3-24-1727/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1727

Haldusasi

A.A. ja B.B. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.A. ja B.B. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad/määruskaebuse esitajad A.A. ja B.B.

Kaebajate volitatud esindaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebajate ja nende volitatud

esindaja nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. ja B.B. esitasid 08.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses Viru Vanglas 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019,

23.04.2019 ja 25.05.2021 toimunud kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimised. Kaebajad on

Viru Vangla kinnipeetava X.X. vanemad ja läbiotsimised toimusid, kui kaebajad saabusid

vanglasse pikaajalistele kokkusaamistele. Kaebajad pidid täielikult lahti riietuma suvaliste

vanglaametnike ees, neil tuli võtta erinevaid poose ja teha kükke. Lahtiriietumisega

läbiotsimised alandasid kaebajate inimväärikust, riivasid eraelu ja privaatsust ning

kahjustasid kaebajate vaimset tervist. Kükkide tegemine põhjustas mitu päeva kestva põlve- ja

puusavalu. Kaebajad said 2023. a juulikuus teada, et Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-21-

2616 tunnistati vanglas külastajate alasti läbiotsimised õigusvastaseks ja mõisteti

mittevaralise kahju hüvitamiseks 3500 eurot. Kaebetähtaega tuleb arvestada sellest lähtudes

ja kaebus on tähtaegne.

2. Tartu Halduskohus lõpetas 22.11.2024. a määrusega menetluse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse

põhjendused:

1) Kaebajad pidid kahju tekkimisest aru saama läbiotsimise toimumise ajal või vahetult pärast

seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid hiljem said kaebajad aru, et vastava läbiotsimise

ajal tajusid nad kaebuses kirjeldatud häbi, piinlikkust, alandatuse tunnet, äärmist

ebameeldivust ja vastikuse tunnet, valu kükkide tegemisel ja mitme päeva jooksul pärast seda.

Ka pidi kaebajatele kohe läbiotsimise ajal olema arusaadav, et kahju põhjustanud isik on Viru

Vangla. Hiliseima läbiotsimise puhul tuli kaebus esitada hiljemalt 27.05.2024 (25.05.2024 oli

laupäev). Kaebajad esitasid kaebuse 08.06.2024. Kaebus ei ole esitatud kaebetähtaja jooksul.

2) Kaebetähtaega ei ole võimalik arvestada juulist 2023, kui kaebajad said teada

kohtulahendist asjas nr 3-21-2616. See ei tähenda teadasaamist kahju tekkimisest või kahju

põhjustanud isikust, vaid teadasaamist sellest, et teine sarnases olukorras olnud isik on

saavutanud endale mitterahalise kahju hüvitamise. Kaebajatel oli 3 aasta jooksul vastavast

läbiotsimisest piisavalt aega otsustamaks, kas esitada vastustaja tegevuse tõttu kaebus ja

nõuda hüvitist. Ka õiguslikult kogenematul isikul on selle perioodi jooksul võimalik aru saada

kaebuse esitamise vajadusest. Kohus ei suunanud kaebajaid esitama kaebetähtaja ennistamise

taotlust, kuna selleks ette nähtud tähtaeg on möödas. Kui aktsepteerida kaebajate lähenemist,

et nad ei saanud esitada kaebust tähtaegselt, kuna ei teadnud, et toimunud läbiotsimisi saab

pidada õigusvastaseks, siis langes see takistus ära, kui kaebajad said juulis 2023 teada nende

viidatud lahendi tegemisest. Kaebajatel oleks tulnud sellest arvates 14 päeva jooksul esitada

kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajatel ei olnud objektiivseid ega

subjektiivseid takistusi esitada kaebus seoses 25.05.2021. a läbiotsimisega tähtaegselt, samuti

ei olnud kaebajatel muude kaebuses nimetatud läbiotsimiste osas takistust esitada kaebus ja

kaebetähtaja ennistamise taotlus kohe, kui nende hinnangul seda takistanud asjaolu möödus,

ehk 2023. a juulis. Praegu ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlemine enam võimalik. Kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. B.B. ja A.A. esitasid 09.12.2024 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu

Halduskohtu 22.11.2024. a määrus, menetleda määruskaebust kaebajate kaebusest lähtuvalt ja

täita kõik selles esitatud taotlused. Määruskaebuse põhjendused:

Kaebajad esitasid kaebuse tähtaegselt. Kohus asus meelevaldselt kritiseerima kaebajate

tegevust. Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

art-st 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest menetlus on erapoolik, ning rikkus

EIÕK art-st 13 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele riigiorganite õigusvastase käitumise

eest. Veel rikkus kohus kohtumenetluse normi (HKMS § 2 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse

peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebajad taotlevad määruskaebuses

Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist, millega halduskohus

lõpetas menetluse.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus lõpetas 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt asja

menetluse, võttes aluseks HKMS § 152 lg 2 ja § 124 lg 2. Halduskohus asus

seisukohale, et kaebus ei ole esitatud kaebetähtaja jooksul ning et kaebajatel ei olnud

objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus seoses 25.05.2021. a

läbiotsimisega tähtaegselt, samuti ei olnud kaebajatel muude kaebuses nimetatud

läbiotsimiste osas takistust esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus kohe, kui

nende hinnangul seda takistanud asjaolu möödus, ehk 2023. a juulis. Halduskohtu

leidis, et menetluse lõpetamise eeldused on täidetud – kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebajate määruskaebuses esitatud väide ei anna

alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole

olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Õiguslikult

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus

menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste

kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes,

peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt

pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-

02, p 19). Halduskohus tõi vaidlustatud määruses asjakohaselt välja, et kohtulahendist asjas nr

3-21-2616 teadasaamine ei tähenda kahju tekkimisest või kahju põhjustanud isikust

teadasaamist, vaid teadasaamist sellest, et teine sarnases olukorras olnud isik on saavutanud

endale mitterahalise kahju hüvitamise. Ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest ei nähtu

kaebajate puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, miks oleks saanud takistada neil kaebuse

tähtaegselt esitamist.

8. Ringkonnakohus selgitab, et kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning

mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm

01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 20). Seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku

kaebeõiguse kaotus. Seega kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust

õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole

tähtaegselt pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajad ka määruskaebuses esile

toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt

esitamist. Kuivõrd kaebajad ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse

esinemist kaebetähtaja ennistamiseks, siis lõpetas halduskohus põhjendatult haldusasja

menetluse, võttes aluseks HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2. Kaebajate määruskaebuse

väited nende tegevuse kritiseerimise ja halduskohtu poolt kohtumenetluse normi rikkumise

kohta on sisutud.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebajate väited EÕIK art 6 ja 13 rikkumise kohta alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas menetluse

lõpetamisest ei saa tuletada EIÕK artiklite rikkumist. EIÕK art 6 lg 1 järgi on igaühel oma

tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus

õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus,

seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle konventsioonis

sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riigivõimude

ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. EIÕK art 13 ei eelda, et õigus kohtusse

pöörduda peaks olema absoluutsena tagatud. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1

tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei

tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus

pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik

õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 04.06.2013,

3-3-1-86-12, p 11).

10. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

11. Kaebajad palusid määruskaebuses asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed

initsiaalidega. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb määruse avaldamisel

asendada kaebajate nimed initsiaalidega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebajate eesmärgi

saavutamiseks asendada initsiaalidega ka kaebajate esindaja nimi.

(allkirjastatud digitaalselt)