2-24-5907/34 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-5907

Määruse kuupäev

Tartu, 11. detsember 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt

Kohtuasi

UAB „Concept 4 Clinic“ hagi Hepsor P113 OÜ vastu

kahjuhüvitise 6 450 000 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hepsor P113 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja UAB „Concept 4 Clinic“, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Andres Kivi ja Urmas Kiik

Puudutatud isik Hepsor P113 OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Kaido Loor, Carry Plaks, Carri Ginter ja Piret

Schasmin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juulil 2024 tsiviilasjas nr 2-24-5907 tehtud

määrus osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata, ning Harju Maakohtu 19. aprilli 2024. a määrus samas

tsiviilasjas osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta UAB „Concept 4 Clinic“ hagi tagamise avaldus Hepsor P113 OÜ

suhtes rahuldamata.

2. Rahuldada Hepsor P113 OÜ määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. UAB „Concept 4 Clinic“ (hageja) esitas 15. aprillil 2024 Harju Maakohtule hagi Hepsor P113

OÜ (kostja) vastu 6 450 000 euro ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja valdusühing, kellele kuulub 71,87% suurune osalus Novel Clinic

Assets OÜ-s (NCA), mis on omakorda tervishoiuteenustega tegeleva Novel Clinic AS-i (Clinic)

ainuaktsionär ja valdusühing. NCA ja kostja sõlmisid 30. augustil 2021 üürilepingu, mille kohaselt

2-24-5907

üüris NCA kostjalt ruume Tallinnas Pärnu mnt 113 asuvas hoones. Poolte vahel tekkinud

erimeelsuste tõttu ütles kostja 5. septembril 2023 üürilepingu üles. Kuna hageja ei soovinud NCA ja

kostja vahelist ärisuhet jätkata, otsustas ta Clinicu projekti müüa. 7. märtsil 2024 teavitas hageja

kostjat, et läbirääkimised uue võimaliku investori Affidea Group BV-ga (Affidea) edenevad, kuid

läbirääkimiste jätkamiseks soovivad investori esindajad tutvuda Pärnu mnt 113 hoone ruumidega.

Kostja vastas hagejale, et on nõus ruumidele ligipääsu võimaldama üksnes juhul, kui talle

võõrandatakse ruumidesse jäänud vara hageja jaoks kahjulikel tingimustel.

Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja §

1045 lg 1 p 8 alusel. Hageja hinnangul on kostja Pärnu mnt 113 ruumidesse ligipääsu võimaldamata

jättes käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kuna kostja oli teadlik, et ligipääsu

võimaldamine on Affidea investeeringuks vajalik ning ilma selleta kaob NCA osanikel võimalus

projektist väljuda. Hageja ja teised NCA osanikud on investeerinud Clinicu projekti üle 6 450 000

euro ja kaotavad projekti võõrandamata jäämisel kogu investeeringu. Kostja tegevus läbirääkimiste

nurjamisel Affideaga põhjustas hagejale ja teistele osanikele otsest varalist kahju vähemalt tehtud

investeeringute ulatuses. Teised NCA osanikud on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus:

1) arestida kostja ja SPV113 OÜ arvelduskontod kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja

krediidiasutuste filiaalides ning välisriigi krediidiasutuste tütarettevõtjatest krediidiasutustes

või filiaalides 6 450 000 euro ulatuses;

2) seada hageja kasuks kostjale kuuluvale Tallinnas Pärnu mnt 113 asuvale kinnistule esimesele

vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 6 450 000 eurot.

2. Maakohus rahuldas 19. aprilli 2024. a määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt kohtuliku

hüpoteegi seadmise osas. Samuti rahuldas kohus hageja taotluse saata määrus kinnistusosakonnale.

Muus osas jäi hageja taotlus rahuldamata.

Kohus leidis, et hagi tagamise avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381

nõuetele ja hageja on piisavalt põhistanud hagi tagamise vajadust. Hagiavaldus vastab seaduse

nõuetele ja hageja nõuet ei saa pidada perspektiivituks. Esitatud asjaolude põhjal võib hagi tagamata

jätmisel tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu. Hagi

tagamise abinõu rakendamine on aga võimalik üksnes kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku

hüpoteegi seadmisega. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei sea kostjale ebamõistlikke piiranguid vara

käsutamisel.

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus,

millega jätta hagi tagamise taotlus täielikult rahuldamata.

Kostja hinnangul ei ole hageja kahju hüvitamise nõue perspektiivne, põhistatud ega tõendatud.

Kostja ei pea seaduse (sh heade kommete) järgi lubama kolmandaid isikuid enda omandis ja

valduses olevatesse hoonetesse ning ruumidesse. Hageja väidetav kahju ei ole hõlmatud VÕS §

1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiga ning hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju kujunemist ja

põhjuslikku seost kostja tegevusega. Saabunud ei ole ka hageja väidetud tagajärgi, s.o läbirääkimiste

lõppemist Affideaga ega väidetavat kahju. Lisaks ei ole praegu hagi tagamiseks alust, sest ohtu

kohtulahendi täidetavusele ei ole ning seda pole ka hageja põhistanud. Kohaldatud hagi tagamise

abinõu on kostja huvisid ebaproportsionaalselt kahjustav.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata.

2(5)

2-24-5907

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. juuli 2024. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Kokkuvõtvalt nõustus ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, et eeldused hagi

tagamiseks olid täidetud. Ringkonnakohus leidis, et hagi on esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik.

Juhul, kui kostja käitumise eesmärgiks oli nurjata Clinicu tegevus endale kuuluvates ruumides, ei

ole välistatud NCA osanikele tahtlikult ja heade kommete vastaselt kahju tekitamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused

tühistada osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, ning teha uus määrus, millega jätta hagi

tagamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtute hinnang hagi perspektiivikusele ekslik. Hageja pole

esile toonud ei seda, milles seisnes kostja teo heade kommete vastasus, ega seda, et kostja tahtlus

oleks suunatud hageja kahjustamisele. Kostjal ei ole mingit kohustust lubada kolmandatel isikutel

tema kinnisasjal asuva hoone ruumidesse siseneda. Lisaks on hageja nõue ebaselge, kuna jääb

arusaamatuks, milles tema väidetav kahju seisneb. Täitmata on ka muud hagi tagamise eeldused, sh

puudub oht kohtulahendi täidetavusele ning samuti on kohaldatud hagi tagamise abinõu kostjat

ebaproportsionaalselt kahjustav.

8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS §

701 lg 3 järgi tühistada osas, milles maakohtu määrus jäi muutmata ning kostja määruskaebus

rahuldamata (määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas,

millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Riigikohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kostja määruskaebus rahuldatakse.

10. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise

taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 11).

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud hagi õiguslikku perspektiivi nõuetekohaselt kontrollinud.

Selleks, et haginõue oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad hagis esitatud asjaolud täitma mõne

nõude rahuldamist võimaldava õigusnormi kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda üldse

kontrollinud, vaid on üksnes konstateerinud, et nõuet ei saa pidada perspektiivituks. Seda viga ei

3(5)

2-24-5907

parandanud ka ringkonnakohus. Ehkki ringkonnakohus on küll pidanud kostjale etteheidetava teo

õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses võimalikuks, jättis ta seejuures sätte eelduste

täidetuse analüüsimata. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks pidanuks ringkonnakohus hindama, kas

kostjale etteheidetav käitumine oli kooskõlas heade kommetega ning kas kostja tahtis hagejat

kahjustada.

12. Kolleegium leiab, et praegusel kujul on hageja nõue kostja vastu õiguslikult perspektiivitu.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Hageja ei ole tuginenud hagis sellele, et tal oleks kostjaga

lepinguline suhe. Seega saab hageja nõue tuleneda üksnes lepinguvälisest kahju tekitamisest. Kui

lugeda hagis seni esitatud asjaolud tõendatuks, ei piisa sellest jaatamaks nõude perspektiivi VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hagis ei ole toodud välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja

on tegutsenud heade kommete vastaselt. Hageja heitis kostjale ette seda, et kostja ei lubanud hageja

palvel Affideal kostja omandis oleval kinnisasjal paiknevate ruumidega tutvuda.

Käitumine on heade kommete vastane, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Kostjale etteheidetav tegu – oma

vara võõrale isikule näitamisest keeldumine – olemuselt neid eeldusi ei täida. Õigus oma omandit

vabalt vallata ja kasutada on kostjale tagatud omandipõhiõigusega (põhiseaduse § 32 lg 2,

asjaõigusseaduse § 68 lg 1). Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et kostja

kuritarvitas enda õigusi, kui keeldus kinnisasja näitamast. Samuti pole alust järeldada, et võõrale

isikule enda kinnisasja näitamisest keeldumine oleks esitatud asjaoludel olnud ausalt ja õiglaselt

mõtlevale inimesele vastuvõetamatu käitumine. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus

kostja oleks enda tegevusalal monopoolses seisundis, samuti ei ole tegemist inimese põhivajaduste

rahuldamiseks osutatava teenusega, mille puhul võiks kostja olla kohustatud lepingut sõlmima (vrd

RKTKo 04.03.2010, 3-2-1-164-09, p 31). Hagis toodud asjaoludel on Affideaga läbirääkimiste

katkemine tavapärane hageja äririski realiseerumine.

Kuivõrd kostja käitumine hagis toodud asjaoludel ei olnud juba objektiivselt heade kommete

vastane, pole oluline kostja käitumise subjektiivne külg, sh kas ta soovis keeldumisega hagejale

kahju tekitada või keeldus ta mingil muul põhjusel. Hageja esitatud väited ei anna alust lugeda

kostja tegevust õigusvastaseks ka muudel VÕS § 1045 lg-s 1 sätestatud alustel.

13. Kolleegium märgib lisaks, et ka hageja esitatud kahju arvestus ei ole õiguslikult põhjendatud.

Isegi kui kostja tegu oleks õigusvastane, saaks hageja nõuda üksnes selle kahju hüvitamist, mille

kostja tegu põhjustas. Praegu on hageja väitnud, et kostja tegevuse tõttu katkesid tema

läbirääkimised Affideaga. Sellisel juhul ei saaks aga kostja kahjuks olla NCA-sse investeeritud raha,

vaid üksnes summa, mille võrra Affidea oleks hagejale teistest alternatiividest rohkem tasunud.

14. Eeltoodust tulenevalt on kohtud ekslikult taganud õiguslikult perspektiivitu hagi, mistõttu tuleb

kohtute määrused osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, tühistada. Kolleegium märgib, et hagi

tagamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu ei takista hagi menetlemist, st ei ole

välistatud, et hagi osutub hiljem siiski õiguslikult perspektiivikaks ja rahuldatakse (2-23-14464/21, p

15).

15. Kuivõrd hagi tagamine tuleb tühistada ainuüksi haginõude õigusliku perspektiivituse tõttu, ei

pea kolleegium vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele. Kolleegium märgib, et nõude ja hagi

tagamise aluse põhistatuse ning kohaldatud hagi tagamise abinõu proportsionaalsuse kontrolli hagi

tagamise määruse peale esitatud määruskaebemenetluses on Riigikohus juba põhjalikumalt

käsitlenud oma hiljutises lahendis (vt RKTKm 17.10.2024, 2-23-17002/34, p-d 13-16).

4(5)

2-24-5907

16. TsMS § 388 lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise

määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel.

17. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)