2-24-117240/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117240

Tsiviilasi / hagi ese

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus V.E (V.E) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

172,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla

tn 15, 10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja

V.E (isikukood XXX, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus V.E (V.E,

isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 22 (kakskümmend kaks) eurot 67 (kuuskümmend seitse) senti, sissenõudmiskulu 60

(kuuskümmend) eurot ja põhinõudelt 80 (kaheksakümmend) eurot alates 12.06.2024.a

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda.

3. Jätta V.E (V.E, isikukood XXX) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---]

9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki

registreerimismärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja 2021. aastal (dtl 25, p 1.4). Kohus

leiab, et asjaolu ei vaja tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli

03.06.2021 pargitud hageja opereeritavale Veerenni tn 38, Tallinn parklasse (dtl 24, p 1.1). Hageja

on esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 40-43) ja leppetrahvinõude (dtl 39).

Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks „Veerenni tn, 38, parklas“ ja ajaks

03.06.2021 10:31. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas

pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist

hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud

parkimise aeg ja koht. Seega oli kostjal koormis tõendada, et sõidukit ei pargitud 03.06.2021 kell

10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud

tõendeid selle kohta, et sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX ei pargitud 03.06.2021 kell

10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas. Kohus leiab, et hageja esitatud fotode (dtl-d 40-43) ja

leppetrahvinõudega (dtl 39) on tõendatud sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX parkimine

03.06.2021 kell 10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas.

4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani 03.06.2021 leppetrahvinõude

kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele (dtl 25, p 1.5). Hageja on esitanud tõendina foto, millelt

nähtub 03.06.2021 kell 10:33 kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 43). Kohus on seisukohal, et

hageja on tõendanud leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele. Parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine

erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17-117146 p 12).

Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid selle kohta, et 03.06.2021 seisuga

esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et

kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval

parkimisalal sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimise. Seega on hageja teatanud

2 (6)

kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki

registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks 03.06.2021 parkimislepingu, kui kostja sisenes

hageja hallatavale parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 40 eurot

tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimiskoha üüri-

või muu lepingu sõlmimist ja parkimistingimuste kehtivust. Kostja on esitanud vastuväite, mille

kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimistingimuste kehtivust 03.06.2021 parkimislepingu

sõlmimise aja seisuga.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu

sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise

viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust

teada saada.

Parkimislepingu tingimustest teadasaamiseks on kohtu hinnangul vajalik parkimisala selgesti

eristatav tähistamine liiklusmärkide ja teatetahvlite paigutamisega parkimisala sissesõidule.

Sellisteks liiklusmärkideks ja teatetahvliteks on üldjuhul liiklusmärk 387 („Parkimisala“), tasulise

parkimise korral lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“), teatetahvlid parkimisala haldaja nimega

ning parkimistingimustega või viitega parkimistingimustele ja nendega tutvumise võimalusele. Kui

parkimisala haldaja ei ole tähistanud parkimisala selliselt, et tähistusest nähtub tema pakkumus

parkimislepingu sõlmimiseks, ei saa sõidukiga parkimisalale sisenemisele omistada tahteavalduse

tähendust, sh lugeda seda parkimislepingu sõlmimise nõustumuseks.

Hageja koormis on tõendada lepingu sõlmimine ja selle tingimused. Parkimistingimused on

tüüptingimused, mistõttu tuleb eeldada, et parkimise korraldaja ei muuda sageli parkimiskorraldust

ega vaheta parkimistingimusi. Seetõttu piisab hageja tõendamiskoormise täitmiseks

parkimiskorralduse ja parkimistingimuste tõendamisest lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase

aja seisuga. Kohus andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid (dtl 81). Hageja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et Veerenni tn 38, Tallinn parkla sissesõidud olid tähistatud selliselt,

et parkimisalale sõidukiga siseneval isikul oli võimalik nende olemasolu eeldada ja nende sisust

teada saada. Kostja sõiduki parkimise kohta 03.06.2021 tehtud fotodelt (dtl-d 40-43) ei nähtu

parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärke ning teatetahvleid parkimistingimustega. Hageja

ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt olid parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärgid ja

teatetahvlid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Hageja on esitanud pdf-vormingus

dokumendifaili, mis sisaldab parkimistingimusi (dtl 44). Dokumendifail ei tõenda Veerenni tn 38,

Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu, sest tõendist ei nähtu teavet, mille kohaselt

oli sellise sisuga parkimistingimusi sisaldav või sellise sisuga parkimistingimustele viitav

teatetahvel paigutatud Veerenni tn 38, Tallinn parkimisala sissesõidule väidetava lepingurikkumise

ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole

tõendanud 03.06.2021 parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Pooltevahelise lepingu

puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Kohus jätab hagiavalduse

leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata.

6. Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli

15.09.2021 pargitud hageja opereeritavale Tulika tn 9, Tallinn parklasse (dtl 24, p 1.1). Menetluse

kestel täpsustas hageja, et sõiduk oli pargitud Tulika põik 4, Tallinn asuvale parkimisalale (dtl-d

86-87). Kostja on leidnud, et hageja on hagi alust muutnud. Hagi aluseks on asjaolu, mille kohaselt

sõiduki XXXXXX parkimise koht 15.09.2021 seisuga oli hageja hallataval parkimisalal. Hageja ei

ole seda väidet muutnud, mistõttu on parkimise koha täpsustamine TsMS § 376 lg 4 p 1 mõistes

esitatud faktiliste väidete täiendamist või parandamine, mida ei loeta hagi muutmiseks.

7. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei asunud sõiduk XXXXXX 15.09.2021

hageja hallataval tasulise parkimise alal.

Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas

3 (6)

pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist

hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud

parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 32-37) ja

leppetrahvinõude (dtl 31). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks Tulika tn 9

parkla. Hageja põhjendas hagiavaldust algselt väitega, et kostja parkis 15.09.2021 sõidukit Tulika

tn 9 parklas. Hageja täpsustas 23.08.2024 menetlusdokumendis hagi aluseks olevat asjaolu ning

põhjendas hagiavaldust väitega, et kostja parkis 15.09.2021 sõidukit Tulika põik 4, Tallinn asuvas

parkimistsoonis P95. Kuivõrd leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise koht erineb hageja

poolt hagi alusena väljatoodud parkimiskohast, ei kohaldu ümberpööratud tõendamiskoormis.

Eeltoodut arvestades on hagejal koormis tõendada, et kostja parkis 15.09.2021 Tulika põik 4,

Tallinn asuvas parkimistsoonis P95, mitte parkimistsooni kõrval.

Kostja esitatud fotolt nähtuvalt on sõiduk 15.09.2021 pargitud paralleelselt fotol oleva hoonega

ning paikneb hoone uksest paremal pool. Hoone uksest vasakule poole hoone seinale on paigutatud

liiklusmärk 387 („Parkimisala“) koos tasulise parkimise lisatahvli 578a („Tasuline parkimine“) ja

märgiga 832 („Mõjusuund“). Lisaks on seinale paigutatud teatetahvel tähistusega „Eraparkla“.

Mõjusuunda tähistav nool on suunatud vasakule (dtl 80). Foto metaandmetest nähtuvalt on foto

tehtud 15.09.2021 kell 18:31. Hageja esitatud 15.09.2021 kell 02:04:32 tehtud fotot (dtl 37) ja

kostja esitatud fotot võrreldes leiab kohus, et sõiduk on seisnud fotode tegemise ajal samas kohas.

Kohtu hinnangul nähtub hoone seinale paigutatud liiklusmärkidest, et tasulise parkimise ala

paikneb hoone uksest vasakule poole jääval alal. Seetõttu võis kostja eeldada, et sõidukit hoone

uksest paremale poole parkides ei ole sõiduk pargitud tasulisele parkimisalale. Kohtu hinnangul on

ebamõistlik sõiduki kasutajalt eeldada, et ta kahtleb liiklusmärkide tähistuses ning kontrollib

täiendavalt parkimisala piirid üle näiteks mõna positsioneerimisrakendust kasutades. Eeltoodut

arvestades ei pidanud kostja sõidukit parkides aru saama, et ta pargib sõiduki hageja hallatavale

parkimisalale. Seetõttu ei ole sõiduki parkimine tahteavalduseks, mille andmisega sõlmitakse

parkimisleping.

Hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, millistel tingimustel parkimislepingu

sõlmimiseks oleks kostja saanud teha tahteavalduse. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest

nähtuvalt oli parkimisalale paigutatud teatetahvel parkimistingimustega lepingurikkumise ajale

mõistlikult lähedase aja seisuga. Hageja 23.08.2024 menetlusdokumendi koosseisus olevalt fotolt

(dtl 86) ei nähtu selle tegemise aeg, samuti ei ole loetavad fotolt nähtuval teatetahvlil olevad

tingimused. Hageja on esitanud pdf-vormingus dokumendifaili, mis sisaldab parkimistingimusi (dtl

44). Dokumendifail ei tõenda Tulika põik 4, Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu,

sest tõendist ei nähtu teavet, mille kohaselt oli sellise sisuga parkimistingimusi sisaldav või sellise

sisuga parkimistingimustele viitav teatetahvel paigutatud Tulika põik 4, Tallinn parkimisala

sissesõidule väidetava lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist

hageja ja kostja vahel 15.09.2021. Pooltevahelise lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi tasumise

nõudes rahuldamata.

8. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt 03.06.2021 määratud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivise 11,79 eurot ning 15.09.2021 määratud leppetrahvilt 40 eurot sissenõutavaks

muutunud viivise 10,88 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda

kostjalt leppetrahvide tasumist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist leppetrahvide

tasumisega viivitamise eest. Kohus jätab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 22,67

eurot tasumise nõudes rahuldamata.

4 (6)

9. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt 80 eurot viivise tasumist alates 12.06.2024 kuni põhinõude

tasumiseni. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Kohus

jätab hagiavalduse TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõudes rahuldamata.

10. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1

sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult

sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult

sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel

tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 30 eurot tasumist kummagi leppetrahvinõude kohta, kokku

60 euro tasumist. Hageja põhjendab nõuet võlateatiste saatmisega, Transpordiametile päringu

tegemisega, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga,

võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnedega, võlanõude avaldamisega. Hageja ei põhjenda

hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta.

Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale

sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude

tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise

kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt

kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt.

Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt

kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid

selle kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega, SMS-ide

saatmisega ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole

tõendanud meeldetuletuskirjade saatmise, SMS-ide saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja

andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest.

Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti

ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud

liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub

hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete

otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja

majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 60 eurot

tekkimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal

õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Samuti võtab kohus arvesse, et

sissenõudmiskulu hüvitamise kohustus on aktsessoorne kõrvalkohustus, mis sõltub põhikohustuse

olemasolust. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab

hagiavalduse sissenõudmiskulude 60 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

11. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

5 (6)

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsusega hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

hageja kanda.

13. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja menetluskulude

suurust. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulud kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)