2-24-117465/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117465

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Bondora AS-i hagi X vastu võla nõudes

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), esindaja Elari

Arjakas

Kostja X (isikukood XXX)

Hagihind

7059,07 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingutest nr BL3368303 ja BL2964269 tulenev

põhivõlgnevus kokku summas 3071,51 eurot.

3. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis võlgnevuselt (3071,51 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 15.06.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Bondora AS-i hagi X vastu 2726,79 euro väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks Bondora AS-i menetluskulud summas 865 eurot (riigilõiv 665 eurot

ja õigusabikulud 200 eurot). Xl kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta Bondora AS-i menetluskulud 53% ulatuses X kanda ja 47% ulatuses Bondora

AS-i kanda.

7. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas

458,45 eurot.

8. Välja mõista Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu. Kostja hagiavaldusele ei

vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja

maksevõimet avalikest andmebaasidest ja kostja esitatud andmete alusel. Hageja on märkinud, et

krediidiandja on hinnanud ka kostja pangakonto väljavõtet, kuid viidatud väljavõtet korrektsel kujul

kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab seega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus on arvestanud kõik kostja poolsed tasumised põhivõla katteks. Eelneva põhjal

asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik

10.