2-24-10870/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

osaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-10870

Tsiviilasi

Z.R hagiavaldus F.S vastu põlvnemise tuvastamise ja

elatise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z.R, isikukood XXX, elukoht XXX,

Seaduslik esindaja: U.M, isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post: XXX

Lepinguline esindaja: Y.D, e-post: XXX,

Kostja: F.S, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Z.R hagiavaldus F.S vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul

põhineva osaotsusega.

2.Tuvastada, et alaealine laps Z.R (isikukood XXX) põlvneb F.S'st (isikukood XXX) ja

kanda F.S isana lapse sünniakti.

3.Selgitada, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib F.S-il alaealise lapse Z.R suhtes

täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).

4.Jätta tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõudega seonduvad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

2-24-10870

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

1.

16.07.2024 esitas hageja Z.R (alaealine laps) Pärnu Maakohtule hagi F.S vastu

põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt vastavalt

hageja sünni tõendile on tema vanemateks ema U.M, isa kohta sünni tõendil kanne puudub.

Hageja sündis XXX. Hageja seaduslik esindaja elas kostjaga koos umbes kuni ajani kui

hageja seaduslik esindaja oli kolmandat kuud rase. Peale seda kostja lahkus hageja seadusliku

esindaja juurest. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on

kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. Hageja

palub tuvastada, et hageja Z.R põlvneb kostjast F.S-ist.

Kostja seisukoht

2. Kostja teatas kohtule 26.09.2024, et pooled on pidanud kompromissiläbirääkimisi ning

palus täiendavat tähtaega, et kompromissi sisu vormistada ning kohtule esitada.

Edasine menetluse käik

3.

09.10.2024 esitasid pooled kohtule kompromissi. Z.R, keda esindab seaduslik

esindaja U.M, ühelt poolt ja F.S, keda esindab lepinguline esindaja vandeadvokaat X.X,

teiselt poolt, arvestades, et Pärnu Maakohtu menetluses on Z.R hagi F.S vastu põlvnemise

tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes, mida kohus vaatab läbi tsiviilasjas nr 2-24-

10870, võtab kostja hagi osaliselt õigeks ning ülejäänud osas on pooled sõlminud

kompromissi ja paluvad kohtul kohtumäärusega kinnitada kompromiss alljärgnevas

sõnastuses ja tingimustel: 1. Kostja, F.S, võtab hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise

nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa ja on last alates tema sünnist ka üleval pidanud.

Kostja ei ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja

sünniakti kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust. 2. F.S kohustub tasuma alates

oktoobrist 2024.a Z.R-ile elatist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. F.S

tasub punktis 2 märgitud elatise U.M arvelduskontole iga kuu 11- ndaks kuupäevaks. 4.

Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-24-10870 seni kantud menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda. 5. Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise määrusele

määruskaebuse esitamise õigusest. 6. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 lg 1

paluvad pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ja

lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-10870 menetlus. 7. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-

des 430-433 sätestatud põhimõtetest ja tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et kompromiss kehtib täitedokumendina;

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist; kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda. Kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Eelnevast tulenevalt paluvad

pooled kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 ja § 430 lg-ga 1 kinnitada käesolev kompromiss,

kajastades kohtumääruses eespool sisalduv poolte kokkulepe ning lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-24-8220.

4. Kohus kinnitab poolte esitatud kompromisslepingu elatise nõude osas kirjalikus

menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja põlvnemise

tuvastamise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

2-24-10870

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1

esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul

põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4).

Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). TsMS § 440 lg 3 kohaselt

kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui

kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit

pidamata.

6. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 09.10.2024 esitatud kirjalikus kompromissilepingus

võtnud hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks, siis kohus lahendab menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt põlvnemise tuvastamise nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul

põhineva otsusega.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja

kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse

on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks

võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

6. Hageja taotleb isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole

käesoleval juhul täidetud. 27.10.2019 sündinud Z.R sünni tõendil ja Rahvastikuregistris

andmed isa kohta puuduvad (dtl 10). Lapse ema U.M kinnitusel on Z.R isa F.S. Hageja

seadusliku esindaja elas kostjaga koos umbes kuni ajani kui hageja seaduslik esindaja oli

kolmandat kuud rase. Peale seda kostja lahkus hageja seadusliku esindaja juurest. Seega on

hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka

kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa.

7. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus

vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

8. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud, miks ta on veendunud, et F.S on

hageja bioloogiline isa. Kostja F.S on kohtule 09.10.2024 esitatud kompromissi kohaselt

võtnud hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse

isa ja on last alates tema sünnist ka üleval pidanud. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud.

Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes

hooldusõigust. (dtl 41).

9. Antud juhul ei ole 27.10.2019.a. sündinud Z.R isana ühtegi meest kindlaks tehtud, tema

sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad (dtl 9). Lapse ema U.M kinnitusel on Z.R isa kostja

F.S ning viimane on selle väite õigeks võtnud. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul

tuvastada, et Z.R põlvneb F.S-ist.

8. Kohus selgitab, et PKS § 82 esimene lause kohaselt tulenevad vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses

sätestatud korras. Seega tuleneb ka hooldusõigus PKS § 84 ja PKS § 116 lg 2 alusel

põlvnemisest. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast PKS § 84 lg 1 p 3 järgi, kaasneb

sellega ka täielik hooldusõigus PKS § 82 ja PKS § 116 lg 2 alusel (TrtRngO 15.02.2024, 2-

22-11567, p 12). Kostja on avaldanud, et soovib hageja suhtes hooldusõigust. Käesoleva

kohtuotsuse jõustumisel tekib hagejal kostja suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja

varahooldusõigus).

9. TsMS § 468 lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja

tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

2-24-10870

10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

11. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik