressile Ülikooli 6a, Tartu. Ta selgitab, et ühel kliendil jookseb ninast verd ja verejooks pidama ei jää, isik asub Leveli ööklubis. Häirekeskuse töötaja küsib, kas keegi lõi isikut. Teataja vastab, et ilmselt jah, kuid tema seda isiklikult pealt ei näinud. Teataja küsib teiselt turvatöötajalt: „kas teda löödi või?“. Teataja ütleb häirekeskuse töötajale, et isikule mindi kallale ja see, kes kallale läks, pani jooksu. Häirekeskuse töötaja selgitab, et kutse on kiirabile tehtud ja küsib, kas teataja arvates on isikul ninaluu murd. Teataja vastab jaatavalt. 16. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuslehe väljatrüki kohaselt on 7. detsembril 2022 kl 07.12 registreeritud aadressil Ülikooli 6a, Ööklubis Level kallaleminek, ninast verejooks, abivajavaks isikuks J. R. J. R. lööjat ei tunne ja löömise hetke ei mäleta, kiirabi viis traumapunkti kaasa, arvatavasti ninaluu murd. Isik sai põlvega näkku ja lööja jooksis minema. 17. 17.12.2022 koostatud kiirabikaardi kohaselt jõudis kiirabibrigaad ööklubisse Level kl 07.19, patsiendil J. R. diagnoositi lahtine peahaav – silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. 18. Tunnistaja R. V. ütlused on kooskõlas turvakaamera salvestiselt nähtuvaga. Kuigi kannatanu ega süüdistatav teo toimepanemise hetke ei mäleta, mäletavad nad sellele eelnevaid sündmuseid 16. detsembri 2022 õhtul ja seda, et nad mõlemad liikusid 17. detsembri 2022 öösel ööklubisse Level. Pärast süüdistuses kirjeldatud sündmust taastub mõlema mälupilt nende poolt antud ütluste kohaselt. Kohus ei sea süüdistatava ega kannatanu antud ütluste usaldusväärsust 17. detsembri 2022. a sündmuste meenutamise osas kahtluse alla. Kohtuistungil on süüdistatav tunnistanud, et oli sel õhtul alkoholijoobes, võib olla ka narkojoobes ning mälu võib seetõttu olla häiritud. Ka kannatanu on andnud kohtueelses menetluses ütlusi, milles on märkinud, et ta oli sel õhtul alkoholijoobes. Ei saa välistada, et tekkinud trauma võis põhjustada kannatanul mälukaotust ning ta ei mäleta seetõttu tegu ega sellele vahetult eelnevat sõnavahetust. PPA teenistuslehe väljatrükilt nähtub, et J. R. ei mäletanud ka vahetult pärast lööki löömise hetke ja seda, kes teda lüüa võis. 19. Ülalrefereeritud tõendikogumist nähtub, et 17. detsembril 2022 ööklubi Level garderoobis kella 07.03 ajal pani süüdistatav V. Tõldsepp seljakotti selga, kui tema juurde tuli kannatanu J. R. ning nende vahel toimus verbaalne suhtlus, mille jooksul V. Tõldsepp ärritus, kuid läks garderoobi trepist üles, pööras seejärel otsa ringi ning 07.04 lõi ühe korra parema käega kannatanut J. R. näkku, mille tagajärjel algas J. R. ninaverejooks, mis määris ka tunnistaja R. V. riided. V. Tõldsepp lahkus pärast löömist ööklubist. 20. Kohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistatav tekitas oma teoga kannatanule süüdistuses loetletud kehavigastused. 21. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta esmalt meeletut valu ja tal jooksis ninast verd, ta mälupilt taastus hetkel, kui talle esmaabi osutati. Ta viidi pärast sündmust kiirabiga EMO-sse, kus fikseeriti vigastused. Pärast sündmust käis kannatanu arsti juures ja tal diagnoositi glaukoom ehk krooniline silmahaigus, mille puhul nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks on enamasti silma siserõhu tõus. Glaukoom on tema vasakus silmas, talle määrati silmatilgad, mida peab kasutama elu lõpuni. Silmanägemine on seni olnud enamvähem balansis, kuid ei tea, kui kauaks on kõik normaalne. 5 (14)
pidada võimalikuks, tegemist ei ole rusikalöögi puhul ebatüüpilise tagajärjega, mistõttu ei saaks tekkinud tagajärge (süüdistuses kirjeldatud tüsistust) V. Tõldsepale omistada. 35. Subjektiivne koosseis KarS § 118 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul eeldab teo (tervise kahjustamise) suhtes tahtlust ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatust (RKKKo nr 3-1-1- 46-15, p 10). Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev kuritegu, vaid kujutab endast KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. KarS §-st 19 tuleneb, et isik vastutab enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. 36. V. Tõldsepp pani teo (kannatanu löömise) toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Teole eelnes süüdistatava ja kannatanu sõnavahetus, mille järel V. Tõldsepp hakkas trepist üles minema, kuid pöördus tagasi selleks, et kannatanut rusikaga näkku lüüa. Seega oli tema eesmärgiks kannatanut rusikaga lüüa. 37. Kaitsja leidis, et V. Tõldsepa tahtlus hõlmas vaid tervisekahjustuse tekitamist KarS § 121 lg 1 mõttes ning V. Tõldsepal puudus tahtlus sellise tervisekahjustuse tekitamiseks, mis viis enamohtliku tagajärjeni. Kohus leiab, et V. Tõldsep pidi pidama võimalikuks ja möönma, et tugev rusikalöök kannatanu näkku (parema silma piirkonda) võib põhjustada silmakoopapõhja murru (käesoleval juhul parema silmakoopa alumise seina nihkega murru). Kohtu hinnangul tekitas V. Tõldsepp kannatanul tuvastatud tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, kuid enamohtliku tagajärje (üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse) ettevaatamatusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Kannatanul tuvastati trauma tulemusel tüsistusena mõlema silma siserõhu tõusud. Kuivõrd silmad on haprad organid, võivad trauma tulemusena tekkinud kahjustused paraneda pikaajaliselt. V. Tõldsepp, lüües kannatanut rusikalöögiga näkku, pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. 38. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab V. Tõldsepp KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. II Karistus 39. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 40. KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on V. Tõldseppa võimalik karistada nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. 41. Kohus võtab süü hindamisel arvesse teo toimepanemise asjaolusid. Kuigi tõendite pinnalt ei ole teada, kas ja mis põhjustel eelnes löögile sõnaline konflikt V. Tõldsepa ja kannatanu vahel, kes üksteist varasemalt ei tundnud, on üheselt nähtav turvakaamera salvestise pildilt, et V. Tõldsepp valmistus lahkumiseks, läks trepist üles, kuid seejärel tuli trepist alla tagasi ning lõi kavatsetult kannatanut jõulise löögiga näkku. Tegemist oli ühekordse löögiga, mille järgselt V. Tõldsepp lahkus sündmuskohalt. Arvestades KarS § 118 lg 1 p 2 sanktsioonimäärasid, leiab kohus, et V. Tõldsepa süü on keskmisest väiksem. 42. Lisaks tuleb arvestada toimepandud teo tagajärgi. Süüdistatav põhjustas oma teoga kannatanule füüsilist valu ning mitmed tervisekahjustused – haava paremal silmalaul, nahaaluse verevalumi parema silma ümber, nina pehmete kudede turse, ninaluude murrud, parema silma pindmised vigastused ja osalise topeltnägemise ning parema silmakoopa alumise seina nihkega murru. Kannatanule põhjustati löögi tulemusel tervisehäire, mille kestvuseks on vähemalt 4 kuud. Kohus on tõendite pinnalt tuvastanud, et täpne paranemise aeg ei ole määratav. Samas on KarS § 118 lg-s 1 toodud kataloogiga võrreldes (oht elule, raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, elundi kaotus ja surm) tegemist kahjustusega, mille puhul saab süüdistatava süü lugeda väiksemaks. 8 (14)
isikule mõistetud karistusaeg, mitte lühimenetluse reeglite kohaselt KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse kestus (RKKKo nr 1-19-7945, p 31). III Tsiviilhagi 50. Kannatanu J. R. on 26. juulil 2023. a esitanud tsiviilhagi süüdistatava V. Tõldsepa vastu (tl 10). Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista varalise kahju kogusummas 3095,38 eurot ja mittevaralise kahju nõude summas 25 000 eurot. Nõude õigusliku alusena on kannatanu viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043. 51. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab kohus tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 52. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Varalise kahju nõue 53. Kannatanu esitatud varalise kahju nõue kogusummas 3095,38 eurot koosneb kaotatud töötasust haiguslehel oldud päevade eest summas 2560,38 eurot, ravimite ostuks ja haiglasse taksosõitudele kulunud summast 115 eurot ning veremäärdumusega riiete maksumus väärtusega 420 eurot. 54. Kohtuistungil on süüdistatav võtnud tsiviilhagi varalise kahju nõudes õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega võib kohus TsMS § 444 lg 3 kohaselt koostada hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 55. Kohus rahuldab J. R. tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõistab V. Tõldsepalt välja 3095,38 eurot J. R. kasuks. Mittevaralise kahju nõue 56. J. R. on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 25 000 eurot. Süüdistatav tunnistab kannatanul mittevaralise kahju tekkimist ja on nõustunud kohtu määratavas summas mittevaralise kahju hüvitamisega kannatanule. 57. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 58. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega. 59. Hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks süüdistuses märgitud faktilised asjaolud. Kannatanu märgib, et V. Tõldsepa rusikalöök tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Tal fikseeriti haiglas silmakoopapõhja murd ja ninaluude murd. Esimesel kuul haiguslehel olles olid tema paremas silmas valud ja aeg-ajalt peavalud. Ta külastas silmaarsti paaril korral nädal pärast sündmust, kuna silmavalge osa muutus üleni punaseks. Talle määrati operatsiooni aeg silmakoopapõhja luu murru parandamiseks. Haiguslehel viibis ta ligikaudu 2 kuud (perioodidel 18.12.2022-09.01.2023 ja 10.01.2023-07.02.2023. Kuriteo tagajärjel tekitati talle füüsilist valu ja kehavigastusi, samuti hingelised üleelamised tekitatud vigastuste osas, seega hindas kannatanu moraalse kahju suuruseks 25 000 eurot. Kuna tema tervisele on tekitatud jäädav kahju ja kas see paraneb või taastub, ei oska arstid prognoosida. 60. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta pärast lööki meeletut valu ja tal jooksis ninast verd. See sündmus on mõjutanud tema elu sedavõrd, et ta peab elu lõpuni tundma hirmu silmanägemise pärast ning kasutama tõenäoliselt elu lõpuni ravimeid. Hommikuti ärgates on ta silmades udune vaade, ta ei näe asju selgesti. Udust vaadet näeb ta mõlemat silmast. Samuti 10 (14)
tunneb ta, et silmanägemine hakkab langema. Sellel on osa ka ealistel iseärasustel, kuid tekkinud vigastus aitab sellele kaasa. Arsti juures diagnoositi kannatanul glaukoom ehk krooniline silmahaigus, mille puhul on nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks enamasti silma siserõhu tõus. Glaukoom on vasakus silmas. Ta peab kasutama silmatilkasid elu lõpuni. Ta käib senimaani iga 2 kuu tagant silmaarsti juures kontrollis, senimaani on kõik balansis olnud, kuid ei tea, kui kauaks. Temas tekitab hirmu, et kõik võib päevapealt muutuda. Vasaku silma näitajad on silmnähtavalt halvemad kui parema silma omad. Kannatanul on XXX, ta ei taha, et silmanägemine jäädavalt halveneks ja ta ei näeks oma XXX poole nägemisega. Ta viibis töölt eemal umbes poolteist kuud, kokku viibis haiguslehel 51 päeva. Isegi, kui ta peaks ühest silmast nägemise kaotama, saab ilmselt elektrikuna tööd edasi teha. Samas ei pruugi mõne teise ameti puhul töö tegemine olla võimalik. Nägemise kaotamine ühest silmast võib viia ka juhilubade kaotuseni, siis ei saa ta autoga sõita ja oma pere transpordiga aidata. 61. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju tekitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikul lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 62. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 63. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 64. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 65. Kohus on varasemalt tuvastanud, et J. R. süüdistuses kirjeldatud vigastused ja tüsistus (silmarõhkude tõus) on tingitud süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustuse tekitamise tagajärjel. Ta tundis pärast lööki valu ning ninaluude murd põhjustas verejooksu. Ekspert on tuvastanud, et J. R. tekkinud tervisehäire on põhjustanud tervisekahjustuse (silmarõhu tõusu mõlemas silmas), mille paranemise kestus ületab 4 kuud, kuid täpne paranemise aeg ei ole prognoositav (tl 78). Eksperdi selgitusel tuvastati 23. detsembril 2022 J. R. vasakus silmas siserõhu tõus, mida raviti Latanoprostiga, 30. jaanuaril 2023 oli kõrgenenud silma siserõhk lahenenud ning 18. augusti 2023 visiidil sedastati uuesti kõrgenenud silma siserõhk mõlemas silmas, enam vasakus. 66. Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtted (tl 12-13) tõendavad, et J. R. viibis töölt eemal haigestumise tõttu perioodil 19.12.2022-09.01.2023 ja 10.01.2023-07.02.2023, kokku 51 päeva. 67. J. R. on märkinud, et tema elukvaliteedis on püsiv langus, kuivõrd arstid ei saa prognoosida, millal ja kas üldse temal tekkinud tüsistus (silmarõhkude tõus) paraneb ja ta terveneb. Seda väidet kinnitab ka ekspertiisiaktis nr 24E-AOI00022-01 (tl 77-78) eksperdiarvamus, mille kohaselt ei ole võimalik silmade siserõhu tõusust tulenevat pikaajalise tervisekahjustuse kestvust määrata (täpset paranemise aega). J. R. on ütlustes toonud elukvaliteedi langusena välja järgnevad asjaolud: hommikuti udune vaade mõlemas silmas, glaukoomi (kroonilise silmahaiguse) diagnoos vasakus silmas, silmatilkade kasutamine elu lõpuni, tihe silmaarsti külastus, hirm silmanägemise halvenemise ees (juhilubade kaotus, vähenev võimalik töövõime ametikohta vahetades, XXX seonduv). 68. Kohtumaterjalidest (ekspertiisiaktile lisatud epikriiside kokkuvõtted, haiguslood ja epikriisid) nähtub, et J. R. on korduvalt (17.12.2022, 20.12.2022, 23.12.2022, 30.10.2023, 11 (14)
07.02.2023, 18.08.2023, 18.11.2023) pöördunud haiglasse, perearstile ja oftalmoloogia osakonda seoses talle tekitatud tervisekahjustusega. See on tekitanud talle ebamugavusi. Samuti on ta viibinud haiguslehel 51 päeva, mistõttu ei saanud ta nimetatud perioodil tööülesandeid täita. 69. Kannatanul on tuvastatud pärast traumat väike diploopia (kahelinägemine) vaateväljas 17. detsembril 2022, kuid 18. augusti 2023 kontrollis kannatanu enam diploopiat ei kurda (tl 71). 18. augustil 2023 koostatud epikriisi nr EP23-322251 (tl 71-72) kohaselt on J. R. diagnoositud okulaarne hüpertensioon. J. R. kutsutud tagasi silmaarsti kontrolli 6 kuu pärast. Seega tuleb J. R. keskmisest tihedamalt käia oftalmoloogia osakonnas kontrollides, mis põhjustab talle ilmselt ebamugavusi ja hirmu silmanägemise muutuste osas. 70. J. R. on 25. juulil 2024 edastanud uurijale väljavõtte terviseportaalist (tl 107), millest nähtub, et talle on kirjutatud välja retsept Xalatanile (silmatilgad), põhjusena „glaukoom“ ning ravina märgitud „pidev ravi: 1 tilk 1 korda päevas, Annustamine: 1x õhtul vasakusse silma“, retsept koostatud ning ravim välja ostetud 23. detsembril 2022. Seega tõendab retsept, et J. R. on diagnoositud glaukoom tema vasakus silmas ning see vajab pidevat ravi. Kohtul puuduvad meditsiinilised dokumendid, mis tõendavad J. R. glaukoomi diagnoosimise aega. Samas ei ole kohtul alust seada kahtluse alla kannatanu ütlusi selle kohta, et silmarõhkude tõus ning glaukoom diagnoositi tal pärast süüdistuses loetletud sündmust, ka retsept silmatilkade jaoks on koostatud loetud päevad peale sündmuse toimumist. Kohus märgib, et süüdistuse kohaselt löödi J. R. näkku ning kannatanust tehtud fototabelist (tl 7-8) nähtuvad vigastused (hematoom, silma punetus) olid paremas silmas ja selle ümbruses. Kuigi ekspert on järeldanud, et löögi tagajärjel tõusis mõlema silma siserõhk (mis võib ühtlasi olla glaukoomi tekitajaks), ei ole glaukoom J. R. väitel tekkinud mõlemas silmas, vaid ainult vasakus. Kuna glaukoomi võivad põhjustada ka muud tegurid peale füüsilisest ründest tingitud trauma, ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just tekitatud trauma oli kroonilise haiguse tekitaja kannatanu vasakus silmas. Samas leiab kohus, et traumajärgne silmarõhu tõus võis suurendada haiguse tekke riski, mistõttu saab jaatada teatavat põhjuslikku seost trauma ning tekkinud haiguse vahel. 71. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et J. R. süüdistuses loetletud vigastused tekitas V. Tõldsepp. Vigastused tekitasid J. R. valu ning ebamugavustunnet, ta tundis häbi ja hirmu. J. R. tekkis tüsistusena mõlemas silmas silmarõhu tõus, mis on temas põhjustanud hirmu silmanägemise halvenemise ees, ta on pidanud korduvalt käima silmaarsti visiitidel ja peab seda tegema ka tulevikus. Paranemise prognoos ei ole teada. J. R. selgitusel on tal hommikuti udune vaade mõlemas silmas, ta peab kasutama silmatilkasid. Kohtu hinnangul on tema elukvaliteedis teatav langus, ta silmanägemine võib aja jooksul halveneda, samas ei ole see tervisehäire kannatanu selgituste kohaselt vähendanud tema töövõimet ega piiranud tema muid tegevusi (nt autojuhtimine). Siiski võtab kohus arvesse asjaolu, et eksperdi selgitusel ei ole võimalik tuvastada, kas ja millal tervisehäire paraneb. 72. Kohus võtab ka arvesse, et kahju tekitaja (V. Tõldsepp) lahkus sündmuskohalt, ei osutanud kannatanule abi ega kutsunud abi, kuid hiljem on ta menetleja juurde ilmunud, oma süüd tunnistanud ning tasunud vabatahtlikult kannatanule osaliselt kahju hüvitise summas 500 eurot. 73. Seega on tuvastatud, et V. Tõldsepa tegu on tekkinud tervisekahjuga põhjuslikus seoses. Kahju on tekitatud õigusvastaselt. Järgnevalt analüüsib kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtupraktikat ning põhjendab käesolevalt väljamõistetava hüvitise suurust. 74. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvesse varasemat kohtupraktikat, kuivõrd hüvitised sarnastel asjaoludel peavad olema võrreldavad. Riigikohus (õigusteabe osakond) on 2020. aastal koostanud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“. Analüüsist tulenevalt on KarS § 118 12 (14)
järgi raske kehavigastuse tekitamisega seotud mittevaralise kahju hüvitised, mille kohus on välja mõistnud, vahemikus 300 kuni 15 000 eurot. Keskmiseks hüvitiseks oli 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Kohus mõistis suurima hüvitise summas 15 000 eurot välja kriminaalasjas nr 1-18-7683. Selles asjas lõi süüdistatav kannatanut ühe korra vastu paremat silma, põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Selle tegevuse tagajärjel kaotas kannatanu löögi saanud silmast hiljem täielikult nägemise. Sarnastel asjaoludel on kohus välja mõistnud 3000 eurot (kriminaalasi nr 1-18-8374), milles süüdistatav lõi kannatanut näkku, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse kestvusega 4 kuud, kannatanu silmanägemine ei olnud ühest silmast taastunud ka 2,5 aastat pärast kuritegu. Juhtudel, kui kannatanul ei ole tekkinud püsivaid kahjustusi, on maakohtud mõistnud välja 2000 eurot (kriminaalasi nr 1-19-2078), väikseim hüvitis on olnud 300 eurot (kriminaalasjas nr 1-19- 6001). 75. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13). Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p-d 11-13). 76. Kohtu hinnangul on kannatanul olnud seoses tervisekahjustuste tekitamisega füüsiline ja hingeline valu ning kannatused, tema heaolu on langenud, kuivõrd ta ei ole teadlik, kas ja millal silmarõhu tõusuna tuvastatud tervisehäire paraneb või kas seisund halveneb. Samas võtab kohus ka arvesse, et tekkinud tervisehäire ei ole kannatanu elukvaliteeti oluliselt halvendanud – tema selgitusel on ta saanud jätkata elektrikuna töötamist, ta saab juhtida autot. Ta peab käima periooditi silmaarsti juures kontrollis, kasutama silmatilku ning tal on udune vaade mõlemas silmas hommikuti. Kohus võtab hüvitise suurust määrates arvesse, et kannatanu ei ole kaotanud sündmuse tõttu elundeid, rusikalöögi tagajärjel tekkinud tervisekahjustused ei ole moonutanud tema nägu ning tal on säilinud nägemisvõime ca 2 aastat pärast sündmuse toimumist. 77. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu esitatud mittevaralise kahju nõue summas 25 000 eurot põhjendatud, võttes arvesse temal tekkinud tervisehäire ulatust ning elukvaliteedi seniseid väheseid muutuseid. J. R. puhul on hingelised üleelamised seotud peamiselt asjaoluga, et ta ei tea, kas tema seisund võib paraneda või ajas veelgi halveneda, seda ei osanud ekspertiisiakti kohaselt ka ekspert prognoosida. Hetkel on kannatanu selgitusel tema silmanägemine olnud kontrollides stabiilne. Samas võtab kohus arvesse, et J. R. on tuvastatud kahjustus, mille paranemist ei ole võimalik prognoosida. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus (RKTKo 08.02.2001, 3-2-1-1-01, IV ptk). Kohus leiab, et seetõttu peab kannatanule väljamõistetav hüvitis olema suurem kui juhtudel, mil kannatanutel ei ole tuvastatud püsivaid kahjustusi (Riigikohtu analüüsis toodud hüvitise vahemik oli sellistel juhtudel 2018-2020 vahemikus 300-2000 eurot). 78. Riigikohus on varasemalt selgitanud (RKKKo nr 1-16-5540, p 31), et mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, seega peab väljamõistetav hüvitis ületama 2018.-2020. aastatel väljamõistetud hüvitiste suurust. Kohus leiab, et mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on 4000 eurot. Väljamõistmisele V. Tõldsepalt J. R. kasuks kuulub 3500 eurot mittevaralise kahju hüvitist, kuivõrd V. Tõldsepp on vabatahtlikult kannatanule hüvitanud 500 eurot 4. juunil 2024 (tl 93). Maksekorraldus ei täpsusta hüvitatava kahju liiki, mistõttu arvestab kohus tasutud osa maha väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitisest. 13 (14)