2-24-17058/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedJätta läbi vaatamata F.Z-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja Määrata F.Z-i usaldusisiku M.Y tasuks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
Legislator headnote
AI generated2-24-17058/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Jätta läbi vaatamata F.Z-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja Määrata F.Z-i usaldusisiku M.Y tasuks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R
U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Mari Schihalejev
Määruse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-17058
Tsiviilasi
F.Z-i (F.Z) maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): F.Z (isikukood XXX)
Usaldusisik: M.Y
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata F.Z-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja
kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2. Vabastada M.Y F.Z-i usaldusisiku kohustustest.
3. Jätta menetluskulud F.Z-i kanda.
4. Määrata F.Z-i usaldusisiku M.Y tasuks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
5. Anda F.Z-ile määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks
menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud
usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda
Advokaadibüroo M.Y OÜ-le (konto nr EE767700771009282569), mille kaudu
usaldusisik tegutseb.
6. Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2024. a määrusega kohaldatud
käsutuskeeld ning F.Z-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi
Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid
mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1. F.Z (avaldaja, võlgnik) esitas 11. novembril 2024 Tartu Maakohtule
maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks.
2. Maakohus võttis avalduse 27. novembri 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas
usaldusisikuks M.Y (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas
võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes
toimuva võimaliku sundtäitmise.
3. Avaldaja edastas 10. detsembril 2024 maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna
ta suudab võlgade täitmisega toime tulla kohtutäituri vahendusel.
4. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1525 eurot (käibemaksuga).
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi
vaatamata.
6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse
maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele
ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita
menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse
maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri
maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,
arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,
et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta
sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse
kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8. Avaldaja edastas kohtule 10. detsembril 2024 taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohus
mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta maksejõuetusavalduse tagasi. Kohus leiab,
et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja
läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral
võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb
maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.
Kohus märgib, et on võlgnikule 27. novembril 2024 telefoni teel selgitanud menetluslikku
olukorda ja sisu, samuti võimalusi maksejõuetusmenetluse kaudu oma makseraskused ületada.
TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi
vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata
määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et
avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9. Kohus kohaldas 27. novembri 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning
peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise
tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.
Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade
(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka
kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei
reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,
tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab
menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõitmise
tõttu läbi vaatamata.
11. Usaldusisik on taotlenud 10. detsembril 2024 oma ülesannete täitmise eest tasu 1525
eurot (käibemaksuga). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku
tasuks tuleb määrata 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
11.1.
FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike
kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud
kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö
mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu
arvestuse.
11.2.
PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab
ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11
sätestatust.
11.3.
Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest
tulenevaid ülesandeid valdavas osas täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas
tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites ja saatnud kolmandatele
isikutele järelpärimised, vestelnud võlgnikuga korduvalt telefoni teel, koostanud vara ja
võlgade nimekirja), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning
usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul
ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi.
11.4.
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse
raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,
kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul
kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe
ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt
selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad
ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,
mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja
kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel
kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate
toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on
hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7
sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval
põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise
hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada
isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi
pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete täitmist,
tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara
usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule
usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS
§ 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (lisandub käibemaks)).
Kohus jätab eelnimetatud summat ületavas osas usaldusisiku tasu taotluse rahuldamata.
Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et praegune menetlus oleks keskmisest keerukam või
usaldusisik oleks teinud põhjalikke analüüse võlgniku maksejõuetuse hindamisel ning mis
põhjendaks usaldusisiku tasu määramist suuremas ulatuses.
11.5.
PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste
tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse
käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille
kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Schihalejev
kohtunik