2-22-9511/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-22-9511

Tsiviilasi

X.X avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) X.X (isikukood

XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus ning saata X.X

pankrotiavaldus Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada X.X määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. X.X (avaldaja) esitas 29. juunil 2022 Viru Maakohtule venekeelse avalduse füüsilise isiku

pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja märkis, et soovib menetlusabi ja riigi õigusabi.

2. Viru Maakohus jättis 15. septembri 2022. a määrusega avaldaja pankroti väljakuulutamise

avalduse käiguta kuni menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse lahendamiseni. Maakohus jättis

avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse käiguta ning määras tähtaja nõuetekohase

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse esitamiseks.

Maakohus lisas menetlusabi ja riigi õigusabi vormid kohtumäärusele.

3. Avaldaja esitas venekeelse taotluse kohtumääruse ja selle lisade tõlkimiseks vene keelde.

4. Maakohus saatis avaldajale selgituse, milles märkis, et seaduses puuduvad alused

kohtudokumentide võõrkeelde tõlkimiseks. Maakohus määras avaldajale täiendava tähtaja 15.

septembri 2022 määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks.

5. Maakohus jättis 28. oktoobri 2022. a määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse käiguta ja

määras tähtaja nõuetekohase maksejõuetusavalduse esitamiseks seaduses kehtestatud

maksejõuetusavalduse vormil ja riigilõivu 10 eurot tasumiseks.

6. Avaldaja saatis maakohtule 9. novembril 2022 kirja, milles märkis, et ei valda eesti keelt

ning ei saa talle saadetud dokumentidest aru. Avaldaja palus dokumentide tõlget vene keelde.

7. Maakohus jättis 23. novembri 2022. a määrusega avaldaja pankrotiavalduse käiguta ja

määras tähtaja nõuetekohase ja eestikeelse pankrotiavalduse täpsustamiseks; maksejõuetuse

põhistamiseks (seletus); korrektse vara- ja võlanimekirja esitamiseks; nimekirjas tuleb ära

märkida pangakontod koos jääkidega; kui avaldajal ei ole võimalik esitada pangakontode

väljavõtteid, tuleb seda võlanimekirjas märkida; avalduses võlausaldajate andmete

täpsustamiseks; tõendite ja dokumentide esitamiseks oma majandusliku seisundi ja

maksevõime kohta; täpsustada, millistest vahenditest kannab avaldaja pankrotimenetluse

kulud ja rahuldab võlausaldajate nõuded ning 10 eurot riigilõivu tasumiseks.

Avaldaja sai kohtumääruse kätte isiklikult 29. novembril 2022. Kohtu määratud tähtajaks 13.

detsembriks 2022 avaldaja kohtu nõuet pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ei täitnud

ega taotlenud ka menetlustähtaja pikendamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Viru Maakohus keeldus 14. detsembri 2022. a määrusega menetlusabi ja riigi õigusabi

taotluse ning pankroti väljakuulutamise avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 1 kohaldatakse FiMS-i

pärast FiMS-i jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele.

Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 1.

juulil 2022. Avaldaja esitas pankrotiavalduse 29. juunil 2022. Seega kohaldub avaldaja

pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadus (PankrS).

Avaldaja esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Lõike 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse

maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku

võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku

vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Vastavalt riigilõivuseaduse §

59 lg-le 8 tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot.

PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast,

kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kohus andis võlgnikule korduvalt tähtaja nõuetekohase avalduse, seletuse ja võlgniku

allkirjaga võlanimekirja kohtule esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja kohtu nõuet

pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt ei täitnud.

Kuna pankrotiavaldus ei vasta pankrotiavalduse olulisele vorminõudele, s.o kohtule ei ole

esitatud seletust maksejõuetuse põhjuste kohta ega võlgniku võlanimekirja, mis oleks

võlgniku poolt allkirjastatud ning avalduselt ei ole riigilõivu tasutud, keeldus maakohus

pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

Maakohus leidis, et koos avaldusega esitatud taotlus menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks ei

ole nõuetekohased. Maakohus määras avaldajale korduvalt tähtaja nõuetekohase taotluse

esitamiseks. Kohus selgitas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse taotlus

menetlusse võtmata (TsMS § 340¹ lg 2). Kuna avaldaja kohtu nõuet puuduste kõrvaldamiseks

tähtaegselt ei täitnud, keeldus maakohus menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse menetlusse

võtmisest.

Maakohus selgitas, et avaldaja esitas kohtule taotluse kohtudokumentide tõlkimiseks. TsMS §

180 lg 1 p 1 annab menetlusosalisele võimaluse korraldada võõrkeelsete

menetlusdokumentide tõlkimist eesti keelde menetlusabi vahendusel. Seega puuduvad

seaduses sätestatud alused kohtudokumentide võõrkeelde (avaldaja vallatavasse keelde)

tõlkimiseks menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel.

TsMS § 32 lg 1 alusel toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg

4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes

menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle

on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Avaldaja ei esitanud kohtule nõuetekohast

menetlusabi taotlust ning kohus keeldus menetlusabi taotluse menetlusse võtmast. Seega

puuduvad seaduses sätestatud alused kohtudokumentide võõrkeelde (avaldaja vallatavasse

keelde) tõlkimiseks TsMS § 33 lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Avaldaja esitas 4. jaanuaril 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse ja taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

10. Maakohus rahuldas 6. märtsi 2024. a määrusega avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

osaliselt. Maakohus andis avaldajale riigi õigusabi õigusnõustamiseks, tsiviilasjas nr 2-22-

9511 kohtule esitatud määruskaebuse perspektiivikuse välja selgitamiseks ja vajadusel

õigusdokumendi ja määruskaebuse koostamiseks. Õigusnõustamise käigus võib antud

õigusabi üle kanduda riigi õigusabi muuks liigiks, sealhulgas avaldaja esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas pankrotimenetluses, sealhulgas nõuetekohase

määruskaebuse, menetlusabi taotluse ja pankrotiavalduse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks.

11. Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus ning anda avaldajale piisav tähtaeg

nõuetekohase menetlusabi taotluse ja pankrotiavalduse koostamiseks ning kohtule

esitamiseks.

Maakohus on vaidlustatavas määruses heitnud avaldajale ette pankrotiavalduse puuduste

kõrvaldamata jätmist, mistõttu pankrotiavaldus ei vasta pankrotiseaduses sätestatud nõuetele.

Selline olukord kujunes üksnes sellepärast, et avaldaja ei saanud kohtu nõudmistest ega

otsustustest aru. Avaldaja teavitas järjepidevalt kohut oma puudulikust eesti keele oskusest

ning palus tõlkida asjakohane teave talle arusaadavasse keelde. Kohus seda ei teinud, vaid

jätkas avaldajale eestikeelsete nõuete ja seisukohtade esitamist, mis lõpptulemusena viis

olukorrani, et kohus keeldus avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse ning avaldaja

pankroti väljakuulutamise avalduse menetlusse võtmisest.

Avaldaja on soovinud, et võetaks menetlusse tema pankrotiavaldus ja kuulutataks välja tema

pankrot. Pankrotti on ta pidanud vältimatuks seetõttu, et tal on hulgaliselt kohustusi, mille

täitmine on tema varandusliku seisu tõttu võimatu. Et aga pankrotiavaldust üldse menetlema

hakataks, on ta pidanud kohtule esitama avalduse ja muud dokumendid nõuetekohaselt eesti

keeles. Materjalide eesti keelde tõlkimiseks tal rahalised vahendid puuduvad, kuid kohus ei

ole talle selles osas tõlkeabi võimaldanud. Samuti puuduvad avaldajal rahalised vahendid

selleks, et tõlkida eesti keelde kohtu poolt talle edastatud dokumendid. Niisiis on avaldajal

puudunud objektiivne võimalus oma õiguse eest seismiseks. Tõlkeabist ilma jätmine jätab

avaldaja sisuliselt ilma ka talle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artiklist 6 tulenevast õigusest. Konventsioon näeb ette, et avaldajal peaks olema õigus oma

tsiviilasja ajamiseks kohus, kuid tõlkeabi võimaldamata jätmise tõttu ei ole tal olnud võimalik

oma õigust realiseerida.

Arusaamatu on maakohtu selgitus, et seaduses puuduvad sätestatud alused kohtudokumentide

võõrkeelde (avaldaja vallatavasse keelde) tõlkimiseks menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 1

alusel. Maakohus on tõlkeabi reguleerivaid norme liialt kitsalt ja paindumatult tõlgendanud,

tekitades sellega olukorra, et Eestis alaliselt elavale isikule, kes ei valda eesti keelt, kellel ei

ole piisavalt vahendeid koheseks tõlke eest tasumiseks, kes viibib kinnipidamiskohas ja sellest

tulenevalt on piiratud võimalused paluda kellelgi dokumente tõlkida, justkui ei esinegi

reaalselt õiguslikku võimalust tõlkeabi saada ning tema tsiviilõigused jäävad seetõttu

realiseerimata ja inimõigused kaitseta. Avaldaja palub, et ringkonnakohus hindaks tõlkeabi

käsitlevate normide eesmärki ja koostoimet ning maakohtupoolse tõlgenduse kooskõla

konventsiooni art 6 lg-ga 1.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning pankrotiavaldus tuleb saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise

otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Avaldaja esitas maakohtule venekeelse avalduse pankroti väljakuulutamiseks, menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja on

menetluse jooksul korduvalt maakohtule teatanud, et ta ei saa eesti keelest aru ja vajab abi

kohtudokumentidest arusaamiseks. Maakohus keeldus avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi

taotluse ning pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ühe määrusega.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avaldaja avalduse ja taotluste lahendamisel

rikkunud menetlusnorme ja käitunud vastuoluliselt.

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 näeb ette, et

menetlusabina võib kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või muude kohtukulude või

menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest (p 1) ja et menetlusabi saaja ei

pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema

kohe või täies ulatuses (p 3). TsMS § 187 lg 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus

määrusega. Lõike 5 teise lause kohaselt pikendab kohus mõistlikult enda määratud tähtaega,

eelkõige hagile, kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Maakohus on 15. septembri 2022. a määruses märkinud, et jätab avaldaja avalduse pankroti

väljakuulutamiseks käiguta kuni menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse lahendamiseni.

Seejärel on maakohus koostanud avaldaja pankrotiavalduse käiguta jätmise määrusi 28.

oktoobril 2022 ja 23. novembril 2022, ilma et oleks lahendatud menetlusabi ja riigi õigusabi

taotlust. Maakohus ei ole tuvastanud, et menetlusabi andmise taotluse oleks avaldaja esitanud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kui menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused

jäävad menetlusse võtmata, tuleb määrata uus tähtaeg pankrotiavalduse puuduste

kõrvaldamiseks. Seega oleks maakohus pidanud pärast menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste

lahendamist pikendama avaldajale nõuetekohase pankrotiavalduse esitamiseks määratud

tähtaega.

Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et suhtles

avaldajaga eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

eesti keeles. Maakohus on menetlusnorme rikkudes keeldunud avaldaja pankrotiavalduse

menetlusse võtmisest sama määrusega, millega keeldus menetlusse võtmast avaldaja

menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. Maakohus oleks pidanud esmalt lahendama menetlusabi

ja riigi õigusabi taotlused, seejärel andma tähtaja nõuetekohase pankrotiavalduse esitamiseks

ning alles siis lahendama avalduse menetlusse võtmise.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi avaldaja

pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna nõuetekohase menetlusabi taotluse

ja pankrotiavalduse esitamiseks tähtaja määramise otsustab maakohus, tuleb määruskaebus

rahuldada osaliselt.

16. Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, puudub

vajadus hinnata veel täiendavalt tõlkeabi käsitlevate sätete kooskõla Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-ga 1.

17. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)