3-23-2731/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2731

Haldusasi

A, B ja C kaebus Eesti Töötukassa 07.08.2023 otsuste nr

323000138 ning 01.11.2023 vaideotsuste nr 159, 160 ja 161

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta

kaebajatele täiendavalt tööandja maksejõuetuse hüvitist

Menetlusosalised

Kaebajad – A, B ja C, volitatud esindaja Tanel Riivits

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A, B ja C kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 02.01.2023 otsusega nr 4-

1/1557/22 (dtl 9-11) A (kaebaja I) avalduse tööandja AVKaif OÜ vastu ja mõistis tööandjalt

kaebaja I kasuks välja töötasu summas 3658,44 eurot.

3-23-2731

TVK rahuldas 02.01.2023 otsusega nr 4-1/1558/22 (dtl 12-14) 4-1/1558/22 (kaebaja II)

avalduse tööandja AVKaif OÜ vastu ja mõistis tööandjalt kaebaja II kasuks välja töötasu

summas 3474,32 eurot.

TVK rahuldas 02.01.2023 otsusega nr 4-1/1559/22 (dtl 15-17) C (kaebaja III) avalduse töö-

andja AVKaif OÜ vastu ja mõistis tööandjalt kaebaja III kasuks välja töötasu summas

2756,44 eurot.

2. Kaebajad esitasid Harju Maakohtule avalduse AVKaif OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

Harju Maakohus jättis 13.06.2023 määrusega asjas nr 2-23-7457 (dtl 18-21) ajutise halduri

nimetamata ja lõpetas menetluse, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Maakohus tuvastas, et AVKaif OÜ-l on tööõigussuhtes tulenev täitmata kohustus

kaebaja I ees summas 3658,44 eurot, kaebaja II ees summas 3474,32 eurot ja kaebaja III ees

summas 2756,44 eurot.

3. Kaebajad esitasid 13.06.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse (dtl 22-24)

tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks.

4. Vastustaja otsustas 07.08.2023 otsustega nr 323000138 (dtl 50-61) hüvitada igale

kaebajale töötasu 1841,28 eurot. Ülejäänud osas jäid avaldused rahuldamata. Vastustaja

leidis, et kuna tema ei olnud töövaidlusasjas menetlusosaline, siis ei ole TVK otsus temale

siduv. Tegemist on ühe tõendiga teiste hulgas. Kaebajate ja AVKaif OÜ vahel 15.09.2022

sõlmitud töölepingu kohaselt asusid kaebajad tööle 15.09.2022 tähtajaga kuni 31.10.2022 ja

töötasuga 10,96 eurot/tund. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on 2022. a oktoobris

kaebajale I tehtud töötasu väljamakse brutosummas 1717,96 eurot, kaebajale II brutosummas

1717,96 eurot ja kaebajale III brutosummas 1775,24 eurot. Kaebajate esitatud tõendite

kohaselt tegi AVKaif OÜ 09.10.2022 väljamaksed selgitusega „septembri töötasu“ kaebajale I

netosummas 1352,38 eurot, kaebajale II netosummas 1350 eurot ja kaebajale III netosummas

1397,47 eurot. Kaebajate selgituste kohaselt on väljamakse tehtud suulise töölepingu alusel

töötamise eest 2022. a augustist kuni poole septembrini. Samas ei ole esitatud dokumente, mis

tõendaksid kaebajate väiteid tööle asumise kohta AVKaif OÜ-s suulise töölepingu alusel

2022. a augustis. Samuti ei ole kaebajad esitanud täpset tööle asumise kuupäeva 2022. a

augustis. Lisaks puudub töötamise registris vastav kanne. Töötamise registrisse on märgitud

töösuhte aluseks 15.09.2022, st kirjaliku töölepingu sõlmimise kuupäev. Vastustaja hinnangul

ei ole tõendatud kaebajate väited suulise töölepingu kohta 2022. a augustist kuni 15.09.2022

ning et töötasu väljamakse on tehtud eeltoodud perioodi eest. Seetõttu ei ole põhjendatud

kaebajate nõuded AVKaif OÜ vastu 2022. a septembri eest, sest pangakonto väljavõtte

kohaselt on need töötajatele välja makstud. Kaebajatele kuulub hüvitamisele töötasu 2022. a

oktoobri eest summas 1841,28 eurot (168 × 10,96). Kuna vastustajale ei ole esitatud täpset

tööajaarvestust 2022. a oktoobri kohta, on põhjendatud aluseks võtta 2022. a oktoobri

tööajanorm.

5. Kaebajad esitasid 07.08.2023 otsuste peale 06.09.2023 vaide (dtl 62-66). Põhjendused:

5.1. Otsused tehti puuduliku teabe alusel, ilma täiendavat teavet ja tõendeid nõudmata.

Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg-test 2 ja 4 lähtudes on suulise töölepingu sõlmimine lubatud

ja see ei saa olla takistav asjaolu töösuhte kehtivaks lugemisel ning väljamakse tegemisel.

5.2. Arvestamata on jäetud suulisele lepingule iseloomuliku tõendamisraskusega. Kaebajate

töösuhe algas faktiliselt 08.08.2022 ja perioodil 08.08.-14.09.2022 töötasid kaebajad suulise

töölepingu alusel. Tööleping sõlmiti 15.09.2022. Töösuhe piirdus ühe objektiga ja baseerus

usaldusel. Kaebajate jaoks oli tegemist uudse olukorraga ja nad ei näinud ette vajadust koguda

tõendeid. Nad eeldasid kokkuleppe kehtivust ja tegid pikki tööpäevi nädalapäevast ja ilmast

2(6)

3-23-2731

hoolimata. Ka menetlusosalise selgitus on tõend. Kaebaja I ei ole pidanud iseseisvat tööaja

arvestust. Selline kohustus oli tööandjal. Kaebaja I kinnitas, et tema töötunnid on võrreldavad

kaebaja II töötundidega. Kaebaja II esitas 25.07.2023 vastustajale tunnilehed perioodi 19.09.-

16.10.2022 kohta. Vaide esitamise ajaks on ta üles leidnud tunnilehed perioodi 29.08.-

18.09.2022 kohta. Samuti on säilinud kaebaja III omakäeline tööaja arvestus perioodi 08.08.-

07.09.2022 kohta. Kuna kaebajad töötasid tööandja juures samaaegselt, samadel tööobjektidel

ja täitsid samu tööülesandeid, on nende töötunnid võrreldavad ning neid tõendeid saab arves-

tada töösuhte kehtivuse ja kestvuse hindamisel. Asjaolud ja tõendid kogumis kinnitavad, et

faktiline töösuhe algas poolte vahel kirjaliku töölepingu sõlmimise eel. Vaidlusalused otsused

riivavad kaebajate õigusi vähemsaadud hüvitise tõttu. Rikutud on nende õiguspärast ootust.

Tööandja asetas kaebajad niigi raskesse olukorda, kuna ainus viis raha saada oli pankroti-

menetluse kaudu, mille töötajad läbisid.

5.3. Arvestamata on jäetud töötaja nõrgem positsioon ning õigused ja kohustused töösuhtes.

Töötaja ei saa võtta vastutust tööandja täitmata kohustuste eest. Kaebajatele saab ette heita

seda, et nad ei taotlenud TVK-lt töötamise registri kande parandamist. Neile ei saa ette heita

kande puudumist, sest kande tegemine on tööandja kohustus. Samuti ei kuulu töötaja

mõjusfääri töötasult kinnipidamisele kuuluvate maksete arvestamine ja deklareerimine ega

väljamakse selgitus.

5.4. Arvestamata on jäetud TVK jõustunud otsused. Tööandja neid ei vaidlustanud. Samuti on

arvestamata jäetud, et laekumised tööandjalt toimusid enne TVK otsuste tegemist, mistõttu

puudub alus lugeda neid TVK otsuste alusel välja mõistetud nõude katteks.

6. Vastustaja jättis 01.11.2023 vaideotsustega nr 159 (dtl 82-86), 160 (dtl 72-76) ja 161

(dtl 77-81) vaided rahuldamata. Vaides toodud asjaoludest lähtudes pöördus vastustaja

selgituste ja dokumentide saamiseks AVKaif OÜ poole, paludes selgitada ja tõendada

kaebajate tööle asumise kuupäeva ja seda, millise perioodi eest neile töötasu maksti. Tööandja

vastustajale ei vastanud. Seega ei ole kaebajate väited tõendatud. Töötamise registri kohaselt

asusid kaebajad tööle 15.09.2022. Tööandja tegi neile 09.10.2022 töötasu väljamakse

septembrikuu eest ning deklareeris ja tasus sellelt töötuskindlustusmakse. Kaebajate endi

koostatud dokumendid tööaja arvestuse kohta ei ole usaldusväärsed. Ei ole võimalik tuvastada

nende koostamise aega. Võttes arvesse, et tööandja ja kaebajate vahel on sõlmitud kirjalik

tööleping tööle asumise ajaga 15.09.2022, mida kajastab ka töötamise registri kanne, ja et

tööandja tegi kaebajatele 09.10.2022 töötasu väljamakse septembrikuu eest, siis ei ole eluliselt

usutav, et välja makstud töötasu näol on tegemist tasuga, mis hõlmab perioodi 08.08.-

14.09.2022. Tallinna Ringkonnakohus märkis lahendis asjas nr 3-19-15, et TVK otsusel ei ole

vastustaja jaoks haldusmenetluses ette kindlaks määratud jõudu, vaid tegemist on tõendiga,

mida hinnatakse koosmõjus teiste tõenditega. Harju Maakohus on lahendis asjas nr 2-23-5353

välja toonud, et TVK otsus ei võta vastustajalt õigust jõuda tööandja maksejõuetuse hüvitise

määramise otsustamisel TVK-st teistsugusele järeldusele.

7. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 07.08.2023 otsuste ja

01.11.2023 vaideotsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta täiendavalt töö-

andja maksejõuetuse hüvitist kaebajale I summas 1817,16 eurot, kaebajale II summas 1633,04

eurot ja kaebajale III summas 915,16 eurot. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole

kaebajate selgitused ja tõendid piisavad tõendamaks, et 09.10.2022 välja makstud töötasud

maksti välja varasema perioodi eest. Vastustaja ei saanud tööandjalt vastust järelepärimisele ja

tõlgendas seda asjaolu kaebajate kahjuks. Haldusorgan ei saa rajada otsuseid kahtlusele.

Rikutud on kaalutlusõigust. TLS § 4 lg 2 järgi loetakse tööleping sõlmituks töötaja tööle

asumisel ka juhul, kui kirjalik leping on sõlmimata ja töötamine registrisse kandmata. Vastus-

taja ei ole arvestanud suulise lepingu tõendamise raskusega. Vastustaja ei ole arvestanud, et

3(6)

3-23-2731

kaebajad on töötajatena nõrgemal positsioonil. Vastustaja ei ole kaebajate väiteid tõendatult

ümber lükanud. Samuti on jäetud arvestamata, et TVK otsused on jõustunud ja tööandja ei ole

neid vaidlustanud. Laekumised tööandjalt toimusid enne TVK otsuste tegemist, mistõttu ei saa

laekumisi lugeda TVK otsuse alusel välja mõistetud nõude katteks. Kaebajad ei nõustu, et

tööandja poolt töösuhte registreerimata jätmine alates augustist annaks aluse teha järelduse

töösuhte puudumise kohta. Praktikas jätavad pahatahtlikud tööandjad kande tegemata, välti-

maks maksukohustuse täitmist ja töötasu maksmist. AVKaif OÜ jättis kaebajatele töötasu

maksmata, ei vastanud TVK-le ega vastustajale. Tööandja käitumismuster tõendab, et töösuhe

algas tegelikkuses juba augustis. Seda ei ole veenvalt ega ühemõtteliselt ümber lükatud.

Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta peab kaebajate tõendeid ebausaldusväärseteks. Tööaja

ja töötasu arvestuse kohustus on tööandjal. Kaebajatel ei olegi võimalik oma tööaega tõendada

muu kui enda koostatud märkmetega. Kaebajad on ukrainlased, kes tulid Eestisse tööle, kuid

neid kasutati alatult ära. Kaebajatel puudus selge arusaam kohalikust tööõigusest. Ukrainas on

tavaline töötada ilma kirjaliku töölepinguta. Vaidlusalused otsused on põhjendamata,

subjektiivsed ja ebaõiglased.

8. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Tõendatud on, et kaebajad töötasid 15.09.-31.10.2022 AVKaif OÜ-s kirjalike

töölepingute alusel puumaja ehitajatena. Vastustaja tuvastas, et töölepingud kaebajatega

sõlmiti 15.09.2022 tähtajaga kuni 31.10.2022, töötasuga 10,96 eurot/tund. Vastustaja ei

maksnud kaebajatele hüvitist 2022. a septembri eest, sest tööandja tegi kaebajatele 09.10.2022

väljamakse selgitusega „septembri töötasu“ ja kaebajad ei ole esitanud selliseid dokumente,

mis tõendaksid tööle asumist suulise töölepingu alusel alates 2022. a augustist. Kaebajad

esitasid omakäeliselt koostatud tööajatabelid ja 25.07.2023 kirjaliku selgituse, milles

väidavad, et töötasid suulise lepingu alusel alates poolest augustist 2022 ning ainus

väljamakse tehti kaebajatele oktoobris 2022. Tööandja teatas neile töö lõppedes, et tal pole

raha töötasuks välja maksta.

8.2. Vastustaja võttis tõenditena arvesse kõik kaebajate esitatud selgitused ja dokumendid,

kuid need ei tõendanud üheselt kaebajate töötamist enne 14.09.2022 ja selle perioodi eest tasu

saamist. Vastustaja avalike rahaliste vahendite kasutajana peab olema oma otsuste tegemisel

veendunud, et rahaliste vahendite kasutamine on eesmärgipärane. Haldusorganil tuleb

tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada.

Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ja elulise

usutavuse kriteeriumist lähtudes. Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust

esitada haldusorganile talle teadaolevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.

Nii haldus- kui halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See

tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega ja ühelgi tõendil ei

ole ette kindlaks määratud jõudu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 järgi peab ka isik

ise haldusmenetluses olema aktiivne pool, st tõendamiskoormus ei ole üksnes haldusorganil.

Vastustaja ei hinnanud tööandjalt selgituse mitte saamist kaebajate kahjuks.

8.3. Asjaolud ja tõendid kogumis ei kinnita, et faktiline töösuhe algas kaebajate ja tööandja

vahel kirjalike töölepingute sõlmimise eel. Jätkuvalt pole tõendatud kaebajate väited suulise

töölepingu kohta 2022. a augustist kuni 14.09.2022 ning et 09.10.2022 töötasu väljamakse

selgitusega „septembri töötasu“ hõlmab eeltoodud perioodi. Töötamise registrist nähtub, et

kaebajate töösuhe algas 15.09.2022 ja varasemad kanded töösuhe alguse kohta töötamise

registris puuduvad. Töölepingu kohaselt sai töösuhe alguse 15.09.2022, mida kajastab ka

register. Seega lähtub vastustaja asjaolust, et kaebajad on AVKaif OÜ-sse tööle asunud

15.09.2022. Kaebajatele 09.10.2022 makstud töötasud septembri 2022 eest on MTA-s dekla-

reeritud ja neilt on tasutud töötuskindlustusmakse. MTA-s ei ole deklareeritud tasusid augusti

4(6)

3-23-2731

2022 eest. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et töösuhe kaebajatega sai alguse juba enne

15.09.2022 kirjaliku töölepingu sõlmimist ja töötasu väljamakse hõlmab töölepingu

sõlmimise eelset perioodi. Kaebajate omakäelised tööaja arvestust kajastavad dokumendid ei

ole usaldusväärsed. Samuti ei ole võimalik üheselt tuvastada nende koostamise aega.

8.4. Kaebajate väide, mille kohaselt tööandja pahatahtlikkust näitab vastustajale mitte

vastamine ja TVK-s osalemata jätmine, on asjakohatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuigi kaebajad vaidlustasid vastustaja 07.08.2023 otsuseid tervikuna, võib kaebuse

põhjendustest järeldada, et nende eesmärk oli vaidlustada otsuseid vaid osas, millega jäeti

neile tööandja maksevõimetuse hüvitis taotletud ulatuses määramata. Ilmselt ei ole kaebajate

huvides vaidlustada neid otsuseid ka osas, milles neile hüvitis määrati.

10. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtu-

menetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on

vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata põhjendusega nõustumisele.

11. Kohtu hinnangul on vaidlusalused otsused õiguspärased ja põhjendatud. Kohus nõustub

neis toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja on hinnanud asjas

kogutud tõendeid õiguspäraselt ja leidnud põhjendatult, et tuvastatuks võib lugeda kaebajate

töötamise perioodil 15.09.-31.10.2022. Kaebajate endi teistsugused väited ja nende endi koos-

tatud dokumendid ei lükka ümber kirjalikest töölepingutest, töötamise registrist, töötasu välja-

makse selgitusest ja MTA andmetest nähtuvaid omavahel kooskõlas olevaid andmeid.

Ilmselgelt ei ole kaebajad praeguses asjas erapooletud, mistõttu ei saa nende enda koostatud

dokumendid lükata ümber usaldusväärsematest allikatest pärinevaid andmeid. Töötaja on

töösuhtes nõrgem pool, kuid ainuüksi selle tõttu ei saa pidada kõiki töötajate väiteid

automaatselt tõendatuks. Suulise töölepingu alusel töötamine on lubatud, kuid sellises

olukorras peabki töötaja arvestama tõendamise raskustega. Olles nõus töötama suulise

töölepingu alusel, võtab töötaja endale riski, et hiljem ei pruugi töösuhte tõendamine olla

võimalik. Sellise riskiga said kaebajad tööle asudes arvestada. Praegusel juhul ei ole kaebajad

usaldusväärselt tõendanud, et nad töötasid suulise töölepingu alusel juba 2022. a augustist.

12. Pealegi leiab kohus, et kaebajate esitatud selgitused on vastuolulised, mis vähendab nende

usaldusväärsust veelgi. Kaebajate 12.07.2022 kirjalike selgituste (dtl 34, 42) kohaselt asusid

nad tööle augusti lõpus. Alles vaides toodi välja väide, et töösuhe algas juba 08.08.2022.

Augustis toimunud suulise töölepingu alusel töötamisele ei ole tuginetud ei TVK-s toimunud

menetluse käigus ega maakohtus toimunud menetluse käigus. Samuti ei ole selle aja eest

TVK-lt ega maakohtult hüvitust nõutud, kuigi väidetavalt töötati üle kuu aja (08.08.-

14.09.2022, kokku 28 tööpäeva, 224 tundi). Kui selle perioodi eest maksti kaebajatele töötasu

umbes 1300 eurot (dtl 33, 41, 48), siis arvestades kokku lepitud töötasu 10,96 eurot/tund, jäi

neil selle perioodi eest saamata töötasu üle 1000 euro. Kohtu hinnangul näitavad kaebajate

vastuolulised ja ajas muutuvad väited, käitumine ja ühtäkki vaidemenetluse tarvis üles leitud

tõendid tööaja arvestuse kohta, et kaebajate väited ja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ja

need on esitatud selleks, et tekitada vastustajas ekslik arusaam töösuhe pikkuses ja

hüvitamisele kuuluvas töötasus.

13. Kaebajate viited tööandja pahatahtlikkusele ei ole asjakohased. Tööandja võimalik paha-

tahtlikkus ei anna alust järeldada, et kõik kaebajate väited on automaatselt tõendatud. Samuti

5(6)

3-23-2731

ei ole asjakohane viide kaalumisõiguse rikkumisele. Hüvitist ei maksta kaalutlusõiguse alusel,

vaid tõendatud asjaoludele tuginedes.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et TVK ja Harju Maakohtu otsused ei ole vastustajale

haldusmenetluses siduvad. Tegemist on tõenditega, mida tuleb arvestada koostoimes teiste

asjas kogutud tõenditega. Erinevalt haldus- ja halduskohtumenetlusest ei kehti töövaidlusi

lahendavas TVK-s ega pankrotiasju lahendavas maakohtus uurimispõhimõte. Selle tõttu saab

teha olukorras, kus teine pool ei vasta, otsuse üksnes ühe poole esitatud väidete alusel. Need

otsused kehtivad ja on täitmiseks kohustuslikud menetlusosaliste, mitte teiste isikute ja

haldusorganite suhtes. Vastustaja ei olnud neis menetlustes menetlusosaline ja tema ei ole

kohustatud neid otsuseid täitma. Tööandja huvi puudumine tsiviilvaidluse lahendamise vastu

ja menetluses mitte osalemine ei saa tuua riigile ja avalikele vahenditele kaasa kohustusi.

Toetuste määramine avalikest vahenditest peab olema kontrollitav, tõendatud ja põhjendatud.

Vastustaja peab tööandja maksejõuetuse hüvitise menetluses järgima uurimiskohustust (HMS

§ 6, töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg-d 1 ja 11). TKindlS-ist ei tulene, et vastustaja

peab hüvitise määramise otsustamisel lähtuma üksnes TVK või maakohtu lahendist. Selliselt

oleks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise süsteem lihtsasti ära kasutatav ja avalikke

vahendeid raiskav.

15. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused on vaidlustatud osas

õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus ka

kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebused jäävad terves ulatuses rahuldamata.

16. Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebajate kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist

kaebajatelt ega ole esitanud tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)