2-24-10031/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-10031 Tsiviilasi K.M.-i hagi I.M.-i vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.M. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxxx XXX, e-post:). K.M.-i

lepinguline

esindaja

Maia

Ploom

(e-post: maiaploom@gmail.com). Kostja: I.M. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxx XXX-i, xxxxx, XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

2. detsember 2024. a. Protokollija istungisekretär Krisli Koženkova RESOLUTSIOON 1. Lahutada K.M.-i ja I.M.-i abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva Maavalitsuses, kanne nr 38. 2. Jätta K.M.-i perekonnanimeks peale abielulahutust „I.M.“. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. Välja mõista I.M.-ilt riigi tuludesse riigilõiv 100 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (AS Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank), unikaalne viitenumber kõikide kontode puhul on 99924700035501. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi. 5. Kui kohustatud isik ei ole kohtulahendit täitnud riigituludesse väljamõistetud tasumata summa osas otsuses sätestatud tähtajal, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT 1. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva Maavalitsuses, kanne nr 38. Pooltel on kaks last, Mxxxxx I.M., sündinudxxxxxxxxxxx ja MxxxxxI.M., sündinud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud kaks aastat tagasi. 2. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 3. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud ning käesolevalt hageja leppida ei soovi ja varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kostja avaldas kohtule, et ta abielu lahutamisega nõus ei ole, kuid arvestab hageja sooviga, varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada. 4. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. K.M. ei soovi oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „I.M.“. MENETLUSKULUDE JAOTUS 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §

173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 6.

26. augusti 2024 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest täielikult, s.o summas 100 eurot. 7. Tulenevalt TsMS § 190 lõike 3 esimesest lausest menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 8. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 100 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik