3-24-2406/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2406

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

seoses

julgeolekuabinõude

kohaldamisega perioodil 25.10.2019-23.04.2020

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel.

2. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.

3. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.11.2024. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja selle täienduse (registreeritud

vanglas 23.05.2024 ja 30.05.2024 nr 1-13/24/351-1 ja nr 1-13/24/351-2), milles ta viitas

otsustele haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 ja leidis, et tal on õigus mittevaralise kahju

hüvitisele summas 150 000 eurot selle eest, et teda hoiti eraldi lukustatud kambris 2019. a

sügisest 2020. a kevadeni.

2. Tartu Vangla jättis 23.07.2024. a otsusega nr X.X.-i kahju hüvitamise taotluse läbi

vaatamata, sest taotlus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Otsuse

kohaselt pidi X.X. talle väidetavalt tekkinud kahjust teada saama hiljemalt 23.04.2020, kui

tema liikumispiirang lõpetati ja kahtlust ei saanud olla ka kahju tekitajas. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3 tulenevalt pidi ta sellisel juhul esitama kahju hüvitamise

taotluse vanglale hiljemalt 23.04.2023. X.X. esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale alles

2024. a mais. Kuna esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ette nähtud tähtajast on üle

aasta möödas, ei ole vanglal alust kaaluda ka tähtaja ennistamist. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt

tagastab haldusorgan taotluse, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.

3. X.X. esitas Tartu Halduskohtule 22.08.2024 kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuses viitas

ta Tartu Vangla 23.07.2024. a otsusele nr 1-13/24/351-3 ja otsustele haldusasjades nr

3-20-64 ja nr 3-20-565 ning leidis, et tal on õigus kahju hüvitisele. Ühtlasi palus kaebaja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja määrata talle advokaat.

4. Kohtu nõudel edastas Tartu Vangla halduskohtule kohtueelset menetlust puudutavad

materjalid.

5. Tartu Halduskohus tagastas 12.11.2024. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1)

ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja riigilõivust

vabastamise taotluse läbi vaatamata. Määruse põhjendused:

5.1. HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu

hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1

sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel

või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse

läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides. Kaebus on

seejuures lubatav ka juhul, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud nõue on

tagastatud õigusvastaselt. Seega sõltub kaebuse lubatavust sellest, kas kaebaja esitatud

kahjunõue oli tähtaegne.

5.2. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Tartu Vangla 23.07.2024 otsuse kohaselt sai kaebaja teada talle perioodil

25.10.2019-23.04.2020 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega väidetavalt tekitatud

mittevaralisest kahjust (alusetu vabaduse võtmine) hiljemalt 23.04.2020 ehk täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise ajal. Kohus märgib, et kaebaja sellele esitatud

kaebuses iseenesest vastu ei vaielnud. Kohus nõustub vanglaga, et RVastS § 17 lg-s 3

sätestatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas antud juhul kulgema alates 23.04.2020 ja

lõppes 23.04.2023. Eelduslikult tahab kaebaja viidates haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565

tehtud lahenditele öelda, et kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas

kulgema ajast, millal kaebaja sai teada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

õigusvastasusest jõustunud kohtuotsuste alusel. Kohus leiab, et kaebajal puudusid takistused

pöörduda vangla poole kahju hüvitamise taotlusega enne 23.04.2023. Kaebaja viide

lahenditele nr 3-20-64 ja nr 3-20-565 ei ole antud juhul asjakohane, kuna RVastS § 17 lg-s

3 nimetatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kahjust ja selle põhjustatud

isikust teadasaamise päevast, mitte vangla tegevuse õigusvastasusest teadasaamise päevast.

Kaebaja oleks pidanud teada saama kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega talle

väidetavalt tekitatud kahjust kui mitte varem, siis hiljemalt abinõude kohaldamise lõpetamise

kuupäeval ehk 23.04.2020. 5.3. Otsused haldusasjades nr 3-20-64 ja nr 3-20-565 jõustusid

16.12.2021 ja 15.08.2023. Järelikult oli kaebajal piisavalt aega, et esitada vanglale kahjunõue

hiljemalt 23.04.2024 ja taotleda tähtaja ennistamist. Kaebaja kahjunõue laekus vanglasse alles

2024. a mais. Seega, Tartu Vangla 23.07.2024 jättis otsusega nr 1-13/24/351-3 kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses perioodil 25.10.2019-23.04.2020 tema suhtes

kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega sisuliselt läbi vaatamata õiguspäraselt.

5.4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset

menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kaebus tuleb tagastada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

5.5. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 g 1 p 6

alusel.

6. X.X. sai halduskohtu määruse kätte 21.11.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. X.X. esitas 06.12.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.11.2024. a määruse peale

seoses kaebuse tagastamisega. Määruskaebuse kohaselt on kohtu arvamus vale ja määrus

tuleks tühistada. Kaebaja leiab, et tal on õigus esitada kahjunõue 10 aasta jooksul või 3 aasta

jooksul pärast haldusasjades tehtud otsuseid, mida ta ka tegi, kuna alles sealt selgus, et vangla

käitus õigusvastaselt. Samuti viitab kaebaja haldusasjale nr 3-23-826 ja väidab, et sellest

asjast nähtub, et ta esitas hüvitamistaotluse õigeaegselt juba 2023. a

Kaebaja soovib, et talle antakse advokaat, kuna terviseprobleemide tõttu on tal kohtule

nõuetekohaste kaebuste esitamine raskendatud. Samuti taotleb ta enda vabastamist

riigilõivust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades eeltoodut ja kaebaja

määruskaebuses toodud põhjendusi leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu

Halduskohtu 12.11.2024. a määruse tühistamist resolutsiooni p 1 osas.

9. X.X. taotleb määruskaebuses, et ta vabastataks riigilõivust. Ringkonnakohus selgitab, et

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse

läbivaatamise eest riigilõivu. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse

esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust

vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

tähelepanuta.

10. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat

taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi

õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel

selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud

seaduses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul

esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja

taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud

riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et

kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja

kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendid ise. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata

kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus

kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

11. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu

Halduskohus tagastas 12.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku

kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul

märkis halduskohus õigesti, et kaebaja pidi talle 25.10.2019-23.04.2020 kohaldatud

liikumispiirangutega väidetavalt tekkinud mittevaralisest kahjust teada saama hiljemalt siis,

kui liikumispiirangud 23.04.2020 lõpetati. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse

alles 2024. a mais ehk RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. RVastS § 17 lg 3

kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal

kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Tähtaja

ennistamise välistaks ka HMS § 34 lg-s 3 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt

menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud

tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1 aasta. Kaebajat ei saa lugeda kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbinuks, kui vangla on tema kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt

tagastanud. Sellise olukorraga on tegemist ka siis, kui vangla tuvastab õiguspäraselt, et kahju

hüvitamise taotlus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, nagu vangla

23.07.2024. a otsuses õigesti leidis. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse

hindamine hõlmab ka seda, kas kohtueelne menetlus ise (vanglale kahju hüvitamise taotluse

esitamine) on algatatud tähtaega järgides.

11.1. Kaebaja väide, et tal on õigus esitada kahjunõue 3 aasta jooksul pärast haldusasjades

tehtud otsuseid, kuna alles sealt selgus, et vangla käitus õigusvastaselt, ei ole asjakohane.

RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada 3 aasta jooksul arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse

õigusvastasusest teadasaamisega (RKHK 15.06.2015. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15).

Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta seega ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille

tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude

tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohus tegi haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-

565 vastavalt 19.01.2021 ja 29.04.2022 otsused, millega tühistas vangla 28.11.2019. a,

27.12.2019. a ja 27.02.2020. a otsused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise

kohta.

Samuti ei ole põhjendatud kaebaja arusaam, et tal on käesoleval juhul õigus esitada kahjunõue

ka 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

11.2. Kaebaja viidatud haldusasja nr 3-23-826 materjalidest ega selles tehtud 27.06.2023. a

määrusest (jõustunud) ei nähtu, et ta oleks esitanud perioodiga 25.10.2019-23.04.2020 seotud

hüvitamistaotluse vanglale juba 2023. a. Haldusasjas nr 3-23-826 tehtud määrusest nähtuvalt

esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks selle eest, et

ajavahemikul 25.10.2019 – 10.06.2020 vahetas S. Siniaas kaebaja PIN-koodi; S. Siniaas

ründas 17.11.2020 kaebajat; kaebaja ei saanud kartserikambrisse patja; kambri ukse- ja

aknaluugid olid kinni; 23.04.2020 ei lastud kaebajat kartserikambrist välja ja ei viidud tagasi

S-majja; 03.06.2020 viidi kaebaja tagasi E-majja kartserikambrisse; kaebaja ei saanud

juuksurisse; kaebaja ei saanud kambris juua ja end pesta; kaebaja ei saanud sotsiaaltöötajaid,

psühholooge, meedikuid; kambris nr 1051 oli ebapiisav põrandapind; kambrit ei koristatud

kunagi; 2020. a sõi kaebaja põrandalt toitu, mis seisis terve päeva põrandal; 15.12.2019 aset

leidnud olukord; E-majas olles elektriraha äravõtmine, söögi ostmine; aken ei käinud

kartserikambris lahti; E-majas viibides ei saanud kaebaja õues käia; kaebajat ei tulnud

keegi jalutusboksi abistama; kaebaja ei saanud teha jalavanne; kaebaja ei saanud kasutada

dušši; kaebaja ei saanud WC-d kasutada, sest WC potil puudus prill-laud; kaebajal puudus

kambrikaaslane; kaebajat võeti ära kõik asjad, sh madrats ja padi (06.01.2020); 30.10.2019

roomas kaebaja mööda koridori ja keegi ei aidanud kaebajat. Tartu Vangla 16.06.2023. a

vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale eelpooltoodud asjaoludega seonduvat

kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus

eelnimetatud osas hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks ja kaebus kuulub

vastavas osas tagastamisele.

Tartu Vangla 26.06.2023. a vastusest ilmneb, et kaebaja esitas vanglale 23.10.2022 kahju

hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1, milles viitas ka 25.10.2019 põhjuseta kartserikambrisse

paigutamisele ja kartserikaristuse määramisele, kuna X.X. aeti endast välja. Tartu Vangla

jättis 16.03.2023. a otsusega nr 1-13/322-8 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata,

kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi. Seega oli taotluse läbi vaatamata

jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks

olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal

täiendavalt selgitada kahjunõude faktilisi aluseid ja seda, millised kahjulikud tagajärjed

konkreetsest sündmusest tulenevalt kaebajale saabusid, kuid kaebaja ei teinud seda. Seega ei

ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus kuulub

ka selles osas tagastamisele.

12. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste

kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu

kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.11.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1

peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)