3-24-3116/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3116

Haldusasi

F.Z-i kaebus Siseministeeriumi tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.12.2024 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja F.Z

Vastustaja Siseministeerium, volitatud esindaja C.C

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.12.2024 määruse

resolutsiooni p 2 peale.

2. Jätta F.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.12.2024 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 15.03.2019 otsusega nr 15.3-3.4/177-1 tunnistati alates

15.03.2019 kehtetuks F.Z-i pikaajalise elaniku elamisluba nr EL91L002462 (p 1); tehti

ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele isiku

kinnipidamisasutusest vabanemisel (p 2); kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

2. Kaebaja soovis 23.10.2023 Siseministeeriumile esitatud pöördumises Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) 15.03.2019 otsusega nr 15.3-3.4/177-1 kohaldatud viieaastase

sissesõidukeelu tühistamist.

3. Siseministeeriumi 31.10.2023 kirjas nr 2-2/1102-2 märgiti, et sissesõidukeelu saab

tunnistada kehtetuks või lühendada selle tähtaega, kui sissesõidukeeld on kehtiv. Kaebaja

suhtes kohaldatud sissesõidukeeld ei ole kehtiv, kuna kaebaja ei ole veel vanglast vabanenud

ega Eestist lahkunud.

3-24-3116

4. Tallinna Vanglas kinni peetav kaebaja esitas 14.11.2024 Tallinna Halduskohtule

taotlusena pealkirjastatud kaebuse viieaastase sissesõidukeelu tühistamiseks. Kaebaja viitab

nimetatud avalduses enda varasemale kaebusele haldusasjas nr 3-21-2364.

5. PPA kinnitas 26.11.2024 vastuses, et kaebaja ei ole PPA poole pöördunud

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise ega kehtivusaja lühendamise taotlusega.

6. Siseministeerium leidis vastuses, et kaebaja 23.10.2023 pöördumisele vastati

31.10.2023 kirjaga nr 2-2/1102-2. Pärast nimetatud pöördumise esitamist ei ole kaebaja

Siseministeeriumi poole sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotlusega pöördunud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning kaebuse

riigilõivu tasumise võimaldamiseks käiguta (resolutsiooni p 3).

Kuna Siseministeerium ei ole kaebaja 18.10.2023 taotlust sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamiseks sisuliselt lahendanud, siis on kaebaja sooviks kohustada Siseministeeriumi

lahendama kaebaja 18.10.2023 taotlust sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta

nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1

punkt 1). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.

Siseministeeriumi 31.10.2023 vastuskiri nr 2-2/1102-2 on koostatud enam kui aasta enne

praeguse kaebuse esitamist, mistõttu on kaebaja ületanud 30-päevast kaebetähtaega. Kaebaja

pidi Siseministeeriumi 31.10.2023 vastuskirjast mõistma, et Siseministeerium keeldub

kaebaja 18.10.2023 taotluse sisulisest lahendamisest. Seega pidi kaebaja mõistma, et tegemist

on haldusakti andmisest keeldumisega ning esitama kohustamiskaebuse HKMS-is sätestatud

tähtaega järgides. Kohus selgitas ka 12.11.2024 määruses kohtuasjas nr 3-21-2364, et

ministeeriumi keelduva otsuse korral saab kaebaja sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks

pöörduda halduskohtusse. Taotleja on pöördunud halduskohtusse viimase 10 aasta jooksul 20

korral. Kaebajal on ka haldusmenetluses osalemise kogemus, seega ei olnud kaebajal alust

eeldada, et vaidlust saab lahendada määramatult pika aja jooksul. Seega tuleks

Siseministeeriumi kohustamise kaebuses menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2).

Eelnevat arvestades on tõenäoline, et kohus lõpetab kaebetähtaja rikkumise tõttu asja

menetluse, mistõttu ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks

edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja palub määruskaebuses (korduvalt täiendatud) halduskohtu määruse tühistamist

ja menetlusabi taotluse rahuldamist.

Kaebaja palub lahendada määruskaebuse kiiresti, kuna sellest sõltub tema elu, ning väljastada

elamisluba või pikendada seda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-24-3116

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Kuna määruskaebemenetluses on vaidluse esemeks üksnes see, kas halduskohus jättis

kaebaja menetlusabi taotluse õiguspäraselt rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete

tõttu, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja taotluse elamisloa väljastamiseks või

elamisloa pikendamiseks.

11. Halduskohus on jätnud õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

Halduskohus viitas õigesti sellele, et menetlusabi andmise eelduseks on mh see, et on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kohustamisnõue on esitatud ilmselgelt

pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning sellise kaebuse rahuldamise

väljavaated on olematud.

12. Eeltoodu tõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)