2-11-33697/311 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-11-33697

Määruse kuupäev

Tartu, 11. detsember 2024. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Urmas

Volens

Kohtuasi

Kohtu algatusel A.B. suhtes eestkoste pikendamine või

lõpetamine

A.B. avaldus kitsendada eestkostja ülesandeid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.B. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

A.B., esindaja riigi õigusabi korras, vandeadvokaadi abi Gerda-

Johanna Aasmaa

Eestkostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

J.G., A.G.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-33697

osas, milles ringkonnakohus jättis tühistamata Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2023. a

määruse ja rahuldamata A.B. määruskaebuse; samuti tühistada ringkonnakohtu

määrus menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

3. Jätta rahuldamata A.B. taotlus menetlus peatada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus seadis 14. detsembri 2018. a määrusega A.B. (puudutatud isik, eestkostetav) üle

eestkoste ja määras tema eestkostjaks Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu).

2. Puudutatud isik esitas 30. jaanuaril 2023 maakohtule avalduse kitsendada eestkostja ülesandeid.

Avalduse kohaselt vaatas eestkostetava märtsis 2022 läbi arstlik komisjon ja kirjutas ta haiglast välja

2-11-33697

soovitusega osutada kogukonnateenust. Eestkostja teatas aga telefoni teel, et keeldub

kogukonnateenuse kohta otsimast, ja edaspidi lõpetas kõnedele ning kirjadele vastamise.

Eestkostetava huvid on eestkostja huvidega olulises vastuolus.

3. Pärnu Maakohus võttis avalduse 6. juuni 2023. a määrusega menetlusse ja määras 8. juuni 2023. a

määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 alusel eestkostetavale

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.

4. Pärnu Maakohus algatas 9. augusti 2023. a määrusega menetluse eestkoste ja eestkostja ametiaja

pikendamiseks ning liitis 24. augusti 2023. a määrusega avalduse ja eestkoste pikendamise üle

otsustamise ühte menetlusse.

5. Puudutatud isik avaldas 19. juunil 2023, et ei nõustu eksperdile esitatavate küsimustega ega

ekspertiisi tegemisega. Ta ei vaja eestkostjat, kuna tal ei ole vara ega võlgasid, mille eest peaks

hoolt kandma. Eestkostja on oma kohustusi rikkunud, mh eestkostetava vara haldamisel, teabe

andmisel ja kohustuste täitmisel.

6. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et eestkoste jätkumine senistel

alustel on puudutatud isiku parimates huvides.

7. Pärnu linn eestkosteasutusena leidis, et eestkostja ülesannete ringi kitsendamine ei ole

põhjendatud. Kõnesid ja kirju ei ole tahtlikult eiratud. Eestkostja ei ole kahjustanud eestkostetava

huve.

8. Puudutatud isiku tütar ja puudutatud isiku ema ei toetanud avaldust.

9. Pärnu Maakohus jättis 14. detsembri 2023. a määrusega avalduse rahuldamata ja pikendas

eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Eestkostja ülesanded jäid muutmata. Puudutatud isikul on

õigus iseseisvalt teha 50 euro piires kuus tehinguid, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi.

Maakohus leidis tõendeid, sh 4. augusti 2023. aasta ekspertiisiakti, ning isiku ärakuulamise tulemusi

analüüsides, et puudutatud isik vajab jätkuvalt eestkostet. Tema tervislik seisund ei ole võrreldes

eelmise eestkostemenetlusega muutunud. Vaatamata kriminaalmenetluses määratud sundravile ei

ole tal haigusteadvust ega ravisoostumust tekkinud. Ta saab aru pisitehingute tähendusest.

Puudutatud isik märkis ise ärakuulamisel, et tal kulub kuus keskmiselt 50 eurot, mille eest ostab

sigarette, hügieenitarbeid, teed, kohvi, komme jm vajalikku. Keegi peale Pärnu Linnavalitsuse ei ole

avaldanud soovi eestkostjaks hakata.

Puudutatud isik ei ole välja toonud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda

eestkostja tegevuses eestkostetava huvidest lähtuvalt. Eestkostja lükkas eestkostetava huvide

rikkumist puudutavad väited ümber. Eestkostja ei ole oma tegevuses kahjustanud eestkostetava

huve.

10. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles selgitas, et puudutatud isik ei nõustu eestkoste jätkumisega ja soovib määrust

vaidlustada. Ta soovib, et arvamust küsitaks raviarstilt ega nõustu eksperdiarvamusega. Esindaja

märkis, et ei nõustu esindatava seisukohtadega, kuid toetab taotlust küsida arvamust raviarstilt.

Puudutatud isik esitas ka ise määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Maakohtus

asja lahendanud kohtunikud ei olnud erapooletud ja nad tuleb taandada. Puudutatud isik palus, et

kohus piiraks eestkostja õigusi, kuid maakohus algatas hoopis eestkoste määramise menetluse.

2(7)

2-11-33697

Maakohus ei kuulanud ära kõikide menetlusosaliste arvamusi ekspertiisi tegemise kohta ega

arvestanud eestkostetava vastuväiteid. Terviseandmed avalikustati vaatamata keelule.

11. Eestkosteasutus ei nõustunud määruskaebusega.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas määruskaebust. Raviarsti arvamuse kohaselt ei ole

eestkostetav sedavõrd ohtlik, et ta peaks olema sundravil kinnises osakonnas.

Eestkostetava tütar ei nõustunud määruskaebusega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. mai 2024. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Ringkonnakohus võttis tsiviilasja

materjalide juurde raviarsti arvamuse. Ringkonnakohus jättis rahuldamata taotlused menetlus

peatada, kõrvaldada menetlusest riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuulutada menetlus

kinniseks ja tõlkida määruskaebuses viidatud dokumendid.

12.1. Ringkonnakohus täiendas maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et

puudutatud isik ei mõista perekonnaõiguslike tehingute tähendust.

12.1.1. Määruse kohaselt määras maakohus õigesti ekspertiisi ja eksperdile esitatavad küsimused

selliselt, et kohtul oleks võimalik hinnata isiku võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida.

Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud püsikululine luululine paranoidne häire

(diagnoosikood F22.0) ja ta ei suuda mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida, ning seetõttu ei

suuda oma elu iseseisvalt korraldada.

12.1.2. Raviarsti arvamus ei kinnita puudutatud isiku väiteid ja ekspertiisile tehtud etteheiteid.

Raviarsti arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske krooniline psüühikahäire – luululine häire –,

millega kaasuvad düssotsiaalsed isiksusejooned (impulsiivsus, empaatiavõimetus, egotsentrilisus,

vähene introspektsioon) ja madal stressitaluvus. Raviarsti selgituste järgi on medikamentoosne ravi

saavutanud maksimaalse võimaliku efekti, seisund enam ei parane ja riskitegurid ei vähene.

Raviarsti arvamus kinnitab seega, et eestkostetav on piiratud teovõimega isik. Sellest, et arstlik

komisjon on pidanud teatud tingimustel võimalikuks ka ambulatoorset sundravi, ei saa järeldada, et

puudutatud isik ei vaja eestkostet.

12.1.3. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et eestkostjalt esindusõiguse äravõtmine ei

ole põhjendatud. Ainuüksi see, et eestkostetav ei nõustu eestkostja kõigi otsustega ja et eestkostja ei

järgi kõiki eestkostetava antud juhiseid temale meelepärasel viisil, ei anna alust järeldada, et

eestkostja oleks oma seadusest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, et eestkostja ja eestkostetava

huvid oleksid vastuolus ning et esineks mõjuv põhjus vabastada eestkostja tema ülesannete

täitmisest.

12.1.4. Praeguses menetluses ei otsustata puudutatud isiku elukorralduse üle (soov asuda saama

kogukonnateenust). Otsustatakse selle üle, kas puudutatud isik vajab oma asjade ajamiseks

eestkostet. Puudutatud isik viibib statsionaarsel psühhiaatrilisel sundravil kriminaalasjas nr 1-12-635

tehtud määruste alusel. Viimati pikendas maakohus statsionaarset psühhiaatrilist sundravi 16. juuni

2023. a määrusega.

3(7)

2-11-33697

12.1.5. Määruskaebuses palutakse suurendada lubatud pisitehingute summa 100 eurole, kuna ka

teised haigla patsiendid saavad sama palju raha. Maakohtu määrusega suurendati lubatud

pisitehingute summat seniselt 35 eurolt 50 eurole, tuginedes ärakuulamisel avaldatule selle kohta,

kui palju eestkostetaval keskmiselt kuus raha kulub. Pisitehingutele kuluva rahasumma

suurendamiseks, tuginedes sellele, kui palju teised patsiendid raha saavad, ei ole alust. Eestkostja

20. veebruari 2024. a aruande kohaselt kulus eestkostetaval pisitehingutele 2023. a keskmiselt 46

eurot kuus. Seda kinnitab ka puudutatud isiku ärakuulamine. Määruskaebuse väited ei võimalda

järeldada, et pisitehingute põhjendatud ja vajalik määr oleks 100 eurot.

12.2. Ringkonnakohus jättis vastava aluse puudumise tõttu rahuldamata taotluse kuulutada menetlus

kinniseks. Küll tuleb TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel jõustunud kohtulahendis asendada

andmesubjektide nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoode.

12.3. Praegusel juhul ei sõltu eestkostja ülesannete ringi määramine tsiviilasja nr 2-19-18957

menetluse (eestkostetava hagi eestkostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks)

tulemusest ja menetluse peatamiseks TsMS § 356 järgi ei ole alust. Menetluse peatamine ei oleks ka

eestkostetava huvides, kuna piiratud teovõimega isik jääks selliselt teadmata ajaks ilma määratud

esindajata.

12.4. Eestkostetava etteheidetest riigi õigusabi korras määratud esindajale ei saa teha järeldust, et

advokaat oleks eestkostetava huvide kaitsmisel olnud asjatundmatu või hooletu. Esindaja on

kohtunud esindatavaga ja esitanud menetluses nõutud seisukohad, sh eestkostetava soovitud

raviarsti arvamuse. Samuti esitas esindaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, tuginedes

eestkostetava juhistele.

12.5. Asjas ei nähtu, et eestkostetav oleks esitanud asja lahendamisel osalenud Pärnu Maakohtu

kohtunike taandamise avalduse maakohtule või et ta oleks saanud taandamise aluseks olevast

asjaolust teada alles pärast maakohtu lahendi tegemist. Igal juhul ei anna määruskaebuse väited alust

leida, et maakohtu kohtunikud oleksid pidanud ennast taandama. Puudutatud isik heidab

maakohtunikele ette maakohtu menetluses tehtud toiminguid. Neid etteheiteid saab hinnata

maakohtu lahendi seaduspärasuse sisulisel hindamisel.

12.6. Määruskaebuses paluti, et ringkonnakohus edastaks järgmiste toimikus asuvate tõendite tõlked

vene keelde: 14. detsembri 2023. a kohtumäärus, 6. juuni 2023. a kohtumäärus, 8. juuni 2023. a

kohtumäärus, ärakuulamise protokoll, riigi õigusabi korras määratud advokaadi pöördumised,

puudutatud isikule määratud eestkostja avaldused, puudutatud isiku tütre ja ema kohtule esitatud

avaldused.

Ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule 8. aprilli 2024. a kirjas, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt

toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ja seadus ei tee sellest erandit eestkoste

määramise menetluses. Samuti selgitas kohus, et kuigi määruskaebuses viidatud TsMS § 180 lg 1 p

2 võimaldab anda menetlusabi ka tõlkekulude kandmiseks, ei ole sellist taotlust kohtule esitatud ja

kui see ka esitataks, ei oleks selle rahuldamiseks alust. TsMS § 181 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi

andmise esimene eeldus, et isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda

või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Kohtule esitatud andmetel on puudutatud

isikul piisavalt vara (raha) tõlkekulude kandmiseks. Eestkostja 20. veebruari 2024. a aruande

kohaselt on puudutatud isiku arvelduskontol 33 270 eurot 38 senti. Võlgu ei ole.

Ringkonnakohus andis eelnevast tulenevalt puudutatud isikule võimaluse tasuda tõlkimisega seotud

kulud ettemaksena. Puudutatud isik teatas kohtule 30. aprillil 2024, et ta ei soovi tõlketeenuse eest

tasuda ja loobub oma taotlusest.

4(7)

2-11-33697

Eelnevast tulenevalt ringkonnakohus dokumentide tõlkimise taotlust ei menetlenud, kuid märkis

lisaks, et Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2023. a määruse kohaselt on eestkostjal kohustus tagada, et

puudutatud isikule selgitatakse teda puudutavate dokumentide sisu temale arusaadavas keeles.

Samuti saab eestkostja korraldada eestkostetava jaoks dokumentide kirjaliku tõlkimise eestkostetava

kulul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Puudutatud isik ei ole Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei ringkonnakohtu ega maakohtu

määrusega nõus, v.a osas, milles talle säilitati valimisõigus, määrati eestkostjale aruande esitamise

kohustus ja jäeti menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isik taotleb Riigikohtu tehtava kohtulahendi

tõlkimist vene keelde.

Määruskaebuse kohaselt ei tõlkinud kohtud TsMS § 34 lg 4 kohaselt kohtulahendeid vene keelde.

Pärnu Maakohus ei saatnud talle 14. detsembri 2023. a määrust. Pärnu Maakohtu kohtunikud

pidanuksid ennast taandama, menetlus tulnuks kuulutada kinniseks, terviseandmeid ei tohtinuks

avaldada. Menetlus tulnuks ka peatada TsMS § 356 alusel. Puudutatud isik esitas ka Riigikohtule

taotluse menetlus peatada. TsMS § 20 lg 1 alusel tuleks asi tagasi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks algusest peale. Menetlusi ei tohtinuks ühendada.

Õiged ei ole kohtulahendid osas, milles eraldati pisitehinguteks 50 eurot kuus. Arvestades kaupade

kallinemist, kulub ainuüksi sigarettidele 54 eurot kuus. Õige ei ole ka seisukoht, et puudutatud isik

vajab eestkostet. Eestkostja on oma kohustusi rikkunud, sh pole kordagi selgitanud midagi

kogukonnateenuse kohta. Eestkostja ülesandeid tuleb piirata.

14. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras esindaja määruskaebuses toetatakse puudutatud isiku

määruskaebust. Esindaja tõi välja, et eestkostetav ei nõustu eestkoste jätkumisega. Raviarsti

arvamus on jäetud sisuliselt tähelepanuta. Eestkostetav ei ole saanud kätte ringkonnakohtu lahendit

talle arusaadavas keeles. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 33 lg-t 4 ja § 34 lg-t 4.

15. Teised asjaosalised ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles

ringkonnakohus jättis tühistamata maakohtu määruse, rahuldamata määruskaebuse ja jaotas

menetluskulud. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

17. Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles ringkonnakohus nõustus

maakohtu määruse põhjendustega puudutatud isiku üle seatud eestkoste pikendamise vajaduse ning

eestkostja ülesannete piiramata jätmise kohta. Seetõttu kolleegium neid küsimusi põhjalikumalt ei

käsitle.

17.1. Ringkonnakohus on menetlusõiguslikult veatult jätnud rahuldamata puudutatud isiku taotlused

taandada maakohtu kohtunikud, peatada menetlus teises tsiviilasjas toimuva menetluse lõppemiseni

ja kõrvaldada menetlusest riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtu määruse vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Samuti nõustub

kolleegium ringkonnakohtu määruse põhjendustega osas, milles ringkonnakohus leidis, et maakohus

on õigustatult lahendanud taotluse kitsendada eestkostja ülesandeid koos eestkoste pikendamise

5(7)

2-11-33697

otsustamisega ning määranud õigesti ekspertiisi. Määruskaebuses Riigikohtule esitatud teistsugused

väited jäävad edututeks ning Riigikohtule esitatud taotlus menetlus peatada rahuldamata.

Ringkonnakohus on õigesti selgitanud ka seda, et TsMS § 531 lg 2 esimese lause (kohus teeb

eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale) rikkumine ei toonud praegusel

juhul kaasa puudutatud isiku õiguste rikkumist, sest puudutatud isik sai maakohtu määruse

eestkostja ja SA Viljandi Haigla vahendusel kätte. TsMS § 307 lg 3 kohaselt saab lugeda maakohtu

määruse puudutatud isikule kättetoimetatuks alates 8. jaanuarist 2024, mil ta selle enda väitel kätte

sai (V kd, tl 70). Maakohus on ka õigesti algatanud eestkoste pikendamise menetluse omal algatusel.

Selline kohustus tuleneb kohtule perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-st 4 ja TsMS § 526 lg 2 p-st 5

ning lg-st 3.

17.2. Põhjendamatud on ka puudutatud isiku etteheited TsMS § 20 lg 1 kohaldamata jätmise kohta.

Puudutatud isiku avalduse alusel algatas eestkostja ülesannete kitsendamise menetluse 6. juuni

2023. a kohtumäärusega kohtunik Leanika Tamm. Nimetatud määruse kohaselt määrati puudutatud

isikule ka esindaja riigi õigusabi korras ja kohustati asjaosalisi esitama kohtule seisukohad. 8. juuni

2023. a määrusega määras kohtunik Tamm kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Seejärel tegi kohtunik

Brigitta Mõttus 9. augustil 2023 määruse eestkoste pikendamise menetluse algatamise kohta ja 24.

augustil 2023 määruse kohtuasjade liitmise kohta asja õigema ja kiirema lahendamise huvides ning

kohtunik Tamme pikema äraoleku tõttu. TsMS § 20 lg 1 ei keela kohtukoosseisu vahetumist, sh

asjade liitmisel, vaid nõuab üksnes, et uus kohtukoosseis lahendaks asja tervikuna. Ei

määruskaebuse väidetest ega asja materjalidest ei nähtu, et kohtunik Mõttus ei oleks asja algusest

peale arutanud.

18. Määruskaebus on osaliselt põhjendatud osas, mis puudutab kohtulahendite tõlkimata jätmist ja

eestkostetavale lubatud pisitehingute rahalise ulatuse kindlaksmääramist.

18.1. Ringkonnakohus on osaliselt ekslikult põhjendanud, et seadus ei tee eestkostemenetluses

erandit sellest, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Üldpõhimõtte, et

tsiviilkohtumenetlus toimub eesti keeles, näeb ette TsMS § 32 lg 1, kuid TsMS § 33 lg 4 ja § 34 lg 4

sätestavad osalise erandi isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses ja eestkostja seadmise

menetluses.

18.2. TsMS § 33 lg 4 teise lause kohaselt korraldab kohus kohtulahendi tõlkimise Eesti Vabariigi

arvel TsMS § 34 lg-s 4 nimetatud isikule tema soovil, sõltumata esindaja olemasolust ja menetlusabi

andmisest. TsMS § 34 lg 4 järgi tuleb tõlk tagada isikule kinnisesse asutusse paigutamise ja talle

eestkostja seadmise menetluses. Seega tuleb eestkoste seadmise menetluses tõlkida isikule, kellele

eestkostet soovitakse määrata, tema soovil selles asjas tehtud kohtulahendid sõltumata tema

varalisest seisundist riigi kulul.

18.3. TsMS § 528 lg 1 kohaselt tuleb eestkostja seadmise menetluseks TsMS § 34 lg 4 tähenduses

lugeda ka eestkoste pikendamise menetlust, samuti menetlust, milles eestkostetava avalduse alusel

analüüsitakse eestkostja ülesannete kitsendamist (vrd RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 17).

18.4. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt taotles puudutatud isik ringkonnakohtult mh maakohtu

kolme määruse tõlkimist, sh maakohtu menetlust lõpetava 14. detsembri 2023. a kohtumääruse

tõlkimist. Eespool viidatud normidest tulenevalt oleks tulnud need kohtulahendid puudutatud isikule

tõlkida vene keelde. Ringkonnakohtu selgitused menetlusabi ja puudutatud isikul piisava vara

olemasolu kohta ei ole TsMS § 33 lg 4 teises lauses ning § 34 lg-s 4 sätestatu tõttu asjakohased.

Kolleegium märgib, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et puudutatud isik loobus enda

taotlusest. Ringkonnakohtu viidatud 30. aprilli 2024. a e-kirja ei saatnud mitte puudutatud isik, vaid

6(7)

2-11-33697

tema eestkostja. Nimetatud kirja teel eestkostja avaldatud soovi tõlkimisest loobuda ei saa omistada

eestkostetavale, sest temal on praeguses kohtumenetluses iseseisev tsiviilkohtumenetlusteovõime (vt

määruse p 18.5). Määrav ei olnuks ka see, kui puudutatud isik loobunuks taotlusest, arvestades, et

ringkonnakohus asus ekslikule seisukohale, et riigi kulul ei pea puudutatud isikule kohtulahendeid

tõlkima, ja nõudis tõlkekulude katteks 630 euro kohtu deposiiti tasumist.

18.5. Isikule eestkoste seadmine riivab intensiivselt tema põhiõigusi. Seetõttu on isikule eestkoste

seadmise menetluses ette nähtud mitmed olulised menetlusgarantiid. TsMS § 202 lg 4 esimese lause

kohaselt on täisealisel isikul eestkoste seadmise menetluses sõltumata tema teovõime piiratusest

tsiviilkohtumenetlusteovõime. See tähendab, et isikul on menetluses ka iseseisev kaebeõigus asja

lahendava määruse peale sõltumata esindaja olemasolust. Seejuures algab kaebetähtaeg erandlikult

ajast, mil isik ise kohtumääruse kätte saab (vt RKTKm 06.03.2012, 3-2-1-15-12, p 16). Olukorras,

kus isik ei valda eesti keelt, on tema kaebeõiguse efektiivseks kasutamiseks vaja, et ta saaks TsMS §

33 lg 4 teise lause alusel esitatava vastava soovi korral kätte kohtumääruse tõlke talle arusaadavasse

keelde. Kaevatava määruse tõlke taotlemine on TsMS § 661 lg 5 esimese lause kohaselt mõjuv

põhjus andmaks määruskaebuse esitajale täiendav tähtaeg kaebuse põhjendamiseks. Seda on

puudutatud isik praeguses asjas sisuliselt ka taotlenud. Ringkonnakohtu keeldumine lahendite

tõlkimisest ja määruskaebuse täiendavaks põhjendamiseks tähtaja andmisest on seega rikkunud

puudutatud isiku iseseisvat kaebeõigust maakohtu määruse peale ning tingib ringkonnakohtu

määruse tühistamise käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ulatuses.

19. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu määruse põhjendusega, et eestkostetavale tuleb

pisitehingute tegemiseks määrata rahasumma (50 eurot) selle järgi, palju tal on varem keskmiselt

ühes kuus raha kulunud. PKS § 203 lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende

ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik (vt ka RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 14;

RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21). Kohtud peavad seega mh hindama seda, millises ulatuses

isik ise suudab aru saada oma raha kasutamise vajadusest ja eesmärgist. Selle kohta ei ole kohtud

kohtumäärustes 50 euro suurust piiri käsitledes seisukohta esitanud, mis on samuti määruse vastavas

osas tühistamise alus.

20. Määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust kohtulahendeid tühistada.

21. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel korraldada puudutatud isiku soovitud maakohtu

määruste tõlkimine vene keelde. Seejärel tuleb anda puudutatud isikule TsMS § 661 lg 5 esimese

lause kohaselt täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks. See tähtaeg tuleb anda ka juhul, kui

puudutatud isik soovib nt menetlusökonoomilistel kaalutlustel kohtulahendite tõlkimise taotlusest

loobuda.

22. TsMS § 33 lg 4 teise lause ja § 34 lg 4 alusel tuleb rahuldada puudutatud isiku taotlus tõlkida

Riigikohtu käesolev määrus vene keelde.

23. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu

otsustada.

24. Puudutatud isikule Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise

taotluse lahendas Riigikohus 16. septembri 2024. a määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)