2-23-17195/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17195

Kohtuasi

aktsiaseltsi NT Bunkering kaebus kohtutäituri Risto

Sepa 06.12.2021 otsuse ja tegevusetuse peale täiteasjas

nr 027/2020/1309

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.12.2023 määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

aktsiaseltsi NT Bunkering määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja aktsiaselts NT Bunkering (registrikood

10162353), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Nikolai Majerovitš

Puudutatud isik kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline

esindaja Raul Uesson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta aktsiaseltsi NT Bunkering määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14.12.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud aktsiaseltsi NT Bunkering kanda.

4. Mõista aktsiaseltsilt NT Bunkering kohtutäituri Risto Sepa kasuks välja

menetluskulude hüvitis 793 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-17195

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts NT Bunkering (avaldaja, sissenõudja) esitas 05.12.2023 Harju Maakohtule

kaebuse, milles palus muuta kohtutäituri Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur)

06.12.2021 täitekulu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 027/2020/1309, märkides otsusesse, et

kulutused täitemenetluseks tegi sissenõudja, ning suurendada PAL SHIPPING-7 CO. LTD-lt

(puudutatud isik II, võlgnik) väljamõistetud täitekulusid vastavalt sissenõudja esitatud

andmetele täitekulude tegeliku kandmise kohta. Alternatiivselt palus sissenõudja kohustada

kohtutäiturit lahendama sissenõudja 09.12.2021 kaebuse täitekulude väljamõistmise otsusele

sisuliselt.

1.1. Kaebuse kohaselt arestis Harju Maakohus 14.08.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-

11687 prahilepingust tuleneva 863 786,58 USD suuruse nõude tagamiseks võlgnikule

kuuluva laeva ML „NATIG ALIYEV“ (laev) ja määras laeva hoidjaks sissenõudja.

Kohtutäitur algatas laeva arestimiseks täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/1309. Harju

Maakohus määras 16.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11687 laeva hoidmise eelarveks

vastavalt kohtule esitatud kuludokumentidele kuni 120 000 eurot kuus, lubas 11.11.2020

määrusega laeva müüa ning tunnistas 03.03.2021 määrusega laeva müümise määruse

viivitamata täidetavaks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.07.2021 määrusega samas asjas

laeva arestimise määruse sissenõudja laeva hoidjaks määramise osas ja ülejäänud eeltoodud

määrused täies ulatuses.

1.2. Sissenõudja valdas laeva arestimise määruse alusel laeva alates 14.08.2020 kuni 2021. a

detsembrini ning kandis sellega seoses võlgniku huvides täitekulusid. Kohtutäitur koostas

06.12.2021 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis Welton Enterprises OÜ arvestuse

alusel perioodi august 2020 kuni august 2021 eest võlgnikult välja laeva meeskonna

ülalpidamise ja kindlustusmaksete tasumisega seotud täitekulu 664 680,63 eurot. Welton

Enterprises OÜ tasus küll laeva meeskonnale palka, kuid sissenõudja hüvitas talle selle kulu.

Seega tuleb sissenõudja lugeda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 mõttes

täitemenetluseks vajalikud kulutused kandnud isikuks ja mõista täitekulud välja tema kasuks.

1.3. Eeltoodu tõttu esitas sissenõudja 09.12.2021 kohtutäiturile täitekulu väljamõistmise

otsusele kaebuse. Kohtutäitur vaatas kaebuse 14.01.2022 suuliselt läbi ja lubas kaebuse kohta

otsuse teha 20 päeva jooksul. Kohtutäitur ei ole siiani otsust teinud, kuigi sissenõudja on

palunud tal korduvalt kaebuse lahendada. Sissenõudja on kohtutäituri tegevusetuse tõttu

sunnitud pöörduma kohtusse.

1.4. Kohtutäitur oleks pidanud jätkama täitekulude sissenõudmist kas samas või eraldi

täitemenetluses. Täitemenetlus on küll lõppenud, kuid seadusest ei tulene, et võlgnik ei peaks

täitemenetluse ajal kantud kulusid pärast täitemenetluse lõppemist hüvitama. Täitekulu

väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi eraldiseisev täitedokument ja seda saab ka

muuta. Laeva arestimise määruse osaline tühistamine ning laeva hoidmise eelarve, laeva

müümise ja viivitamata täidetavaks tunnistamise määruse tühistamine ei muuda asjaolu, et

sissenõudja kandis ja oli laeva hoidjaks olemise ajal jõus olnud kohtumääruste alusel ka

kohustatud kandma laeva hoidmise kulud. Küsimus sellest, kas võlgnik saaks hiljem nõuda

sissenõudjalt kohtutäiturile tasutud täitekulude hüvitamist, ei välista ega piira kohtutäituri

õigust ja kohustust nõuda täitemenetluse kulud võlgnikult TMS § 38 lg 2 alusel sisse. Samuti

ei välista ega piira täitemenetluse jätkamist täitekulude sissenõudmiseks see, et kohtutäitur

peab hagi tagamise tühistamisel TMS § 49 lg 1 alusel viivitamatult vara arestist vabastama.

2-23-17195

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 14.12.2023 määrusega kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata, sest

kaebusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus

sissenõudja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole sissenõudja järginud kohtule kaebuse

esitamisel TMS § 218 lg-st 1 tulenevat kümnepäevast tähtaega, mis on õigust lõpetav tähtaeg.

Sissenõudja esitas kohtutäiturile kaebuse 09.12.2021 (määruses ekslikult märgitud

06.12.2021). Kohtutäitur vaatas kaebuse 14.01.2022 suuliselt läbi ja lubas otsuse teha 20

päeva jooksul, kuid ei ole siiani otsust teinud. Olukorras, kus kohtutäiturile on esitatud

kaebus, kuid ta ei ole selle kohta otsust teinud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

esitada kaebuse kohtule (RKTKm 13.10.2009, 3-2-1-102-09, p 9). Sel juhul tuleb kohtusse

pöördumise aega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust

ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 14). Kuivõrd kohtutäitur lubas 14.01.2022

kaebuse suulisel läbivaatamisel otsuse teha 20 päeva jooksul, pidi sissenõudjale vähemalt

alates 2022. a veebruari keskpaigast olema selge, et kohtutäitur tema kaebust otsusega

tähtaegselt ei lahenda. Sissenõudja pöördus kohtusse ligi kaks aastat hiljem, seega ei ole tema

kaebus tähtaegne.

Kuigi seadus ei näe ette TMS § 218 kohase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalust,

on ennistamine võimalik analoogia korras TMS § 217 lg-ga 2. Siinsel juhul ei ole aga tähtaja

ennistamiseks alust, sest asja materjalist ei nähtu, et sissenõudjal esinenuks mõjuv põhjus

tähtaja järgimata jätmiseks. Ainuüksi kohtutäituri otsuse ootamist ei saa lugeda mõjuvaks

põhjuseks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja

maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja vajadusel ennistada kohtutäituri

06.12.2021 täitekulude väljamõistmise otsusele kaebuse esitamise tähtaeg.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei pidanud sissenõudjale alates 2022. a veebruari keskpaigast

olema selge, et kohtutäitur kaebust otsusega ei lahenda. Maakohtu viidatud Riigikohtu

seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 ei ole asjakohane, sest kohtutäitur ei teatanud

sissenõudjale, et ta ei kavatsegi kaebuse kohta otsust teha ja et sissenõudja peaks pöörduma

kohtusse. Sissenõudja oli alles maakohtule kaebuse esitamise ajaks teinud kõik endast

oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

Sarnaselt siinse asjaga tegi kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr

027/2020/1752, millele esitas kaebuse USA RIVER SHIPPING CO. LTD. Kohtutäitur vaatas

kaebuse läbi 30.08.2022 ja tegi otsuse alles 28.10.2023, kui olid tühistatud laeva arestimisega

seotud kohtumäärused. Kohtutäituri kaebuse kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamine toimub tsiviilasjas nr 2-23-15684. Sissenõudja sai seega mõistlikult eeldada, et

kohtutäitur teeb tema kaebuse kohta otsuse alles siis, kui on lõplikult lahendatud kõik laeva

arestimisega seotud menetlused.

Kui sissenõudja ei peaks olema kaebuse esitamise tähtaega järginud, tuleb kaebuse esitamise

tähtaeg ennistada. Kohtutäitur rikkus sissenõudja kaebust lahendamata jättes TMS § 217 lg-t

3. Kui tähtaega rikutakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, esineb alus seaduses

2-23-17195

sätestatud tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 järgi (RKTKo 14.06.2023, 2-20-13537, p 21).

Sissenõudja sai objektiivselt eeldada, et kohtutäitur teeb tema kaebuse kohta otsuse pärast

laeva arestimisega seotud kohtumenetluste lõppemist, mis on mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1

mõttes.

4. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11687 laeva

arestimise määruse sissenõudja laeva hoidjaks määramise osas, sest TMS § 72 lg 3 ei luba

vara hoidjaks määrata sissenõudjat ja sissenõudja määramine laeva hoidjaks oli seega

ebaseaduslik. Harju Maakohus tühistas 17.11.2022 määrusega (laeva arestimise tühistamise

määrus) samas asjas laeva arestimise määruse ka ülejäänud osas, sest Pärnu Maakohtu poolt

21.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20276 tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud

Londoni vahekohtu 06.10.2021 otsusega lõppes laeva arestimise aluseks olev

vahekohtumenetlus selliselt, et sissenõudja hagi võlgniku vastu jäi täies ulatuses rahuldamata

ja rahuldati võlgniku vastuhagi sissenõudja vastu. Laeva arestimine oli seega ilmselgelt

põhjendamatu.

Kohtutäitur tühistas laeva arestimise tühistamise määrusele tuginedes 18.11.2022 otsusega

17.08.2020 laeva arestimise akti ja lõpetas TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse.

Sissenõudja ei esitanud selle peale kaebust, mistõttu ei ole võimalik sissenõudja siinsest

kaebust menetleda. Kohtutäitur ei saanud lõpetatud täitemenetluses enam toiminguid teha, sh

teha otsust sissenõudja 09.12.2021 kaebuse kohta. Eelnevat arvestades ei saa sissenõudja

tugineda sellele, nagu jääks täitekulu väljamõistmise otsus TMS § 2 lg 1 p 16 kohaseks

täitedokumendiks, mida tuleks lõpetatud täitemenetlusest eraldiseisvana edasi täita.

Sissenõudja seisukoht, mille järgi ta on teinud kõik endast oleneva kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimiseks, ei ole asjakohane, sest kohtutäitur vaatas sissenõudja 09.12.2021

kaebuse 14.01.2022 suuliselt läbi ja edastas sellekohase protokolli täitemenetluse osalistele.

Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kannab täitekulud võlgnik ning kui täitedokument

hiljem tühistatakse, on võlgnikul TMS § 42 järgi õigus nõuda sissenõudjalt tasutud

täitekulude tagastamist. Täitemenetluse osaliste vahelised sisesuhted ei oma seega kohtutäituri

jaoks tähendust ja Welton Enterprises OÜ jääb laeva meeskonna kulude osas õigustatud

isikuks, kuid sissenõudja võib Welton Enterprises OÜ-le hüvitatud kulu tagasi nõuda.

Sissenõudja kaebuse alusel täitekulu väljamõistmise otsuse muutmine oleks loonud olukorra,

kus kohtutäitur kohaldanuks kohustuste ja tehingute tagasitäitmise lubamise näol

materiaalõigust, milleks kohtutäituril õigust ei ole, kuivõrd õigust saab mõista ainult kohus.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS

§ 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda

neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-23-17195

7. Sissenõudja ei ole kohtule kaebuse esitamisel järginud TMS § 218 lg 1 esimesest lausest

tulenevat kümnepäevast tähtaega, mistõttu ei ole kaebusega võimalik taotletavat eesmärki

saavutada ja maakohus jättis seega õigesti kaebuse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus

TsMS § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

7.1. Kolleegium selgitab, et TMS § 217 lg 1 järgi tuleb kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks

esitada kaebus esmalt kohtutäiturile ja seda kümne päeva jooksul alates otsusest

teadasaamisest. Kohtutäitur vaatab TMS § 217 lg 3 alusel kaebuse läbi menetlusosaliste

osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates kümne päeva jooksul otsuse. Sama

sätte lg 31 võimaldab kohtutäituril pikendada kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega kümne

päeva võrra, kui tegemist on õiguslikult keeruka juhtumiga või kui otsuse tegemine on

muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud. Sama sätte lg 5 järgi peab kohtutäitur tegema

kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetama selle menetlusosalistele kätte.

Olukorras, kus täitur ei tee mingil põhjusel kaebuse kohta otsust, võib kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast

oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale

saanuks kaebuse esitaja TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi esitada kaebuse maakohtule

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb

kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur

ettenähtud otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p-d 13 ja 14).

7.2. Kohtutäitur vaatas täitekulu väljamõistmise otsuse peale esitatud kaebused, sh

sissenõudja 09.12.2021 kaebuse, suuliselt läbi 14.01.2022 ning lubas kaebused TMS § 217 lg-

le 31 tuginedes lahendada hiljemalt 20 päeva jooksul, st hiljemalt 03.02.2022 (dtl 42).

Vaidlust ei ole, et kohtutäitur selleks kuupäevaks kaebuste kohta otsust ei teinud. Sellises

olukorras pidi sissenõudjale hiljemalt paari päeva jooksul pärast otsuse tegemise tähtaja

möödumist olema ilmselge, et kohtutäitur ei tee tema kaebuse kohta otsust. Seda ei väära

asjaolu, et kohtutäitur ei teatanud sissenõudjale eraldi, et ta ei tee kaebuse kohta otsust, sest

otsuse tegemise tähtaja möödudes oli see niigi selge. Samuti ei väära seda asjaolu, et pooleli

olid laeva arestimisega seotud kohtumenetlused, sest nende toimumine ei oma vahetut mõju ei

kohtutäituri otsuse tegemise ega kaebuse esitamise tähtaja kulgemisele. Asja materjalidest ka

ei nähtu, et kohtutäitur oleks andnud sissenõudjale mõista, et ta kavatseb sissenõudja kaebuse

kohta otsuse teha pärast laeva arestimisega seotud kohtumenetluste lõplikku lahenemist.

Sissenõudjale ei saanud mõistlikku eeldust kaebuse hilisemale lahendamisele tekitada ka

määruskaebuses viidatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/1752 käik, kuivõrd seal tegi

kohtutäitur täitekulude väljamõistmise otsuse alles 12.07.2022 (dtl 268).

7.3. Kuigi eelnevat arvestades pidanuks sissenõudja kohtule täitekulu väljamõistmise otsusele

kaebuse esitama juba hiljemalt veebruaris 2022, märgib kolleegium, et sissenõudja on

ületanud igasuguse mõistliku aja kaebuse esitamiseks ka siis, kui lähtuda sellest, et ta võis

mõistlikult eeldada kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta otsuse tegemist pärast laeva

arestimisega seotud kohtumenetluste lõplikku lahenemist. Harju Maakohus tühistas

17.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11687 laeva arestimise määruse ja tunnistas enda

määruse viivitamata täidetavaks (dtl-d 248–250). Kohtutäitur tühistas sellele tuginedes

18.11.2022 otsusega 17.08.2020 laeva arestimise akti ja lõpetas TMS § 48 lg 1 p 4 alusel

täitemenetluse (dtl-d 252–253). Sissenõudja kinnitas täitemenetluse lõpetamise otsuse

kättesaamist 21.11.2022 e-kirjaga (dtl-d 43–44), kuid esitas kohtule kaebuse alles 05.12.2023,

seega üle aasta hiljem. Sissenõudja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis õigustaks kaebuse

sedavõrd hilist esitamist.

2-23-17195

7.4. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei

esine mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes. Lisaks on kahtlusteta ületatud ka TsMS § 67

lg-st 2 tulenevad tähtajad ennistamise taotlemiseks.

8. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

10. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kohtutäituri esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1328,28 eurot (sh käibemaks). Nimekirja

kohaselt kulus kohtutäituri lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku

16 tundi 45 minutit, sh hageja kaebuse ja selle lisadega tutvumisele 2 tundi 30 minutit,

täitetoimikuga tutvumisele 3 tundi, analüüsile ja konsultatsioonile kliendiga 2 tundi 30 minutit

ning seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 8 tundi 45 minutit. Muid kulusid toimikust

ei nähtu.

Arvestades sissenõudja kaebuse, maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu

on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid toimingutele

kulunud aeg osaliselt ebavajalik. Maakohus palus 28.12.2023 e-kirjaga kohtutäituril esitada

kirjaliku seisukoha sissenõudja määruskaebuse kohta, kuid kohtutäitur on esitanud sisulise

seisukoha sissenõudja kaebusele, mis nähtub lisaks seisukoha põhjendustele ka seisukoha

pealkirjast ja taotlustest. Selles menetlusetapis ei olnud aga kaebusele sisulise seisukoha

esitamine vajalik. Arvestades seisukoha seda osa, mis omab tähtsust määruskaebuse

lahendamisel, loeb ringkonnakohus seisukoha koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele

kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajaks kokku 10 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu 79,30 eurot (sh

käibemaks), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

Seega on kohtutäituri vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 793 eurot (10 tundi ×

79,30 eurot/tund), mis tuleb sissenõudjalt kohtutäituri kasuks välja mõista. Vastavalt

kohtutäituri taotlusele tuleb sissenõudjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

11. Arvestades seda, et vaidlusaluses täitemenetluses täideti mitterahalist nõuet, saab

ringkonnkohtu määruse peale TMS § 218 lg 3 teise lause järgi esitada Riigikohtule

määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS §

178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

2-23-17195

(allkirjastatud digitaalselt)