2-24-16979/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16979

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatria-

kliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras

C.X-ile tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus (esialgse õiguskaitse

rakendamine)

Harju Maakohtu 13.11.2024 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

C.X-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst IV

Puudutatud isik C.X (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.X-i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus muutmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 13.11.2024 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-16979

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst IV (avaldaja) esitas

11.11.2024 Harju Maakohtule taotluse kohaldada C.X-ile (puudutatud isik) esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset

40 päevani.

Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 10.11.2024 ning samal

päeval kell 21.06 rakendati tema suhtes tahtest olnematut ravi. Puudutatud isik on

psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele

ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.

2. Psühhiaatrite 11.11.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

(püsikululine paranoidne skisofreenia F20.00). Ta on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

psühhiaatriakliinikus ravil 12. korda, kuid on olnud ravil ka Tartu Ülikooli Kliinikumi

psühhiaatriakliinikus ja teiste riikide psühhiaatriahaiglates. Esimest korda oli ta ravil 2020. a-

l, mil tema käitumine muutus tagakiusamis-, jälitus- ja suurusluulu mõtetest tingituna

agressiivseks. Toona diagnoositi tal äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia

sümptomitega (F23.1). Raviefekt jäi puudulikuks, sest puudutatud isikul ei kujunenud tahtest

olenematu ravi jooksul välja haiguskriitikat ega haigussoostumust. Edaspidi on puudutatud

isik toetusravi palju kordi katkestanud, vaatamata raviarsti soovitusele seda jätkata. Püsiva

toetusravi puudumise tõttu on haigus süvenenud ja alates 2022. a-st on puudutatud isiku

paranoidset skisofreeniat hinnatud püsikululiseks. Haiguse ägenedes on ta luululistel ajenditel

(naabrid jälgivad ja jälitavad, seosed allmaailmaga) vahetanud elukohti, sh põgenenud

Ukrainasse. Viimati viibis puudutatud isik ravil ajavahemikul 27.02–10.06.2024, kui ta

pöördus ise hirmununa ja luulumõtetest hõivatuna psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isik

väitis, et teda on pipragaasi ja toruga rünnatud, teda jälitavad droonid ja autod ning teda

tahetakse süüdi lavastada. Haiglas oli ta vaatamata ravile jätkuvalt hirmunud ja umbusklik.

Talle määrati puuduliku haiguskriitika tõttu toetusraviks psühhoosivastane pika toimeajaga

süstitav ravim, mille manustamiseks ta kohale ei ilmunud.

Ka praegu pöördus puudutatud isik valvetuppa ise. Pärast viimast haiglaravi oli ta

psühhoosielamusest juhituna sõitnud Hispaaniasse, kus tajus enda terroriseerimist ja isoleerus

enda kaitseks tuppa. Eestisse naasis ta kuu aega tagasi ning hindas siinset olukorda samuti

luulumõtetest lähtuvalt. Puudutatud isiku sõnul on tema elu ohus ning teda jälgib ja ahistab

Xga seotud grupeering, sest tal on teavet, mida ta plaanib avalikustada. Kodus magades oli tal

enesekaitseks raudtoru ja pipragaas padja all. Vastuvõtul oli ta luulumõtetest hõivatud ja

keeldus haiglaravist, väites, et ta peab minema meediasse avaldusi tegema ja asju korraldama.

Kuna puudutatud isik oli psühhoosielamusest hõivatud, tundis enda elu ohustatuna ja

haiglaväline ravikoostöö ei olnud võimalik, vormistas valvearst tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi otsuse.

Praeguseks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta on hõivatud luulumõtetest ja

tajub ümbrust ohtlikuna. Luulumõtted ja usaldamatus on laienenud ka kaashaigetele, mistõttu

ei tunne ta end turvaliselt ka haiglas ja püsib oht võimalikuks ründeks „enesekaitse“

eesmärgil. Puudutatud isik võib oma psühhoosielamustest juhitud ettearvamatu ja

ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Ta ei ole võimeline mõistma

ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Arvestades puudutatud isiku seisundit ja

varasemat ravikogemust, ei ole tõenäoline tema seisundi paranemine nelja päeva jooksul.

2-24-16979

Seetõttu tuleks jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning lubada manustada

psühhoosivastasteid, rahustavaid ja meeleolu stabiliseerivaid ravimeid ning teha

elekterkrampravi haiglatingimustes kuni 40 päeva.

3. Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku ja tema raviarsti ära.

Puudutatud isik selgitas, et ta on haiglas, kuna tal on psühhoos ja ärevushäire ning ta käib

tervise halvenedes seal kuni kuuks ajaks puhkamas. Puudutatud isik pöördus haiglasse ise,

seda mitu päeva ette planeerides, ja tahab haiglas olla vabatahtlikult. Haiglas on tal kindel ja

turvaline. Puudutatud isikut ahistab grupp inimesi, kes soovib teda pedofiilias süüdi lavastada

ja seda on tehtud 10 aastat. Tema tee peale saadetakse lapsi ja politsei jälgib seda. Ta suhtleb

iga päev salateenistusega ja kogu asi on poliitiliselt motiveeritud. Puudutatud isik läheb oma

asjadega avalikuks ning kui meedia teda ei aita, hakkab ta ise asja jupphaaval avaldama.

Raviarst avaldas, et kui puudutatud isik on varem haiglaravil olnud kohtumääruseta, on ta ravi

katkestanud ja haiglast ära läinud.

4. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust.

Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus

5. Harju Maakohus kohaldas 11.11.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku alates

10.11.2024 kell 21.06 kuni neljaks päevaks psühhiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus

märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 14.11.2024 või varem, kui raviasutus

teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.

Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida.

Puudutatud isiku käitumine on psüühikahäirest mõjutatud ning haiglaravita jätmisel ohustab

ta nii ennast kui ka ümbritsevaid. Tema ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Tema mõtlemine ja käitumine on luuludest juhitud ning tal ei ole haiguskriitikat.

Vabatahtliku ravi korral võib ta vabalt haiglast lahkuda, mida ta on varem teinud. See tooks

kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise. Ravi läbiviimine muul viisil ei ole võimalik. Seetõttu

tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset ja paigutada puudutatud isik kuni neljaks päevaks

kinnisesse asutusse.

Puudutatud isik vajab ravimite manustamist ja ravi, mistõttu tuleb anda luba talle ravimite

manustamiseks ja tema suhtes vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui ta ei peaks ravimeid

vabatahtlikult manustama ja/või ravimeetoditega nõustuma.

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta

6. Puudutatud isiku raviarst esitas 13.11.2024 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud

isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning

ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.

2-24-16979

Harju Maakohtu 13.11.2024 määrus

7. Harju Maakohus pikendas 13.11.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani alates 10.11.2024 kell 21.06, ning

andis loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 20.12.2024

või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus jäi 11.11.2024

määruse põhjenduste juurde.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 11.11.2024 ja 13.11.2024

määrused tühistada.

Puudutatud isikule tahtevastase ravi kohaldamine ei ole põhjendatud. Ta vajab psühhiaatrilist

ravi, kuid soovib seda saada vabatahtlikult. Puudutatud isik pöördus haiglaravile enda ohutuse

tagamiseks pärast pikaajalist planeerimist. Ta on täiesti adekvaatne, orienteerub hästi ajas ja

ruumis, suudab vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid ning ei ole endale ega teistele ohtlik.

Tahtevastase ravi kohaldamise põhjus võib olla poliitiline ning selle pikkus ettearvamatu.

9. Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite 11.11.2024 arvamuse juurde. Avaldaja lisas, et

puudutatud isiku haiguspildis on laiahaardeline paranoiline luulusüsteem, kuivõrd puudutatud

isik usub, et maffiagrupeeringud kiusavad teda poliitilistel põhjustel taga ning selleks on

palgatud tuhandeid inimesi, kes puudutatud isikut jälgivad ja ründavad ning püüavad teda

pedofiilias ja muudes isikuvastastes kuritegudes süüdi lavastada. Puudutatud isik on olnud

lühikest aega haiglaravil ka enda nõusolekul, kuid on ravikuurid luulumõtetest ajendatult

katkestanud, vaatamata raviarsti soovitusele ravi jätkata. Puudutatud isik on jätkuvalt

luulumõtetest hõivatud, olles veendunud, et ta on haiglasse paigutatud poliitilistel põhjustel

ning kasutatavad ravimid ja süstlad on süsteemi poolt kontrollitud. Seetõttu keeldub ta ka

ravikoostööst. Psühhoosivastane ravi on hetkel teostatav vaid tugevalt kontrollitud

keskkonnas.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1

kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku esmalt kuni neljaks päevaks

psühhiaatriakliinikusse ja pikendas seejärel tähtaega kuni 40 päevani.

Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

2-24-16979

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS

§ 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire

tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole

küllaldane.

Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid

ilmselt täidetud isiku kõigepealt kuni neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks esialgse

õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534

lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad

psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku

suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid.

13. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Puudutatud isik ei ole vaidlustanud seda, et tal on raske psüühikahäire, kuid ta leiab, et ta on

adekvaatne ja ei ole endale ega teistele ohtlik ning piisab vabatahtlikust ravist. Kolleegiumi

arvates asja materjalid seda ei kinnita. Puudutatud isikul on püsikululine paranoidne

skisofreenia (F20.00), mida saab pidada raskeks psüühikahäireks, mis piirab ägenemisel

puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.

Puudutatud isik on seetõttu viibinud mitmeid kordi haiglaravil nii vabatahtlikult kui ka

tahtevastaselt. Tema haiguspildis on laiahaardeline paranoiline luulusüsteem, kuivõrd

puudutatud isik usub, et maffiagrupeeringud kiusavad teda poliitilistel põhjustel taga ning

selleks on palgatud tuhandeid inimesi, kes puudutatud isikut jälgivad ja ründavad ning

püüavad pedofiilias ja muudes isikuvastastes kuritegudes süüdi lavastada. Puudutatud isik on

luululistel ajenditel sõitnud ka Ukrainasse ja Hispaaniasse. Enne siinset haiglasse pöördumist

oli puudutatud isikul kodus magades enesekaitseks raudtoru ja pipragaas padja all. Puudutatud

isik oli haiglasse pöördumisel ja on olnud ka seal viibimise ajal paranoilistest luulumõtetest

hõivatud ning tajub ümbrust ohtlikuna. Luulumõtted ja usaldamatus on laienenud ka

kaashaigetele. Arvestades seda, et puudutatud isiku käitumine on psühhoosielamusest juhitud

ning sellest tingituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, oli pigem kindel kui tõenäoline, et

puudutatud isik on esialgse õiguskaitse kohaldamata ja selle pikendamata jätmise korral

teistele ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses, kuid võib ohtu seada ka ennast. Põhjendatud oli

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamine ja selle pikendamine enne, kui

haigus veelgi ägeneb ja temast lähtuv oht realiseerub.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline

abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isik pöördus küll ise haiglasse, kuid

psühhiaatrite 11.11.2024 arvamuse järgi keeldus ta juba vastuvõtul haiglaravist, väites, et ta

peab minema meediasse avaldusi tegema ja asju korraldama. Avaldaja vastusest

määruskaebusele nähtub, et puudutatud isik on veendunud, et ta on haiglasse paigutatud

poliitilistel põhjustel ning kasutatavad ravimid ja süstlad on süsteemi poolt kontrollitud,

mistõttu ta keeldub ravikoostööst. Kolleegium nõustub avaldajaga, et sellises olukorras on

ravi võimalik vaid tugevalt kontrollitud keskkonnas. Seda kinnitab ka asjaolu, et varem on

puudutatud isik vabatahtliku haiglaravi pärast lühikese aja möödumist korduvalt katkestanud

2-24-16979

ja haiglast lahkunud, vaatamata raviarsti soovitusele ravi jätkata. Ravi katkemine mõjuks aga

puudututatud isiku tervisele halvasti.

14. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40

päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada

talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused

muutmata.

15. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause alusel

riigi kanda.

16. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2

järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1

esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)