3-22-2297/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2297

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.01.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

Kaasatud haldusorgan Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2024. a

otsus muutmata.

2. Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (I kd, 4-4p, 7p-118p,

171-171p, 181-188, 196, 197-199p, 203, 205p-208p ja 213-214 ning II kd, tl 8-8p,

11-12p ja 15-21) kinniseks.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X. ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.01.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X.X. viibis 23.07.-06.08.2019 ravil Tartu Vangla

psühhiaatriaosakonnas.

2. X.X. esitas 26.07.2022 Tartu Vanglale taotluse vale ravi, valede sissekannete, vale

arvamuse ja vale seisukohaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt

viibis X.X. Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas 23.07.-06.08.2019, mil psühhiaatri Yi ainus

vastuvõtt toimus 05.08.2019. Y tegi ravipäevikusse kanded 24., 26., 31.07. ja 01.08.2019

patsienti üle vaatamata, seega ei ole kanded õiged. Ka ei olnud Y eelnimetatud päevadel

tervisekaardi andmebaasi sisse loginud. Asjas nr 3-19-1427 esitas vangla halduskohtule Yi

vastuse ja arvamuse, mis on valed, kuna Y ei osutanud meditsiiniteenust.

3. X.X. esitas 26.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 27.02. ja 14.03.2023

täiendavad seisukohad. Halduskohus menetles kaebust mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes, milles kaebaja taotles tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

summas 5000 eurot. Kaebaja põhjendused:

Ajavahemikul 23.07.-06.08.2019 toimus psühhiaatri Yi vastuvõtt 05.08.2019. Suhtlus Yiga

toimus 24.07.2019 läbi kambri toiduluugi, mille käigus psühhiaater teatas, et tal ei ole kaebaja

jaoks aega, ning ka 26.07.2019 läbi kambri toiduluugi, mille käigus psühhiaater andis IPDE

testi küsimustiku. Need ei ole käsitletavad arsti vastuvõtuna. Y on teinud ravipäevikusse

kanded 24., 26., 31.07. ja 01.08.2019. Kuna nendel kuupäevadel kaebaja psühhiaatri

vastuvõtul ei olnud, tegi psühhiaater kanded ravipäevikusse patsienti üle vaatamata, seega ei

ole kanded õiged. Lisaks on kanded tehtud tagantjärele, kuna Y logis tervisekaardi

andmebaasi sisse ainult 23.07. ja 02.08.2019. Kaebajal tekkis Yi poolt tervisekaarti

(ravipäeviku vormis) tehtud sissekannetest teadasaamisel šokk, stress ja süvenesid

uneprobleemid ning see süvendas kaebajal diagnoositud depressiooni. Kui kaebajal oli 2019.

a alguses mõõdukas depressioon, siis 2021. aastaks oli välja kujunenud raske depressioon.

Depressiooni süvenemise põhjustamine on terviserikke tekitamine. Ka šokk, stress ja

uneprobleemide süvenemine on tervisekahjud. Tegemist oli raviveaga, mille tõttu kaebajal

tekkis terviserike, mida oleks saanud vältida nõuetekohaste vastuvõttude ja terviseandmete

dokumenteerimisega. Kahju tekkis ravivea tagajärjel.

4. Viru Vangla ja Tartu Vangla palusid jätta kaebus rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 04.01.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

välja mõistmata. Otsuse põhjendused:

1) Tõendatud ei ole kaebaja väide, et tema väidetud tervisekahjustuseks on see, et

psüühikahäire süvenes – 2019. a alguses oli diagnoosiks mõõdukas depressioon ja 2021.

aastaks oli välja kujunenud raske depressioon. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt oli

27.11.2018 diagnoosiks F32.1 mõõdukas depressioon ning sama diagnoosi on korratud

05.02.2019 (I kd, tl 20p, 25). 16.03.-05.07.2019 tegeles kaebajaga psühhiaater A. Kaebaja

diagnoosiks oli 16.03.2019 seisuga F32.1 mõõdukas depressioon. 22.06.2019 lisandus

kaasneva diagnoosina raske depressioon psühhootiliste sümptomitega. A suunas kaebaja

Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda (I kd, tl 26p-27). Kaebaja viibis 23.07.-06.08.2019

statsionaarsel ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, kus kaebaja raviarstiks oli

psühhiaater Y. Kaebaja tervislikku seisundit, käitumist ja ravimite tarvitamist jälgiti pidevalt

(I kd, tl 4, 213). Y leidis, et kaebajal kliiniliselt väljendunud depressiooni ei esinenud.

Diagnoosiks jäi Z73.1 isiksuse iseloomujoonte rõhutamine ja Z76.5 simulant (teadlik

simuleerimine). A nõustus 05.10.2019 eeltoodud hinnanguga ning muutis diagnoosi nii, et

põhidiagnoosiks jäi Z03.2 jälgimine kahtlustatud psüühiliste ja käitumishäirete suhtes. A

arvas, et vajalik on kaebajat veelkord uurida Tartu Vanglas simulatsiooni tuvastamiseks. Y ei

pidanud saatmist vajalikuks (I kd, tl 35p-36; II kd, tl 14). Tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjon leidis, et esitatud meditsiinidokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada

tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi rikkumisi. Haiglaravi ja ambulatoorsed

konsultatsioonid on dokumenteeritud, patsiendi terviseseisundi hindamisel on kasutatud kõiki

vajalikke diagnostilisi võimalusi (II kd, tl 8). Tõendatud on, et vaadeldava perioodi lõpu

seisuga ei esinenud kaebajal depressiooni mistahes vormis või raskusastmega.

2) Kaebaja esitatud psühhiaatri B ambulatoorse epikriisi järgi oli diagnoos 18.02.2021 F32.2

raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta ning küsimärgiga F32.3 raske depressioon

psühhootiliste sümptomitega (I kd, tl 171). See dokument ei ole piisavaks tõendiks, et 2021. a

alguses oli kaebajal tekkinud depressioon. Kaebajal on pikaajaline kogemus selles, kuidas

jätta arstile muljet psüühikahäire esinemise kohta. Ka varem diagnoosisid arstid kaebajal

depressiooni, mis lükati ümber 2 nädalat toimunud statsionaarse ravi ja jälgimise tulemusena.

Kui pidada kaebajal depressiooni esinemist 18.02.2021. a seisuga tõendatuks, ei saa seda

diagnoosi seostada kaebaja ajutise viibimisega Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ligikaudu

1,5 aastat enne seda.

3) Kaebaja väidetud šokki, stressi ja uneprobleeme ei saa käsitleda iseseisvate

tervisekahjustustena. Unehäireid ei ole arstid kaebaja tervisedokumentide põhjal käsitlenud

iseseisva haigusena, vaid depressiooni sümptomina. Tartu Vanglas hinnati kaebaja und ja

uneprobleeme ei ilmnenud. Sõnu „stress“ ja „šokk“ kasutab kaebaja üleelamiste

kirjeldamiseks, kuid puuduvad tõendid, et kaebajal oleks neid diagnoositud.

4) Kaebaja ravimisel Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas 23.07.-06.08.2019 ei esinenud

õigusvastast tegevust või tegevusetust. Y puutus vaadeldaval perioodil kaebajaga kokku 3-l

korral, lisaks vastuvõtule toimus 2 vestlust läbi kambri toiduluugi. Sama arst puutus

kaebajaga kokku 24.04.2019 telesilla vahendusel toimunud ca 1 tund kestnud vastuvõtul,

mille raames arst koostas põhjaliku anamneesi ning hindas kaebaja tervislikku seisundit ja

talle määratud ravi (I kd, tl 4, 27). Lisaks tegelesid kaebajaga mitmed teised

tervishoiutöötajad. Kaebajat jälgiti ja selle kohta tehti igapäevaselt kandeid õenduspäevikusse

(II kd, tl 12). 31.07.2019 teostati kaebajale isiksuseuuring (II kd, tl 11). Yi lõppjäreldus oli, et

kaebajal ei esine depressiooni. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon tõi välja, et

statsionaarse jälgimise ja uuringute tulemusena jõuti otsusele, et kaebaja teeskleb

psüühikahäire sümptomeid ning ei ole võimalik tuvastada tervishoiuteenuse osutamise

kvaliteedi rikkumisi. Kaebajale osutatud ravi on nõuetekohane.

5) Y tegi kandeid kaebaja haiguslukku 24., 26. ja 31.07. ning 01. ja 05.08.2019 (I kd, tl 4).

Tervisekaardi logide põhjal on Y vaidlusaluse perioodi jooksul tervisekaarti sisse loginud

23.07. ja 02.08.2019 (I kd, tl 5-7). Kohtule ei olnud lõpuni arusaadav, millise infosüsteemi

logidega on esitatud tõendi puhul tegemist. Kohus ei pidanud vajalikuks koguda täiendavaid

tõendeid, kuna asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas haigusloo kannete tegemisel on järgitud

määruses „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (määrus)

sätestatud tähtaegu. Viga tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel ei kujuta endast

tervishoiuteenuse osutamise kohustuse rikkumist, vaid mõjutab üksnes tõendamiskoormise

jagunemist. Ei olnud põhjust kahelda, et haigusloo kanded on sisult õiged. Osade faktiväidete

õigsust on kaebaja ise kinnitanud (arsti vastuvõtt, läbi toiduluugi toimunud vestlused).

Kanded haigusloos ühtivad kannetega õenduspäevikus. Kaebaja haigusloo ravipäeviku osa

kanded kujutavad endast suures osas arsti tähelepanekute ja mõttekäigu kajastamist. Seda

võib teha mistahes viisil või vormis arstile teatavaks saanud andmete alusel. Ühestki

õigusaktist ei tulene, et ravipäevikusse võib kanda ainult patsiendi läbivaatuse käigus kogutud

andmeid. Kaebaja ei muutnud usutavaks, et eraldi võetuna teadmine sellest, et haigusloo

täitmisel võidi rikkuda määruses sätestatud kannete tegemise tähtaegu, sai põhjustada kaebajal

psüühikahäire tekkimise või ägenemise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas 05.02.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

04.01.2024. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus eiras kaebuses toodud põhiväiteid ja faktilisi asjaolusid, rikkudes kohtumenetluse

norme ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat. Meelevaldne on kohtu järeldus, et

tõendatud ei ole kaebaja väidetud tervisekahjustus. Kaebaja väide on tõenditega tõendatud.

2) Kaebaja viibis 23.11.2019 A vastuvõtul, kus viimane tunnistas kaebajale, et tühistas

vallandamishirmus saatekirja kaebaja saatmiseks Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda (kaebaja

EÕK taotlus asjas nr 3-19-2228, p 3). Jääb arusaamatuks, miks ei saa ühekordse kohtumise

põhjal pandud diagnoosi usaldusväärseks pidada.

3) Kohus võinuks Tartu Vanglalt välja nõuda kaebaja 03.11.2019. a teabenõude nr 2-5/1022-

1. 7. Viru Vangla ja Tartu Vangla palusid 28.02.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Kohtul oli tõenditena uurimiseks kaebaja tervisekaart ja tervishoiuteenuste kvaliteedi

ekspertkomisjoni otsus. Tõenditest ei olnud raviviga tuvastatav. Kohus ei pea koguma

tõendeid ükskõik kui suures ulatuses, vaid määras, mis on asja lahendamiseks vajalik.

Kaebaja ei suutnud usutavaks teha, kuidas muud tõendid võiksid viia teistsuguse tulemuseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus asus 04.01.2024. a otsuses seisukohale, et kahju hüvitamise nõude

rahuldamise tingimused ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et

halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Halduskohtu põhjendustest nähtuvalt hindas kohus kõikide menetlusosaliste seisukohti ja

asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning nende kogumis ja vastastikuses seoses.

Ühtki asjakohast kaebaja väidet ega esitatud tõendit ei ole jäetud tähelepanuta. Halduskohus

ei ole otsuse tegemisel rikkunud kohtumenetluse norme. Asjaolu, et halduskohtu seisukohad

ei ühti kaebaja seisukohtadega, ei anna alust väita, nagu oleks halduskohus kaebaja väited ja

faktilised asjaolud käsitlemata jätnud. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid

aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. X.X.-i kahju hüvitamise

nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati

avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9

lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju;

esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik

vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja

hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise

eeldused. Seega jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja

apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.

11. Halduskohus selgitas otsuses (põhjenduste p 9), miks tema hinnangul kaebaja esitatud B

epikriis (I kd, tl 171-171p) ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et 2021. a alguses oli kaebajal

tekkinud depressioon. Halduskohus märkis, et arvestades otsuse p-s 8 toodut ei saa ühekordse

kohtumise põhjal pandud diagnoosi pidada usaldusväärseks. Nimelt on kaebajal pikaajaline

kogemus selles, kuidas jätta arstile muljet psüühikahäire esinemise kohta. Ka varem

diagnoosisid arstid kaebajal depressiooni, mis lükati ümber 2 nädalat toimunud statsionaarse

ravi ja jälgimise tulemusena. Halduskohus põhjendas ringkonnakohtu hinnangul veenvalt,

miks kohus ei pidanud eelnimetatud tõendit piisavaks.

12. Kaebaja viide A 23.11.2019. a vastuvõtul räägitule ei seondu käesoleva vaidluse esemega,

mistõttu ringkonnakohus jätab kaebaja vastavasisulise väite tähelepanuta.

13. Sisutu on kaebaja etteheide, et halduskohus võinuks nõuda Tartu Vanglalt välja kaebaja

teabenõude. Haldusasja toimikus on kaebaja teabenõue nr 2-5/1022-1 olemas (I kd, tl 192).

Sellele viitas halduskohus ka otsuse p-s 16.

14. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2024. a otsuse muutmata.

15. Kuna kaebaja nõuab tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist, siis oli

apellatsioonkaebuse esitamine riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Viru Vangla

ja Tartu Vangla teatasid vastuses apellatsioonkaebusele, et neil ei ole tekkinud

menetluskulusid. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude

jaotamiseks.

16. HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse

kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi

asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud

väljavõtted kaebaja haigusjuhtudest (I kd tl 4-4p, 9-118p, 171-171p, 181-186p, 196, 197-

199p, 205p-208, 214 ning II kd, tl 11, 15-20), kirjad kaebaja diagnooside ja ravimite kohta (I

kd, tl 7p-8, 187-188, 208p ja II kd, tl 21), õenduspäeviku väljatrükk (I kd, tl 213-213p ja II kd,

tl 12-12p) ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni protokoll (II kd, tl 8-8p).

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks

kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul

puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS §

38 lg 1 p 3 alusel eelmärgitud osas kinniseks.

17. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja ja kolmandate isikute nimed

kohtuotsuse avaldamisel tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)