2-24-113711/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-113711

Tsiviilasi

Menetlusosalised

OÜ Aktiva Finance Group hagi Q.K vastu võla nõudes

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

esindaja E.Q (Julianus Inkasso OÜ)

Kostja Q.K (isikukood XXX)

Hagihind

342,92 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Q.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks järelmaksulepingust nr.

L89011022140 tulenev võlgnevus summas 310,59 eurot.

3. Välja mõista Q.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlgnevuselt (271,71

eurot) määras 11,90% aastas alates 26.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta Q.K kanda.

6. Välja mõista Q.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 420

eurot (riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 320 eurot (sh maksekäsu

kiirmenetluse kulu)). Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu.

7. Välja mõista Q.K-lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja

ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus luges hagimaterjalid kostjale kooskõlas TsMS § 314¹ lõikega 3 kättetoimetatuks 15.10.2024.

Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse kostja maksevõime hindamiseks ja hinnanud kostja maksevõimet Maksu- ja

Tolliametist saadud info alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning

kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena, arvestades siinjuures, et osamakse

suurus oli 17,69 eurot. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtu hinnangul, arvestades kostja sissetulekuid ja laenumakse suurust, oli kostjal

võimekus tagastada laenu vastavalt lepingule. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot,

arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 100 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS

§ 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on

28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr

2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on

esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja

õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma

käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 420 eurot,

millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise

esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 420 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik