Legislator Case Law & Legislation
2-24-5971/13 AI generated

2-24-5971/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-24-5971/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada kehtetuks Rapla notari Kille Piibur poolt 04.08.2022 tõestatud XX-i (XX) Kohustada kostjat XX-i hüvitama enamsaadud ühisvara väärtus summas 25 592,52

Legislator headnote

AI generated

2-24-5971/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Tunnistada kehtetuks Rapla notari Kille Piibur poolt 04.08.2022 tõestatud XX-i (XX) Kohustada kostjat XX-i hüvitama enamsaadud ühisvara väärtus summas 25 592,52

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-5971

Tsiviilasi

XX-i (pankrotis) pankrotihaldur XX hagi XX-i

vastu ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks

tunnistamiseks ja alusetult enamsaadud ühisvara

väärtuse hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (pankrotis) pankrotihaldur XX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Valeria Arsjuta

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada kehtetuks Rapla notari Kille Piibur poolt 04.08.2022 tõestatud XX-i (XX)

ja XX-i (XX) vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe (notari ametitegevuse

raamatu number xxx).

3. Kohustada kostjat XX-i hüvitama enamsaadud ühisvara väärtus summas 25 592,52

eurot XX-i (pankrotis) pankrotivarasse.

4. Mõista kostjalt XX-ilt enamsaadud ühisvara hüvitiselt summas 25 592,52 eurot välja

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hagi esitamisele

järgnevast pärast kuni kohtulahendi täitmiseni.

5. Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu 17.04.2024

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o kostja kontode arest Eestis

tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste

tütarettevõtjatest krediidiasutustes või filiaalides 25 592,52 euro ulatuses. Kostja

1(4)

avalduse alusel tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu asendades selle

rahasummaga või pangagarantiiga (vt 17.04.2024 määruse resolutsiooni p 3).

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Määrata hageja menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

10. Toimetada kostjale kohtuotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja menetluse käik

1. XX-i (XX; pankrotis) pankrotihaldur XX (hageja) esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule

hagiavalduse XX-i (XX; kostja) vastu XX-i ja kostja vahel sõlmitud ühisvara jagamise

kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning kostja kohustamiseks hüvitada enamsaadud

ühisvara väärtus 25 592,52 eurot XX-i (pankrotis) pankrotivarasse.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 03.01.2022 tsiviilasjas nr 2-21-19425

(pankrotimenetlus) välja XX-i (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks XX

(pankrotihaldur). Võlgnik ja kostja on abikaasad, kelle vahel kehtis varaühisuse varasuhe.

Kohus tegi 29.06. 2022 võlgniku pankrotimenetluses kohtumääruse, millega kinnitas

võlausaldajate nimekirja, mille kohaselt on võlgnikul kaks võlausaldajat: kohtutäitur Risto

Sepp, kelle nõude suuruseks on 36 eurot, mis moodustab 0,23% jaotisest ning XX, kelle

nõude suuruseks on 15 563,50 eurot, mis moodustab 99,770% jaotisest.

2(4)

Pankrotimenetluses toimus 05.06.2023 võlausaldajate I üldkoosolek. Halduri ettekande

kohaselt tuvastas haldur pankrotimenetluses, et 04.08.2020 sõlmisid võlgnik ja kostja

abieluvaralepingu ning ühisvara jagamise kokkuleppe. Abieluvaralepinguga lõpetasid

abikaasad varaühisuse varasuhte ja kehtestasid uue varasuhtena varalahususe. Ühisvara

jagamise kokkuleppega jagasid abikaasad ühisvara selliselt, et poolte ühisomandis olnud

kinnistu asukohaga XXX (kinnistu) jäi kostja lahusvaraks ja võlgnik enda ühisomandi osa

eest kostjalt hüvitist ei saa. 27.11.2020 sõlmisid kostja, XX ja XX kinnistu müügilepingu,

millega kostja müüs kinnistu XXle ja XXle müügihinnaga 93 000 eurot. Võlgniku

pankrotivara hulgas rahalisi vahendeid ei ole. Seega muutis võlgnik 04.08.2020 ühisvara

jagamise kokkuleppe sõlmimisega end teadlikult varatuks ja kahjustas sellega teadlikult

võlausaldajate huve. Selgunud on, et võlgnikul tekkisid makseraskused juba 2019 sügisel.

Võlgnikul ei olnud ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise hetkel peale kostjaga

ühisomandis olnud kinnistu muud vara, kuid kõigest hoolimata loobus võlgnik tasuta

õigusest nõuda kostjalt ühisvara jagamisel ühisvara kostja ainuomandisse jätmise eest

hüvitist. 04.08.2020 ühisvara jagamise kokkuleppe näol on tegemist tagasivõidetava

tehinguga, mistõttu esitab hageja hagi ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks

tunnistamiseks ning kostjalt kehtetu ühisvara jagamise kokkuleppe alusel alusetult saadud

ühisvara väärtuse hüvitamiseks 25 592,52 eurot.

2. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Kohus rahuldas 17.04.2024 hagi

tagamise taotluse ning arestis kostjale kuuluvad arveldusarved Eestis tegutsemisloa alusel

tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste tütarettevõtjatest

krediidiasutustes või filiaalides 25 592,52 euro ulatuses XX-i (pankrotis) pankrotihaldur

XX kasuks tsiviilasjas nr 2-24-5971 nõude tagamiseks.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis 01.08.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas

menetlusdokumendid kostjale kätte avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded 06.11.2024. Kohtumäärus ja hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks

22.11.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Vastuse

esitamise tähtaeg oli 06.12.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka

praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

3(4)

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1).

Kohus määrab menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks peale käesoleva tagaseljaotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

4(4)