2-19-7707/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7707

Tsiviilasi

OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja

Andrias

Palmitsa,

aktsiaseltsi

Holostovi

Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingu vastu

nõuete tunnustamiseks aktsiaseltsi Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. juuli 2024. a määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Paxton Assets (pankrotis, registrikood

11411284) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepingulised

esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

vandeadvokaadi abi Kristi Traagel

Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis,

registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas

Saarma ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Carri Ginter ja Marcus Niin ning

vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur

Kostja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus

(registrikood 10131720)

Kostja Tuulaja Osaühing (registrikood 11394120)

Kostjate aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus ja

Tuulaja Osaühingu lepinguline esindaja Allan Viirma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite

Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa 9. septembri 2024. a seisukohaga esitatud

tõendid asja materjalide juurde.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 29. juuli 2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.

2-19-7707

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Pärnu Maakohtu 29. juuli 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis rahuldamata aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks 6830,38 eurot ületavas osas, samuti osas, millega maakohus

määras kindlaks aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingu

menetluskulude suuruse ja mõistis menetluskulude hüvitise koos viivisega OÜ

Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldurilt Indrek Lepsoolt välja.

5. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo (hageja) hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite

Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa (kostja I), aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus (kostja

II) ja Tuulaja Osaühingu (kostja III) vastu nõuete tunnustamiseks aktsiaseltsi Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Maakohus jättis 20. oktoobri 2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 10. novembril 2023.

3. Kostja I esitas 17. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata, et

kostjale I hüvitatavad menetluskulud on 8123,10 eurot, ja mõista need hagejalt välja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot,

lepinguliste esindajate kulu 8069 eurot, riigilõivu maksmise teenustasu 0,1 eurot ja

registriväljavõtete tasu 4 eurot. Kostjale I on õigusabi osutatud kokku 48,3 tunni ulatuses:

vandeadvokaat Carri Ginter 0,5 tundi keskmise tunnihinnaga 345 eurot, vandeadvokaat

Marcus Niin 2,9 tundi keskmise tunnihinnaga 230 eurot, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa

31 tundi keskmise tunnihinnaga 169,19 eurot, vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur 0,9 tundi

keskmise tunnihinnaga 205 eurot ja juristid 13 tundi keskmise tunnihinnaga 138,46 eurot.

Kostja I taotles menetluskulude välja mõistmist käibemaksuta. Kostja I palus mõista hagejalt

välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Kostja II ja kostja III esitasid 6. detsembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on kostja II menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ning kostja III menetluskuludeks riigilõiv 50

eurot ja lepingulise esindaja kulu 2993,75 eurot. Kostjatele II ja III on õigusabi osutatud 23,95

2 (8)

2-19-7707

tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot. Kostjad II ja III palusid mõista hagejalt välja VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjad II ja III kinnitasid, et kõik kulud on kantud

seoses siinse kohtumenetlusega.

5. Hageja esitas 14. detsembril 2023 seisukoha menetluskulude nimekirjade kohta, milles

palus kohustada kostjat I esitama oma õigusabikulude arved ja menetluskulusid tõendavad

muud dokumendid.

5.1. Hageja leidis, et kostja I ei ole ise oma menetluskulusid kandnud, vaid seda on teinud

kolmandad isikud, s.o aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühing. Nende

kulude hüvitamist saaks hagejalt nõuda üksnes juhul, kui kostja I tõendaks, et kostjal I on

kulude kandmise kohustus, st et kostja I on sõlminud konkreetse kolmanda isikuga

kokkuleppe, et need kulud, mille hüvitamist on taotletud, kantakse kostja I pankrotivara arvel.

Sellist kokkulepet hagejale teadaolevalt ei ole.

5.2. Hageja esitas vastuväited ka kostja I menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingutele:

1) toimingud ajavahemikul 7. oktoober 2019 kuni 19. oktoober 2019 ei seondu siinse

tsiviilasjaga, mistõttu pole põhjendatud nende toimingutega seotud kulu hagejalt välja mõista;

2) toimingud ajavahemikul 18. detsember 2019 kuni 20. oktoober 2023 on tehtud peatatud

menetluse ajal ja pole põhjendatud;

3) ajakulu, mis on seotud esindajate vahetusega, ja ajakulu, mis uutel esindajatel kulus asja

materjalidega tutvumisele, ei ole põhjendatud.

5.3. Kostjate II ja III menetluskulud jättis hageja kohtu hinnata.

6. Kohus määras 5. jaanuaril 2024 kostjale I tähtaja õigusabikulude arvete ja menetluskulusid

tõendavate dokumentide esitamiseks.

7. Kostja I esitas 26. jaanuaril 2024 seisukoha, milles selgitas, et kostja I on sõlminud siinses

tsiviilasjas tekkivate õigusabikulude kandmise kokkuleppe nii aktsiaseltsiga Holostovi

Kinnisvarahaldus kui ka Tuulaja Osaühinguga (koos ka kolmandad isikud). Kokkulepete

kohaselt kannavad kolmandad isikud kostjale I tekkivad menetluskulud ning kostja I kasuks

välja mõistetud kolmandate isikute kantud kulud hüvitab kostja I kolmandatele isikutele.

Menetluskulude hüvitamise kokkulepet on kinnitanud nii kolmandad isikud kui ka

pankrotihaldur Andrias Palmits. Kuna pooled on kinnitanud samasisulise kokkuleppe

olemasolu, on kokkulepe tõendatud. Lisaks esitas kostja I tõenditena e-kirjavahetuse kostja I

ja kolmandate isikute vahel ning õigusabikulude arved.

8. Hageja esitas 22. veebruaril 2024 seisukoha, milles leidis, et kostja I ei ole tõendanud

menetluskulude kandmise kohustuse olemasolu ajal, mil kohus menetluskulude küsimust

lahendab. Seega ei ole kostjal I tekkinud sellist menetluskulu, mille hüvitamist saaks taotleda.

8.1. Esindajakulude väljamõistmise vältimatuks eelduseks on see, et pankrotihalduritel pidi

olema endal eelnevalt tekkinud selge kohustus nende õigusabikulude eest tasuda. Kostja I

esitatud dokumendid ei ole kulude vastaspoolelt välja mõistmiseks piisavad. Kinnitused ei

tõenda, et kostjal I on menetluskulude tasumise kohustus. Kui kinnituses on mõeldud seda, et

alles positiivse lahendi korral tekib kostjal I kohustus kulud kolmandale isikule hüvitada

(sisuliselt edukustasu sarnane kokkulepe), siis ei saa kohus kostja I menetluskulusid hagejalt

välja mõista. Kui kinnitus tõendaks kokkuleppe olemasolu ja see kokkulepe oleks korrektne,

siis igal juhul ei saa tagantjärele vormistatud kinnitus tõendada kokkuleppe olemasolu enne 5.

märtsi 2021. Enamus esitatud arvetest pärinevad perioodist, mil pankrotihalduriks oli Veli

3 (8)

2-19-7707

Kraavi. Kinnitused on andnud aga Toomas Saarma ja Andrias Palmits, kes said aktsiaseltsi

Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduriteks alles 5. märtsil 2021. Nad ei saa

anda kinnitusi varasema perioodi kokkulepete kohta, sest nad polnud sellel ajal ametis.

8.2. Ka arved ei tõenda tasumise kohustuse olemasolu. Kostja I ja Advokaadibüroo Sorainen

OÜ vahel pidi olema kirjalik kliendileping, kus on sätestatud tasumise kohustus ja

tingimused.

9. Hageja esitas 6. märtsil 2024 seisukoha, milles leidis, et õigusabikulude hüvitamise

kohustus on tõendatud.

9.1. See, et kostjal I peab olema kliendileping Advokaadibüroo Sorainen OÜ-ga, ei tähenda,

et pankrotihaldurite kokkulepe kolmandate isikutega peaks samamoodi kirjalikus vormis

olema. Kostja I ei ole kliendilepingut esitanud, kuna selles vaidluses tuleb tõendada kostja I

kohustust kolmandatele isikutele menetluskulud hüvitada ja see kohustus ei pea olema

kliendilepingus fikseeritud.

9.2. Selleks, et kinnitada kokkuleppe olemasolu, ei pidanud tänased pankrotihaldurid Toomas

Saarma ja Andrias Palmits olema pankrotihaldurid kokkuleppe sõlmimise ajal, kuivõrd nende

suhtes kehtivad ka varem sõlmitud kokkulepped. Kokkuleppe sõlmimise aeg ei ole määrav.

9.3. Kostja I ja kolmandate isikute vaheline kokkulepe ei ole tingimuslik. Kokkuleppe poolte

kinnitustest tuleneb üheselt, et kulud, mis mõistetakse teistelt menetlusosalistelt välja, tuleb

kostjal I hüvitada kolmandatele isikutele.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

10. Pärnu Maakohus rahuldas 29. juuli 2024. a määrusega kostja I taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks, määras kostja I menetluskuluks 6830,38 eurot ja mõistis

selle koos seadusjärgse viivisega hagejalt välja. Maakohus rahuldas ka kostjate II ja III

taotlused menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks, määras kostja II menetluskuluks 50

eurot ja kostja III menetluskuluks 3043,75 eurot ning mõistis need koos viivisega hagejalt

välja.

10.1. Maakohus hindas esmalt kostja I menetluskulusid. Kohus ei nõustunud hagejaga selles,

et kostja I menetluskulud ei kuulu hüvitamisele põhjusel, et menetluskulud on kandnud

kolmandad isikud. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 9 ja

§ 176 lg-le 6 ning märkis, et kostja I selgitas kohtule, et tema, aktsiaseltsi Holostovi

Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingu vahel sõlmiti siinses tsiviilasjas tekkivate

õigusabikulude kandmise kokkulepe, mille kohaselt kannavad nimetatud kolmandad isikud

kostjale I tekkivad menetluskulud ning kostja I kasuks välja mõistetud kulud hüvitab kostja I

kolmandatele isikutele. Kokkulepet kohustuse kohta kanda menetluskulud, kinnitasid nii

pankrotihaldur Andrias Palmits kui ka kolmandad isikud. Kolmandad isikud esitasid

kinnituse, mille kohaselt kostja I ei vabanenud siinses asjas jooksvate menetluskulude

kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandsid kolmandad isikud. Kostja I ja kolmandate

isikute vahel oli kokkulepe, et menetluskulud, mis mõistetakse siinses asjas kostja I kasuks

teistelt menetlusosalistelt välja, tuleb hüvitada. Seega on kinnitustega tõendatud, et kostja I ei

vabanenud siinses asjas menetluskulude kandmisest.

4 (8)

2-19-7707

Küll aga on kostja I menetluskulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud ei ole

kostja I lepingulise esindaja vandeadvokaadi Carri Ginteri tunnitasu. Arvestades asja

keerukust ja mahtu, pidas kohus mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 230 eurot

(käibemaksuta). Põhjendatud ei ole menetluskulude väljamõistmine 7. novembri 2019. a

(kirjavahetus kliendiga, info küsimine seoses Release Agreementi sõlmimise asjaoludega), 13.

novembri 2019. a (telefonikõne kliendiga seoses hagimaterjalide edastamisega), 14. novembri

2019. a (kliendi dokumentide edastamine, kirjavahetus, kliendi küsimustele vastamine seoses

DPR pankrotihalduri järelepärimisega) ja 19. novembri 2019. a (telefonikõne kliendiga seoses

kliendi seisukohaga. Kliendi seisukoha koostamine) toimingute eest, kuivõrd need ei ole

seotud siinse tsiviilasjaga. Seega on kostja I esindajad teinud põhjendatult toiminguid 41 tunni

ulatuses, esindajate tunnitasusid arvestades teeb see 6776,28 eurot. Lisaks on põhjendatud

menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot, riigilõivu maksmise teenustasu 0,1 eurot ja

registriväljavõtete tasu 4 eurot.

10.2. Järgmisena hindas kohus kostjate II ja III menetluskulusid. Maakohus leidis, et kostjate

II ja III lepingulise esindaja ajakulu ning tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Kokku on

kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu 50 eurot (riigilõiv) ja kostjal III 3043,75 eurot

(riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 2993,75 eurot).

10.3. Vastavalt kostjate I, II ja III taotlustele märkis kohus määruses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

kohus rahuldas osaliselt kostja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks,

määras kostja I menetluskulude suuruseks kokku 6830,38 eurot ja mõistis selle koos viivisega

hagejalt välja. Tühistatud osas palub hageja teha uue määruse, millega jätta kostja I

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hagejalt välja

mõistmata.

11.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu viide TsMS § 174 lg-le 9 asjakohane.

Praegusel juhul ei ole probleem selles, et menetluskulusid kandsid kolmandad isikud, vaid

vaidlus on selles, kas kostjal I on tekkinud menetluskulude hüvitamise kohustus. Kui kostjal I

ei ole tekkinud kohustust menetluskulusid tasuda, siis ei ole saanud kolmandad isikud neid

kostja I eest tasuda. Samuti ei saa haldurid nõuda vastaspoolelt kulude hüvitamist, kui neil

endal polnud sellel hetkel kohustust kolmandatele isikutele midagi hüvitada.

11.2. Kostja I esitatud kinnitustest ei nähtu õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu.

Maakohus on vääralt leidnud, et õigusabikulude kandmise kokkuleppe olemasolu on võimalik

tuvastada e-kirjades antud kinnituste ja selgituste põhjal. Kulude kandmise kohustus pidi

eksisteerima juba siis, kui kohtule vastav menetluskulude hüvitamise taotlus esitati. TsMS §

176 lg 6 mõte on võimaldada kohtul ja vastaspoolel selle kinnituse õigsust tõendite põhjal

kontrollida. Seda maakohus ei järginud ja tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega.

Alusdokumente, st lepingut ennast nägemata ei oleks maakohus seega tohtinud asuda

seisukohale, et kostjal I on oma menetluskulude nimekirjades märgitud kulude hüvitamise

kohustus kolmandate isikute ees.

11.3. Ka leidis maakohus vääralt, et e-kirjad kinnitavad suulist lepingut. Seda ei ole kostja I

väitnud. Ka ei ole suuline vorm eluliselt usutav. Kostjal I tulnuks vastav leping tõendina

esitada. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja viite, et tagantjärele vormistatud

5 (8)

2-19-7707

kinnitus ei saa tõendada suulise kokkuleppe olemasolu enne 5. märtsi 2021, sest

pankrotihaldurid on muutunud.

12. Kostja I vaidleb määruskaebuse kohta esitatud seisukohas sellele vastu. Lisaks esitas

kostja I uued tõendid.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et tõendatud on kostja I kohustus hüvitada menetluskulud

kolmandatele isikutele ja kulud kuuluvad seega hüvitamisele. Väär on hageja seisukoht, et

õigusabikulude kandmise kokkuleppe olemasolu ei ole võimalik tuvastada e-kirjades antud

kinnituste põhjal. Kinnituse tekst viitab selgelt, et kostjal I on kohustus hüvitada kolmandatele

isikutele menetluskulud. Kokkuleppe poolte kinnitustest tuleneb üheselt, et kulud, mis

mõistetakse teistelt menetlusosalistelt välja, tuleb kostjal I hüvitada kolmandatele isikutele.

Arvestades, et kokkuleppele ei ole seadusega sätestatud kohustuslikku vorminõuet, võib

lepingu sõlmida vabalt valitud vormis. Seejuures ei ole kokkuleppe olemasolu kinnitamise

eelduseks, et tänased pankrotihaldurid oleksid olnud pankrotihaldurid ka kokkuleppe

sõlmimise ajal, sest nende suhtes kehtivad ka varem sõlmitud kokkulepped. Ka ei ole määrav

kokkuleppe sõlmimise aeg.

13. Kostjad II ja III paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

Kostjal I on tema eest menetluskulusid kandnud kolmandate isikutega kokkulepe, et kostja I

hüvitab kolmandatele isikutele nende kantud menetluskulud kokkulepitud ulatuses.

Menetluskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimine on tõendatud kokkuleppe osapoolte antud

kinnitustega.

14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

15. Tallinna Ringkonnakohus määras 19. novembril 2024 hagejale tähtaja kostja I esitatud

uute tõendite osas seisukoha esitamiseks (dtl 1130).

16. Hageja esitas 25. novembril 2024 seisukoha, milles muu hulgas leidis, et teises tsiviilasjas

tehtud lahend, kus peeti kostja I ja kolmandate isikute kinnitusi piisavaks, ei ole siinses asjas

siduv. Ka on hageja hinnangul kohtud teises asjas lahendanud menetluskulude küsimuse

valesti (dtl-d 1132 ja 1133).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

18. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja

määruse osas, millega maakohus kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

osaliselt rahuldas. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus

rahuldas kostjate II ja III menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja I ei ole

maakohtu määrust avalduse rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud

osas, millega kostjate II ja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati ning

kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti osaliselt rahuldamata.

6 (8)

2-19-7707

19. Kostja I esitas 9. septembri 2024. a seisukohaga kaks uut tõendit: Tallinna

Ringkonnakohtu 8. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15826; Riigikohtu 17. juuni

2024. a määrus määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta samas tsiviilasjas. Vastavalt

TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Uusi asjaolusid ja tõendeid saavad määruskaebuse menetluses esitada ka teised

menetlusosalised. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on esitatud dokumentaalsed

tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

20. Määruskaebemenetluses vaidlevad hageja ja kostja I jätkuvalt selle üle, kas kostjal I on

tekkinud kohustus menetluskulud kolmandatele isikutele, s.o aktsiaseltsile Holostovi

Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingule hüvitada, kes need kostja I eest tasusid.

Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostja I ja menetluskulusid tasunud

kolmandate isikute kinnitustega on tõendatud, et kostja I ei vabanenud siinses asjas

menetluskulude kandmisest ning kostjal I on kohustus hüvitada kulud, mis tema kasuks

teistelt menetlusosalistelt välja mõistetakse, aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus ja

Tuulaja Osaühingule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS

§ 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

20.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus vaidluse sisust valesti aru saanud. Maakohus

viitas TsMS § 174 lg-le 9 ja § 176 lg-le 6 ning selgitas, millistel tingimustel saab

menetlusosaline nõuda menetluskulude hüvitamist olukorras, kus kulud on tema eest kandnud

kolmas isik. Nii on maakohus asjakohaselt märkinud, et menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid sellisel juhul tuleb

kohtul tuvastada, kas menetlusosalisel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

20.2. Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul võimalik esitatud kinnituste ja nende kohta antud

selgituste alusel tuvastada õigusabikulude kandmise kokkuleppe olemasolu. TsMS ega

kohtupraktika ei näe ette, et hüvitamise kokkuleppe olemasolu saaks tõendada vaid (kirjaliku)

kokkuleppe enda esitamisega. Seejuures nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

menetlusosalise ja kolmanda isiku vahelisele menetluskulude kandmise kokkuleppele ei ole

ette nähtud vorminõudeid ega kokkuleppe sõlmimise ajalisi või sisulisi piiranguid.

Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud kinnitused piisavad ja kohtul puudub alus kahelda

vastava kokkuleppe olemasolus. Ka hageja ise ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust selle

kohta, miks sellise kokkuleppe sõlmimises peaks kahtlema või miks see ei ole tõenäoline.

20.3. Kolleegium ei nõustu hagejaga, nagu ei nähtuks maakohtule esitatud kinnitustest

õigusabikulude tasumise kohustust. Nii aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus, Tuulaja

Osaühingu kui ka pankrotihaldur Andrias Palmitsa kinnitustest (dtl-d 1026–1028) nähtub

kostja I kohustus hüvitada aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingule

menetluskulud, mis mõistetakse kostja I kasuks teistelt menetlusosalistelt välja.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse lahendamisel oluline, et

hüvitamiskohustus hõlmab vaid menetluskulusid, mis kostja I kasuks teistelt menetlusosaliselt

välja mõistetakse (vt ka TlnRnKo 01.01.2023, 2-18-6849, p 34). Riigikohus on selgitanud, et

esindajakulude hüvitamiseks tuleb tuvastada nende kulude tasumise kohustus (RKTKm

09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Siinsel juhul on asjaosalised kinnitanud, et kostjal I on

menetluskulude tasumise kohustus kolmandatele isikutele ning sellest tulenevalt ei saa kostja

I menetluskulude hüvitist, mis kostja I kasuks välja mõistetakse, jätta endale.

20.4. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka muud määruskaebuse väited. Erinevalt

hageja väidetust ei ole maakohus vaidlustatud määruses leidnud, et e-kirjad kinnitavad suulise

kokkuleppe sõlmimist menetluskulude hüvitamise kohta. Maakohus on vaidlustatud määruse

7 (8)

2-19-7707

p 12 kolmandas lõigus üksnes viidanud kohtupraktikale, kus on leitud, et menetluskulude

hüvitamise kokkulepe võib olla ka suuline. Ka ei nõustu kolleegium hagejaga, et

pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits ei saanud kinnitada kokkuleppe

olemasolu kolmandate isikutega, sest nad nimetati aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) pankrotihalduriteks alles 5. märtsil 2021. Uued pankrotihaldurid jätkasid endise

pankrotihalduri tööd, kusjuures kehtima jäid endise pankrotihalduri sõlmitud kokkulepped.

Määrusest, millega pankrotihaldurid nimetati (s.o Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-14646, dtl-d 866–869), nähtub, et endisel pankrotihalduril tuli

uutele pankrotihalduritele üle anda kogu tema valduses olev dokumentatsioon võlgniku kohta.

Kui uutel pankrotihalduritel oli teadmine kõnealuse kokkuleppe olemasolust, siis said nad

seda kohtule ka kinnitada. Samuti oli uutel pankrotihalduritel õigus ise uusi kokkuleppeid

sõlmida (PankrS § 541 lg 1).

20.5. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada ka seda, et Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-15826 kostja I menetluskulusid hinnates 8. aprilli

2024. a määruse p-s 15 pidanud piisavaks kostja I ja samade kolmandate isikute, s.o

aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingu, antud kinnitusi menetluskulude

hüvitamise kokkuleppe kohta. Nimetatud lahend on jõustunud, sest Riigikohus keeldus 17.

juuni 2024. a määrusega selle peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Iseenesest

nõustub kolleegium hagejaga selles, et TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt ei ole tegemist kohtu

jaoks siduva lahendiga. Arvestades aga, et kostja I ja kolmandate isikute kinnitused on

mõlemas menetluses samasisulised ning siinse asja hageja ja tsiviilasja nr 2-19-15826

vastaspoolte vastuväited on sarnased, on näe ringkonnakohus siiski põhjust asuda siinses asjas

teistsugusele seisukohale.

21. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu hinnangut kostja I

menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohtule ka ei nähtu, et maakohus

oleks õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud.

Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku

materjalidele tuginedes kostja I lepinguliste esindajate toimingute ja neile kulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsust

ümber hinnata.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

vaidlustatud osas muutmata.

23. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

24. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja §

178 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)