Legislator Case Law & Legislation
3-24-3202/8 AI generated

3-24-3202/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-3202/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 21. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks vanglalt välja materjalid seoses kaebaja 2. oktoobri

Legislator headnote

AI generated

3-24-3202/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks vanglalt välja materjalid seoses kaebaja 2. oktoobri

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3202

Määruse kuupäev

10. detsember 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla

tegevuse peale seoses kriminaalmenetluses selgituste

andmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 21. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks vanglalt välja materjalid seoses kaebaja 2. oktoobri

2024. a pöördumisega nr 1-11/24/249-1. Kaebuse kohaselt on tegemist haldusasjaga, kuna

tegemist on Tartu Vangla ametnikega ning just Tartu Vangla ametnikud käitusid kaebajaga,

mitte keegi teine. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ning advokaadi andmiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 25. novembri 2024. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta,

andes kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 30. novembril 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse.

4. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 9. detsembril 2024 kaebaja 2. oktoobri 2024.

a pöördumisega nr 1-11/24/249-1 seonduvad materjalid.

5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

6. Kohtule arusaadavalt vaidlustab kaebaja praegusel juhul Tartu Vangla tegevust seoses

kriminaalmenetluse raames antud selgituste kordamata jätmisega. Tartu Vangla poolt 9.

detsembril 2024 esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 19. augustil 2024 vanglale

pöördumise (numbriga 2-3/24/2138-1), milles kaebaja soovis, et talle meenutataks, millise

sisuga pakkumise tegi prokurör kaebajale. Vangla ei vastanud kaebaja esitatud küsimusele,

vaid edastas selle 22. augusti 2024. a kirjaga nr 2-24/2138-2 lahendamiseks Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile.

7. Kohus on seisukohal, et vangla antud selgitused kokkuleppemenetluse võimaluste kohta

ning pärast selgituste andmist vanglapoolne keeldumine selgituste kordamisest ei ole toiming

või haldusakt HKMS-s mõistes. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 240 p 1 näeb ette,

et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta

kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise

võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise

tagajärgi, kusjuures KrMS § 213 lg 1 p-st 5 tulenevalt on prokuratuuril õigus anda

uurimisasutusele korraldusi. Käesoleval juhul on kohtule arusaadavalt prokuratuur andnud

Tartu Vanglale korralduse selgitada kaebajale KrMS § 240 p-s 1 toodut. Vaatamata sellele, et

kokkuleppemenetluse võimalust puudutava teabe on kaebajale edastanud vangla, ei muuda

sama teabe teistkordselt küsimine vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks.

8. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb

seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kui kaebaja leiab, et Tartu

Vangla ametnikud rikkusid kokkuleppemenetluse võimaluste selgitamisel kaebaja õigusi,

tuleb Tartu Vangla tegevust vaidlustada KrMS-s sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 228 lg-

le 1 on menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus

uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete

rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema

õiguste rikkumise.

9. Kohus lisab, et antud juhul ei ole asjakohane ka kaebaja poolt viidatud 27. aprilli 2023. a

vaideotsus nr 1-11/58-2. Mainitud vaideotsuses käsitleti kaebaja taotlust väärteomenetluse

materjalidest koopiate saamisel, mida ei saa samastada käesolevas asjas esitatud kaebusega.

10. Kuna eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohus sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse

ega hinnata nende õiguspärasust, siis tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

12. Et kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)