2-24-14365/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja R.R. (isikukood XXX) pankrot 10.12. 2024 kell 13.00.

2. Nimetada R.R. pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.01.2025 kell 13.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 4020).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada R.R. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

1 / 12

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14365

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Menetlustoiming

R.R. maksejõuetusavaldus

Võlgnik: R.R. (isikukood XXX)

Usaldusisik:

Svetlana

Pilden

(svetlana.pilden@haldur.just.ee) Pankroti väljakuulutamine

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik

menetlus

11. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1040 eurot, millele lisandub

käibemaks 228,8 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1268,80 eurot.

12. Mõista võlgnikult R.R.lt usaldusisiku Svetlana Pilden kasuks usaldusisiku tasu

summas 1268,80 eurot. Väljamaksed teostada büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ, arveldusarve

XXXXXXXXX SEB Pank AS-s.

13. Hüvitada usaldusisikule Svetlana Pildenile kindlaksmääratud usaldusisiku tasust

644,16 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest. Hüvitatav summa kanda büroole

mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law

Firm OÜ, arveldusarve XXXXXXXXX SEB Pank AS-s.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. R.R. (võlgnik) esitas 24.09.2024 (täiendatud 24.09.2024) kohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (dtl 1-14).

Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 03.10.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks

Svetlana Pildeni (dtl 23-26).

3. Usaldusisik esitas 04.11.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku

aruande (dtl 27-87). Võlgniku vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgnikul realiseeritav vara

puudub. Võlgnikul on II samba pensionifondi osakud, mille hetkeväärtus on 82,96 eurot.

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 42 285,22 eurot, millele võivad lisanduda

viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgniku igakuised sissetulekud ja igakuised kulud puuduvad,

kuivõrd võlgnik viibib vanglas eelduslikult kuni 23.12.2029. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt toime pandud kuriteod ja sellest tulenevad

kahjunõuded, menetluskulud ning muud seotud kohustused, samuti võimatus teenida tulu oma

kohustuste täitmiseks. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlgnik jääb maksejõuetusavalduse

juurde, tuleks sõltuvalt deposiidi tasumisest kas välja kuulutada võlgniku pankrot või lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasi võita

või nõuda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine usaldusisiku hinnangul põhjendatud

ei ole ning usaldusisik soovitab võlgnikul kaaluda avaldusest loobumist, kuna menetlus ei teeni

võlgniku huve ning juhul, kui kohus keelduks võlgnikku kohustustest vabastamast, pikeneks

vara- ja võlanimekirjas toodud nõuete aegumistähtaeg 10 aasta võrra. Usaldusisiku hinnangul

peaks kohus pärast menetluse lõppu keelduma võlgniku vabastamisest vähemalt 84,60%

tuvastatud kohustustest (35 776,45 eurot, mis hõlmavad kahjunõudeid ja menetluskulusid).

Seejuures tugineb usaldusisik Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 (p 10) ning

2 / 12

asjaoludele, et lisaks menetluskuludele mõisteti välja ja konfiskeeriti võlgnikult kriminaalasjas

nr 1-21-8220 kuriteoga saadud tulu KarS § 83 lg 1 ja § 84 alusel summas 20 000 eurot ning

vastava mõjutusvahendi kohaldamine muutuks sisutuks, kui võlgnikul oleks võimalus vabaneda

antud mõjutusvahendist juba karistuse kandmise ajal. Lisaks märgib usaldusisik, et võlgnik ei

ole esitanud andmeid tegevuste kohta, mis võimaldaks võlgnikul tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või sellise tegevuse puudumisel selle otsimisega, mistõttu võib see asjaolu hiljem

kujuneda ka võlgadest vabastamata jätmise aluseks.

4. Võlgniku 06.11.2024 (dtl 88), 08.11.2024 (dtl 91) ja 09.11.2024 (dtl 92-93) seisukohtades

juhtis võlgnik tähelepanu vangistusseaduse (VangS) §-st 37 tulenevale kinnipeetava

töökohustusele. Võlgnik selgitas, et talle oli varasemalt tagatud majandustöödel osalemine, kus

palk oli 0,75 eurot tunnis, millest 20% paigutati vabanemisfondi ja 50% nõuete rahuldamiseks.

Võlgnik selgitas, et omandas vangistuses viibides ka tõstukijuhi load ja õpib hetkel keevitajaks

ning loob esimest korda elus olukorda, kus oskab ametit ja vabanedes oleks võimalik leida

tööturult töö. Võlgnik loodab 2025 suvel asuda vanglas Riigi Kinnisvara AS-i heaks tööle

keevitajana igakuise töötasuga kuni 400 eurot ning võimalusel teha lisatööd tõstukijuhina.

Võlgnik avaldas, et saaks usaldusisikule igakuiselt loovutada raha, mida tuttavad igakuiselt tema

arvele kannavad. Võlgnik hindas igakuiselt oma kontole laekuvaks summaks 200-400 eurot.

5. Usaldusisik täiendas 12.11.2024 vastuseks kohtunõudele usaldusisiku aruannet võlgniku

vastu esitatud nõuete aegumistähtaegade osas (dtl 96-124). Võlgnik on viibinud vangistuses

alates 2009. aastast kuni maksejõuetusmenetluse algatamiseni kokku 10 aastat ja 56 päeva. Alust

aegumise kohaldamiseks on Aktiva Finance Group OÜ ja Compensa Life Vienna Insurance

Group SE nõuete puhul. Kahju hüvitamise nõuete orienteeruvad aegumistähtajad on 2032, 2035,

2036 ning ülejäänud nõuete aegumistähtaeg oli või on peatunud seoses varasemate vangistuste ja

praeguse vangistusega.

6. Kohtute infosüsteemist nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohtu 15.12.2009 otsusega

kriminaalasjas nr 1-09-20356 võlgnik muu hulgas süüdi mõistetud kelmuse, s.o varalise kasu

saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem

toime pannud omastamise, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

toimepanemises. Võlgnikule etteheidetud tegu seisnes lühidalt selles, et võlgnik viis 06.08.2009

kannatanu poja varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et võlgnik küsis kannatanu

pojalt proovisõidu tegemiseks rollerit, mille istme all oli ka mitmesugune vara, lubades rolleri

koheselt pärast proovisõitu tagastada, ent jättes selle tegemata. Lisaks võlgniku karistamisele

vangistusega (konkreetse süüteo eest 1 aasta) mõisteti võlgnikult välja 36 550 Eesti krooni (s.o.

ligi 2336 eurot) kannatanu kasuks ning kohustati võlgnikku käitumiskontrolli ajal nimetatud

kahju heastama hiljemalt 01.12.2011.

7. Kohtute infosüsteemist nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusega

kriminaalasjas nr 1-10-10250 võlgnik muu hulgas süüdi mõistetud kelmuse, s.o. varalise kasu

saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem

toime pannud kelmuse, omastamise ja vargusi grupis koos teise isikuga, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1

ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, toimepanemises. Võlgnikule etteheidetud tegu seisnes lühidalt

selles, et võlgnik ja teine süüdistatav viisid 26.02.2010 kannatanu varalise kasu saamise

eesmärgil eksiteele sellega, et tekitasid kannatanus, kes osutas neile taksoteenust, ebaõige

ettekujutuse, et nad on võimelised tasuma ja tasuvad sihtpunkti jõudmisel kasutatava

taksoteenuse eest, kuigi nad selleks võimelised ei olnud, seda teha ei kavatsenud ja seda ka ei

teinud. Lisaks võlgniku karistamisele vangistusega (konkreetse süüteo eest 1 aasta ja 3 kuud)

3 / 12

mõisteti võlgnikult ja teiselt süüdimõistetult solidaarselt välja 71,74 eurot vastava kuriteo läbi

kannatanud isiku kasuks.

8. Usaldusisiku esitatud võlgniku vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt ei ole võlgnik riigile

hüvitanud kriminaalasjade nr 1-09-20356 ja 1-10-10250 menetluskulusid. Usaldusisiku esitatud

võlgniku vara- ja võlanimekirjast ei selgu, kas võlgnik on täitnud võlgniku toimepandud

kelmuste läbi kannatanud isikute poolt esitatud tsiviilhagide alusel võlgnikult väljamõistetud

rahasummade tasumise kohustuse.

9. Kohus palus 21.11.2024 kohtunõudes (dtl 127-128) usaldusisikul täpsustada, kas võlgnik

on täitnud võlgniku toimepandud kelmuste läbi kannatanud isikute poolt esitatud tsiviilhagide

alusel võlgnikult väljamõistetud rahasummade tasumise kohustuse.

10.

27.11.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 129-130) teatas usaldusisik, et usaldusisikul

puuduvad kindlad andmed võlgniku poolt kahju hüvitamise kohta. Kohtu viidatud

kohtulahendite alusel algatatud, ent lõpetamata täitemenetlused puudutavad üksnes

menetluskulusid, mis võib viidata sellele, et kahju hüvitamise nõuded ei olnud täitmisele

pööratud. Kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et üks kannatanutest on surnud. Teine

kannatanu on usaldusisiku kahju hüvitamise kohta tehtud päringule vastanud, et ei mõista, miks

temaga ühendust võeti, kuna tal puudub igasugune seos võlgnikuga.

11. Kohus andis 27.11.2024 kohtunõudes (dtl 131-133) võlausaldajatele võimaluse esitada

vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

12. Võlausaldaja aktsiaselts PlusPlus Capital vastuse (dtl 166-171) kohaselt omab võlausaldaja

kohtuotsusest 2-16-115356 ja 2-16-115458 tulenevaid nõudeid võlgniku summades 4245,06

eurot ja 621,38 eurot vastu. Võlausaldaja leiab, et võlgniku suhtes ei ole kohustustest

vabastamise menetluseks alust. Tulenevalt võlgniku elustiilist, karistuste liikidest ja olukorrast,

et võlgnik viibib vangis ning on süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve, ei vääri võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamises ei oleks antud juhtumi puhul tulemit, sest võlgnik ei saaks vangis viibides täita ühtki

vabastamise menetluse aluseks olevat eeldust. Võlgnikul puudub võimalus mõistliku tulu

teenimiseks ja selle arvelt oma võlgnevuste vähendamiseks. Võlgnik on ennast ise sellisesse

olukorda pannud süülise käitumisega ning võlgniku suhtes menetluse algatamine oleks

põhjendamatu.

13. Ülejäänud võlausaldajad ei ole vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamise taotluse lahendamine

14. Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.

15. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

4 / 12

16. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

17. Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda (PankrS § 29 lg 1). Kui esineb

PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis,

kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg 2).

18. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik on maksejõuetu, ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest

(dtl 27-87) nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 42

285,22 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja täitemenetluse kulud.

19. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

mistõttu esineb alus lõpetada menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

20. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning kohus otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

21. Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).

22. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine

23. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb

rahuldada.

24. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest

ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).

25. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud alustel, sealhulgas kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase

kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises (p 1), ning kui võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine (p 4).

26. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on leidnud, et PankrS (vana redaktsiooni) § 171 lg 2 p 1 järgi

on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka

isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (RKTKm,

5 / 12

05.06.2013, 3-2-1-60-13, p 10). Ka FIMS § 45 lg 3 p 1 kasutab PankrS (enne 01.07.2022

kehtinud redaktsioon) § 171 lg 2 p-ga 1 analoogset sõnastust „süüdi mõistetud“, mitte

„karistatud“. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul ka FIMS § 45 lg 3 p 1 kontekstis kaalutlusõiguse

teostamisel arvesse võtta nii võlgniku kehtivaid kui ka arhiivi kantud karistusi.

27. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik kahel korral süüdi mõistetud kelmuses - Harju

Maakohtu 15.12.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20356 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja Harju

Maakohtu 15.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10250 KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi (vt

punktid 6 ja 7 ülal). Esimesel juhul seisnes võlgnikule etteheidetud tegu lühidalt selles, et

võlgnik viis 06.08.2009 kannatanu poja varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et

võlgnik küsis kannatanu pojalt proovisõidu tegemiseks rollerit, mille istme all oli ka

mitmesugune vara, lubades rolleri koheselt pärast proovisõitu tagastada, ent jättes selle tegemata.

Teisel juhul seisnes võlgnikule etteheidetud tegu lühidalt selles, et võlgnik ja teine süüdistatav

viisid 26.02.2010 kannatanu varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et tekitasid

kannatanus, kes osutas neile taksoteenust, ebaõige ettekujutuse, et nad on võimelised tasuma ja

tasuvad sihtpunkti jõudmisel kasutatava taksoteenuse eest, kuigi nad selleks võimelised ei olnud,

seda teha ei kavatsenud ja seda ka ei teinud.

28. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest (dtl 27-87) nähtuvalt ei ole

võlgnik riigile hüvitanud eelviidatud kriminaalasjade menetluskulusid. Usaldusisiku 27.11.2024

teatest (dtl 129-130) nähtuvalt puuduvad kindlad andmed eelviidatud kriminaalasjades kelmuste

läbi kannatanud isikutele kahju hüvitamise kohta. Algatatud, ent lõpetamata täitemenetlused

puudutavad üksnes menetluskulusid, mis võib viidata sellele, et kahju hüvitamise nõuded ei

olnud täitmisele pööratud. Kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et üks kannatanutest on

surnud. Teine kannatanu on usaldusisiku kahju hüvitamise kohta tehtud päringule vastanud, et ei

mõista, miks temaga ühendust võeti, kuna tal puudub igasugune seos võlgnikuga.

29. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et võlgnik on kahel korral süüdi mõistetud kelmuses,

antud juhul siiski alust jätta kohustustest vabastamise menetlust FIMS § 45 lg 3 p 1 alusel

algatamata.

30. Kohus arvestab seejuures võlgnikule kummalgi juhul etteheidetud tegude tehiolude ja

kelmuste läbi kannatanutele põhjustatud kahju iseloomu ja suurusega (vt punktid 6 ja 7 ülal), mis

kohtu hinnangul ei anna kummalgi juhul tunnistust sedavõrd suurest ja sellise iseloomuga süüst,

mis peaks võlgniku ülejäänud eluks välistama temal lasuvatest kohustustest vabanemise

võimaluse ehk uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

31. Kui vastavate kelmuste läbi kannatanud isikutele on neile põhjustatud kahju ligi 15 aastat

hiljem ikka veel hüvitamata, siis on see kahtlemata kahetsusväärne. Siiski ei peaks see kohtu

hinnangul antud juhul välistama võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et vastavate kelmuste läbi kanntanud isikud ei ole

usaldusisiku hinnangul oma nõudeid seni täitmisele pööranud (dtl 129-130). Ühtlasi arvestab

kohus asjaoluga, et kriminaalasjas nr 1-10-10250 tehtud lahend ei sisaldanud kelmuse läbi

kannatanud isiku muid isikuandmeid peale nime (vt punkt 6 ülal), mistõttu võis vastava

tsiviilhagi alusel võlgnikult välja mõistetud raha maksmise kohustuse summas 71,74 eurot

vabatahtlik täitmine olla raskendatud kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu. Samuti

arvestab kohus asjaoluga, et kui kriminaalasjas nr 1-09-20356 kelmuses kannatanud isiku

tsiviilhagi alusel võlgnikult välja mõistetud raha maksmise kohustus ligikaudses summas 2336

eurot on veel täitmata, siis võlgnikul ei oleks kohustustest vabastamise menetluse tulemusel

võimalik sellest kohustusest vabaneda, kuivõrd olemuslikult on tegemist õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, mis FIMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest

6 / 12

vabastamisega ei lõpe. Ka arvestab kohus asjaoluga, et võlgniku pankroti väljakuulutamisel

oleks vastavate kelmuste läbi kannatanutel (surnud kannatanu puhul tema pärijatel, kellele

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue kui varaline nõue on pärimisseaduse § 2

ja § 4 lg 1 alusel üle läinud) soovi korral senisega võrreldes pikem aeg võlgnikult kahjuhüvitiste

nõudmiseks, kuivõrd kui pankrotimenetluses vastavad nõuded tunnustatakse, siis TsÜS § 157 lg

3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat pankrotimenetluse

lõppemisest arvates.

32. Kohtu hinnangul ei ole FIMS § 45 lg 3 p 1 kontekstis põhjendatud eristada riigi

menetluskulude nõudeid lähtuvalt sellest, missuguse kuriteo menetlemisel vastavad

menetluskulud on tekkinud, ning pidada seeläbi teatud kuritegude menetlemisega seotud

menetluskulude nõuete rahuldamata jätmist mistahes teiste menetluskulude nõuete rahuldamata

jätmisega võrreldes võlgnikule rohkem etteheidetavaks.

33. Kohus arvestab ka asjaoluga, et võlgnik oli vastavate tegude toimepanemise ajal üksnes

21aastane.

34. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et võlgnikule on kummagi teo eest mõistetud karistuseks

vangistus, mille võlgnik on ära kandnud (vt punktid 6 ja 7 ülal).

35. Ühtlasi arvestab kohus asjaoluga, et ükski võlausaldaja peale aktsiaseltsi PlusPlus Capital

ei esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamisele FIMS § 45 lg-l 3 põhinevaid

vastuväiteid (dtl 166-171).

36. Kohtu hinnangul ei ole alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata

ka FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel.

37. Võlausaldaja aktsiaselts PlusPlus Capital on oma vastuväites kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele (dtl 166-171) leidnud, et tulenevalt võlgniku elustiilist, karistuste

liikidest ja sellest, et võlgnik viibib vangis ning on süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve, ei

vääri võlgnik kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist.

38. Võlgniku sattumist kinnipidamisasutusse ei saa pidada tahtliku või raske hooletuse tõttu

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks, mis FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata (TlnRnKm 28.03.2024, 2-23-14664/7, 14;

TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119/7, p 12.3). Seetõttu ei esine antud juhul ka FIMS § 45 lg 3 p-

s 4 sätestatud alust jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

39. Kohtule ei ole teada ka mistahes muid FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis võiksid

välistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

40. Kohus ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et kohus peaks kohustustest vabastamise

menetluse algatamise korral võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel keelduma võlgniku

vabastamisest vähemalt 84,60% tuvastatud kohustuste ulatuses ehk 35 776,45 euro ulatuses, mis

hõlmab kahjunõudeid ja menetluskulusid, sh kriminaaltulu konfiskeerimise asendamist 20 000

euro tasumise kohustusega.

41. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest (dtl 27-87) nähtuvalt on

võlgniku kohustuste struktuur alljärgnev (summadele võivad lisanduda viivised ja täitmiskulud):

41.1.

kahjunõuded summas 879,91 eurot;

41.2.

võlanõuded summas 6260,2 eurot;

41.3.

trahvid summas 248,60;

7 / 12

41.4.

menetluskulud summas 14 896,51 eurot;

41.5.

kriminaalasjas süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud

summa 20 000 eurot.

42. Lisaks eeltoodule on usaldusisik hiljem tuvastanud võlgniku suhtes kahe täiendava nõude

potentsiaalse esinemise seoses kriminaalasjade nr 1-09-20356 ja 1-10-10250 raames kelmustes

kannatanud isikute poolt esitatud tsiviilhagide rahuldamisega (vt punktid 6 ja 7 ülal, dtl 129-

130). Kohtu hinnangul on neist esimese puhul tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise nõudega summas ca 2336 eurot ja teise puhul lepingulise tasu maksmise või kahju

hüvitamise nõudega summas 71,74 eurot.

43. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustus. Seetõttu võib edasises menetluses olla välistatud võlgniku kohustustest vabastamine

üksnes temal lasuvatest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest summas

879,91 kuni 3215,91 eurot, mis moodustab võlgniku kohustuste kogusummast marginaalse osa

(2,1-7,2%). 44. FIMS § 44, § 45 lg-s 3 ja § 50 lg-s 2 sätestatut silmas pidades ei ole kohtu

hinnangul alust asuda seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpeks

karistusseadustiku (KarS) § 831 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamiseks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa väljamõistmise nõuded.

Nimetatud nõuete puhul on tegemist võlgnikult kuriteoga saadud tulu äravõtmisega, mitte kahju

hüvitamisega, kuivõrd esineb süüteo toimepanemisega kaasnev suurenemine süüteo toimepanija

varalises sfääris, ent puudub isikustatav kannatanu, kellele oleks kahju tekkinud. Seetõttu ei ole

kohtu hinnangul võimalik käsitleda kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa tasumise kohustust tsiviilõiguslikus

mõttes õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustena. Kui seadusandja

eesmärgiks oli välistada eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetlusega

karistusliku iseloomuga mõjutusvahendite kehtivusse sekkumine, pidanuks seadusandja selle

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses, näiteks FIMS §-s 44, § 45 lg-s 3 või § 50 lg-s 2, selgelt

ka sätestama. Olukorras, kus seadusandja seda teinud ei ole, puudub kohtu hinnangul hetkel

õiguslik alus asuda kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks konfiskeerimisele

kuuluva vara väärtusele vastava summa tasumise kohustustest vabanemise võimalikkuse osas

teistsugusele seisukohale.

45. Riigikohtu senistest seisukohtadest johtub, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas

algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses

olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne

nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Riigikohus

nõustus ringkonnakohtuga, et kuna võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue aegub TsÜS §

157 lg 3 alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, ei täidaks kohustustest vabastamise

menetluse algatamine eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. 46.

Kohtu hinnangul on usaldusisikul jäänud tähelepanuta asjaolu, et eelviidatud Riigikohtu

seisukohtadest nähtuvalt omab selle hindamisel, kas kohustustest vabastamise menetlus täidaks

oma eesmärki, määravat tähtsust see, kas võlgniku kohustused aeguksid enne või pärast võlgniku

vangistuse lõppemist.

47. Kui võlgniku vastu esitatud nõuded aeguksid enne võlgniku vangistuse lõppemist (millised

olid ka eelviidatud Riigikohtu lahendi esemeks olnud juhtumi asjaolud), et täidaks kohustustest

vabastamise menetlus tõepoolest eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku

elu, sest see võimalus saabuks võlgniku jaoks vangistusest vabanemisega niikuinii (kui

8 / 12

vangistusest vabanemise hetkeks on nõuded aegunud, saab võlgnik keelduda oma kohustuste

täitmisest). Kui võlgniku vastu esitatud nõuded aeguvad aga pärast võlgniku vangistuse

lõppemist, siis täidaks kohustustest vabastamise menetlus eesmärki luua võlgnikule võimalus

alustada uut majanduslikku elu, sest võlgnikul ei oleks ilma kohustustest vabastamise menetlust

läbimata vangistusest vabanemisel võimalik uut majanduslikku elu alustada, sest temal lasuvad

kohustused oleksid endiselt aegumata ja võlgnik peaks neid täitma. Teisisõnu – niisugusel juhul

kohustustest vabastamise menetlus võimaldaks võlgnikul alustada uut majanduslikku elu ja

vabaneda oma kohustustest kiiremini.

48. Viidatud Riigikohtu lahendist ei johtu, et pikaaegses vangistuses võlgnikke ei saaks või ei

peaks põhimõtteliselt või üleüldse vabastama kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse

kulud. Vastupidi, Riigikohus on jätnud muutmata ringkonnakohtu määruse muu hulgas osas,

milles ringkonnakohus leidis, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse

kuludest vabanemine pankrotiseadusega välistatud. Arvestades, et FIMS § 50 lg 2 on oma sisult

analoogne PankrS § 176 lg-ga 2, kehtib eeltoodu ka FIMS § 50 lg 2 kontekstis.

49. Usaldusisiku aruande täpsustusest (dtl 96-124) nähtuvalt on hetkel alust aegumise

kohaldamiseks võlanõuetest Aktiva Finance Group OÜ ja Compensa Life Vienna Insurance

Group SE nõuete puhul. Kahju hüvitamise nõuete orienteeruvad aegumistähtajad on hetkel 2032,

2035, 2036. Ülejäänud nõuete aegumistähtajad on hetkel peatunud seoses varasemate

vangistuste ja praeguse vangistusega.

50. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise

aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Seega aeguksid

pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata nõuded eelduslikult mitte varem, kui 2035. aastal.

51. Antud juhul ei aeguks seega ülekaalukas osa usaldusisiku aruandes tuvastatud võlgniku

kohustustest enne võlgniku vangistusest vabanemist, mis leiab eelduslikult aset 23.12.2029 (dtl

27-87). Seetõttu ei anna ka eelviidatud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohad alust jätta

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatamata.

52. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et võlgniku võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või sellise tegevuse puudumisel selle otsimisega on vangistuses viibides piiratud

ning ei saa välistada, et see võib kohustustest vabastamise menetluses osutuda probleemiks ning

võlgniku süülise rikkumise korral hilisema kohustustest vabastamise takistuseks.

53. Usaldusisik on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et kui kohus jätab võlgniku

kohustustest vabastamata, on TsÜS § 157 lg 3 alusel pankrotimenetluses tunnustatud nõuete

täitmise aegumistähtajad sellegipoolest pikenenud 10 aastale pankrotimenetluse lõppemisest

arvestades (dtl 33). Võlgnik on sellele vaatamata jäänud oma avalduse juurde (dtl 88, 91-93). 54.

Võlgnik selgitas oma seisukohtades (dtl 88, 91-93), et talle oli varasemalt tagatud

majandustöödel osalemine, kus palk oli 0,75 eurot tunnis, millest 20% paigutati vabanemisfondi

ja 50% nõuete rahuldamiseks. Võlgnik omandas vangistuses viibides tõstukijuhi load ja õpib

hetkel keevitajaks. Võlgnik loodab 2025. a. suvel asuda vanglas Riigi Kinnisvara AS-i heaks

tööle keevitajana igakuise töötasuga kuni 400 eurot ning võimalusel teha lisatööd tõstukijuhina.

Võlgniku hinnangul saaks ta usaldusisikule igakuiselt loovutada ka raha, mida tuttavad tema

arvele kannavad. Võlgnik hindas igakuiselt oma kontole laekuvaks summaks 200-400 eurot. 55.

Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja

muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2

kohaselt kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete

täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse

9 / 12

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui

kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses

isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või

ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 kohaselt vabanemistoetust

hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära

täitumiseni. VangS § 44 lg 4 kohaselt kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada

VangS § 44 lg-s 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks

kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või

ülalpeetavale, kanda tema arvelduskontole pangas või kasutada muul eesmärgil, mis pole

vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda

vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma vanglasisesele isikuarvele.

56. Ringkonnakohtu praktikast johtub, et seda korda ei ole vanglal õigust jätta täitmata

ainuüksi seetõttu, et pankrotiseaduses puudub täitemenetluse seadustiku §-ga 31 sarnane

eriregulatsioon

(mille kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast

kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude

täitmiseks saatnud, ning kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le 44). VangS §44 lg 2 ei

tee erisusi kohustustest vabastamise menetluse osas. VangS § 44 lg 2 mõttes on rahalisteks

nõueteks igasugused kinnipeetava vastu olevad tunnustatud rahalised nõuded, sealhulgas

pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepanekust nähtuvad nõuded. Vangla on vangistuse

täideviimise ajal kohustatud järgima nende osas VangS § 44 lg-s 2 sätestatut. Alles vabaduses

viibides on võimalik kohaldada PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud võlgniku sissetulekutega

toimimise korda ilma VangS § 44 lg-st 2 tulenevate piiranguteta (vt TlnRnKo 28.11.2016, 3-

15529/52, p 27). Arvestades, et FIMS § 47 lg-d 3-5 on analoogsed PankrS (enne 01.07.2022

kehtinud redaktsiooni) § 173 lg-tes 3-5 sätestatuga, kehtib eeltoodu kohtu hinnangul ka FIMS §

47 lg-te 35 kontekstis.

57. Võlgniku lootus teenida töötasu kuni 400 eurot kuus on hetkel üksnes hüpoteetiline ega

pruugi realiseeruda. Võlgniku tuttavatelt võlgnikule väidetavalt igakuiselt laekuvate ülekannete

jätkumine on samuti üksnes hüpoteetiline ning igal juhul ei vabastaks sellise tulu laekumine ja

loovutamine võlgnikku kohustusest tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle

otsimisega.

58. Samas juhul, kui võlgniku lootused oma tulevase töötamise, töötasu ja muude laekumiste

osas peaksid realiseeruma, võiks usaldusisikul olla kohustustest vabastamise menetluse

eeldatava kestuse jooksul võimalik VangS § 44 lg 2 alusel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

kasutada 100-200 eurot kuus ehk kokku 3600-7200 eurot.Kohus ei saa käesolevas

menetlusetapis teha järeldust selle kohta, kas võlgnik rikub süüliselt oma kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 10). Seetõttu tuleks

kohtu hinnangul võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada ning anda võlgnikule

võimalus püüda FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi täita.

60. Eeltoodud kaalutlustel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

61. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

10 / 12

62. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

63. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 1).

64. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg

4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

65. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

66. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS §

54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

67. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot

(PankrS § 23 lg 3).

68. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks.

Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks kaheksa tundi. Kohus leiab usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku

tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on

olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot, millele lisandub

käibemaks, mahub kehtestatud piirmääradesse ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3

teine lause, PankrS § 65 lg 11).

69. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel

usaldusisiku tasuks 1040 eurot, koos käibemaksuga 1268,80 eurot.

70. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus

peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

71. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

11 / 12

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule

riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 528 eurot, koos

käibemaksuga 644,16 eurot (alustatud pooltunde 16 x 33).

72. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.

73. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ,

arveldusarve XXXXXXXXX SEB Pank AS-s (FIMS § 54 lg 9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

74. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga. 75. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku

kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures

ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):

•

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

•

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;

•

mitte varjama saadud tulusid ning vara;

•

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

76. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3, FIMS § 47 lg 3).

77. Võlgniku vanglas vangistuse kandmise ajal kohaldub võlgniku töötasule ja muudele

võlgnikule laekuvatele summadele ning nende arvel rahaliste nõuete täitmisele VangS §-s 44

sätestatud erikord.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Koik

kohtunik

12 / 12